4-12-5325/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-12-5325

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2012.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-12-5325 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: O.V ,

isikukood XXX, elukoht xxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxx

Kaebuse esitaja kaitsja: Monica Meristo, e-post. meristomonica@gmail.com

Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Priit Söörd Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Rahuldada O.V kaebus osaliselt.

2.KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna

05.10.2012.a. otsusega väärteoasjas nr.2510,12,003745 mõistetud rahatrahvi, 320 euro,

tasumine ositi 10 kuu jooksul, igakuuliselt 32 eurot, alates kohtulahendi jõustumisele järgnevast kuust.

Rahatrahv tasuda vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses märgitud a/arvele ja viitenumbrile.

3.Muus osas jätta PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 05.10.2012.a. otsus muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Menetluskulud jätta O.V kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule

Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaebuse sisu

05.10.2012.a. PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati O.V-le Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 alusel rahatrahv 80 trahviühikut, s.o. 320 eurot ja

LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks

selle eest, et O.V juhtis 06.09.2012.a. kella 08.44 ajal Järvamaal Järva-Jaani

alevikus mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte

vähem kui 0,19 mg/l, tuvastamise tulemus 0,24+-0,05 mg/l. Seega rikkus O.V kohtuvälise menetleja otsuse alusel LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on väärtegu LS § 224 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, kuid leiab, et mõistetud karistus on liiga range. Kuigi

kaebuse esitajal on töökoht, ei suuda ta kogu trahvi korraga tasuda ning taotleb rahatrahvi

tasumist ositi või rahatrahvi vähendamist ning lisakaristuse kestvuse lühendamist. Kaebuse esitaja põhjendab alkoholijoobes auto juhtimist sellega, et tuli oma naise matuselt.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Asjaolu, et

käesolev rikkumine on korduv, viib kohtuvälise menetleja arusaamisele, et varasemad

karistused ei ole suutnud O.V mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kohtuväline

menetleja on viidanud muuhulgas psühhiaater ja spordiarst Jüri O.-M.Enneti koostatud

nomogrammile selle kohta, et väike alkoholikogus on liiklemisel väga ohtlik – alaneb enesekriitika ning paljud liiklusavariid ongi „praktiliselt kaine“ juhi põhjustatud. Mõistetud karistus vastab väärteo raskusele ning kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse

kergendamisel. Kohtuväline menetleja on osundanud ka Riigikohtu lahendile 3-1-1-26-03 riigipoolse reaktsiooni kohta sõiduki joobes juhtimise eest karistuste määramisel.

Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse O.V-le rahatrahvi määramise kohta LS § 224 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu ning on väärteo toimepanemise omaks võtnud ka väärteoprotokolli alusel (tl 21). Seda, et O.V tuvastati alkoholijoove, tõendavad indikaatorvahendi ja

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 22-23). O.V kõrvaldati 06.09.2012.a. otsusega sõiduki juhtimiselt (tl 24). Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. O.V on toime pannud teo, mis vastab

LS § 224 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud.

O.V on vaidlustanud karistuse tervikuna, pidades seda liialt karmiks. Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega, et rikkumine pandi toime hommikusel ajal

piirkonnas, kus asub koolimaja, mis on iseenesest ohtlik. Tegemist on süüteoga, kus

kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. KarS § 50 lg 2

kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab

mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud

otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. O.V on isik, keda on mitmel korral karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, sealhulgas kahel korral analoogse rikkumise eest, ning

jätkuvalt uusi rikkumisi toime pannes ei ole ta kohtu arvates teinud piisavalt järeldusi varasematest karistustest. Seega on kohtu arvates põhjendatud O.V-le lisakaristuse kohaldamine. LS § 224 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisakaristusena võib LS § 224 lg 3 p 1 järgi kohaldada

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni. O.V poolt pandi

väärtegu toime tahtlikult ning eelpoolnimetatud põhjendustel vastab kohtuvälise menetleja määratud karistus kohtu arvates süü suurusele ega ole liialt karm.

Kaebuse esitaja on taotlenud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa. Nimetatud

taotlust toetab ka kohtuväline menetleja. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Antud

juhul arvestab kohus kaebuse esitaja rahalisi võimalusi ning kohustusi ning võimaldab rahatrahvi tasuda 10 kuu jooksul.

Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et O.V poolt pandi toime LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 224 lg 1 järgi. Karistus

on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel tuleb menetluskulud hüvitada kaebuse esitajal.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-dest 133-135 leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb karistuse osas jätta muutmata, andes võimaluse rahatrahvi tasumiseks ositi ning selles osas kohus ka kohtuvälise menetleja otsust muudab.

Ingrid Niinemägi Kohtunik