4-12-5609/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 27. novembril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Tõlk Natalia Senkevitš Vaidlustatud lahend

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 10.10.2012.a.

otsuse väärteo asjas nr. 2302,12,014805 - tühistamise nõudes. Kaebuse esitanud isik K.F, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: K.F,

kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse– esindaja: Enel Reegat.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta K.F-i kaebus rahuldamata ning Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 10.10.2012.a. otsus väärteo asjas nr. 2302,12,014805 muutmata.

Kohaldades KarS § 66 sätteid kuulub rahatrahv summas 500 eurot tasumisele kümnes osas

igakuiselt summas 50 eurot ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele

10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220125285716.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Väärteoasi nr.4-12-5609

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 10.10.2012.a. väärteo asjas nr. 2302,12,014805 tehtud

otsusega tuvastati, et 21.09.2012.a., kell 20:38, juhtis K.F Saue vallas, Harju

maakonnas, TALLINN - PÄRNU - IKLA mnt 31. km, mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus on karistusena ära võetud alates 21.09.12 kuni 20.01.13.a., juhtis mootorsõidukit kiirusega 122+/-4 km/h, millega ületas lubatud 90 km/h mitte vähem kui 28 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja Neeme Tomnig'a ütlustega, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik K.F rikkus seega Liiklusseaduse § 90 lg. 1 p. 1 ja Liiklusseadus §

15 lg. 1 p. 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 201 lg. 2 järgi ja Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Kuna LS § 201 lg. 2 ja LS § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 201 lg. 2 järgi.

Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et K.F'i süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 ja § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt

toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 ja 201 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteod

on õigusvastased ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale.

Maanteeameti Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et 21.09.2012.a puudus menetlusalusel isikul

mootorsõiduki juhtimisõigus. Väärteo subjektiivsete tunnustena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises Tahtluse. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 on LS § 201 lg 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (KarS § 16) kui ka ettevaatamatusest (KarS § 18) seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Riigikohtu kolleegium on lahendis nr 3-1-1-83-08 p-s 9 asunud seisukohale, et LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või

isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, et oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kui isik juhib mootorsõidukit, hoolsuskohustus rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 201 lg 2 järgi sõltumata

sellest kas ta ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Isikul on hoolsuskohustus enne

mootorsõidukit juhtima asumist kontrollida juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivust. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb dokumendi

kehtetuks tunnistamisest mitteteadmisega. Eeltooduga on tõendatud menetlusaluse isiku

käitumises LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteotunnuste esinemine. Kuivõrd teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Karistuse määramisel arvestab menetleja lisaks KarS § 56 sätestatule ka isiku varasemaid liiklusalaseid rikkumisi ja võimalust mõjutada menetlusalust isikut edaspidi õigusrikkumiste toimepanemistest hoiduma. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja karistuseks Liiklusseaduse § 201 lg. 2 alusel rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500.00 EUR. KAEBUSE SISU

K.F esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei-ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor´i 10.10.2012.a. otsuse väärteo asjas nr. 2302,12,014805. Kaebuse esitaja ei ole rahul väärteoasja otsusega nr 2302,12,014805, sest väärteoprotokolli AB 1314144 tegemise ajal ei olnud kaebaja teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Kui kaebuse esitaja sai väärteoprotokolli AB 1269670 ei tehtud talle selgeks, et otsusele tuleb ise järgi minna 06.09.2012 Kesklinna politseijaoskonda. Selgitati, et nelja nädala pärast saab otsuse

teada. Kaebuse esitaja teab, et Poolas saadetakse selline otsus koju, jäigi ta ootama otsust postkasti. Kaebuse esitaja on Poola kodanik ja tal on keeleline barjäär. Ei oska eesti keelt. Kaebuse esitaja

sai aru ja oli veendunud, et otsus saadetakse temale kodusele aadressile, kuid mitte seda, et

otsusele tuleb ise järgi minna. Oleks isik seda teadnud ja sellest aru saanud, siis oleks ta ka kindlasti tehtud otsusele järgi läinud. Kaebuse esitaja sai teada, et otsusele tuleb ise järgi minna, alles väärteoprotokolli AB 1314144 tegemise ajal, kui talle seletati põhjalikumalt ja selgemalt (protokollile joonistati kuupäevale ring

ümber ja veeti noolega aadressile kuhu tuleb sellele järgi minna, kuidas edasi käituda. Sellest tulenevalt käis isik ka koheselt eelmisel otsusel järel ja tasus talle määratud rahatrahvi.

Kui kaebuse esitajale oleks varem korralikult selgitatud, et väärteoprotokolli AB 1269670 otsusele tuleb ise järgi minna Rahumäe tee 6, ei oleks ta alates 21.09.2012 juhtinud autot ja sellest tulenevalt ka mitte trahvi saanud 500 eurot. Kaebuse esitaja palub lõpetada tema suhtes tehtud otsuse juhtimisõiguseta juhtimise osas, mille eest määrati rahatrahv otsuses nr 2302,12,014805. Kui kohus siiski leiab, et antud väärtegu on isiku poolt toimepandud ja ei pea võimalikuks seda lõpetada, palub isik võtta arvesse kergendava asjaoluna kahetsust ja seda, et isik ei olnud teadlik sellest, et temalt võeti juhtimisõigus ära. Kaebuse esitaja palub arvestada väärteoasja otsuses nr 2302,12,014805 kergendavaks asjaoluks, et kiiruse ületamine oli tingitud möödasõidul eesolevast bussist, mis sõitis 80km/h. Isik ei soovinud tahtlikult ületada kiirust, vaid vältida endapoolset liikluse takistamist ja põhjendamatut aeglustamist, mis oleks olnud tingitud sellest, kui ta oleks jäänud bussi taha liikuma. Seetõttu,

veendudes möödasõidu ohutuses, otsustas ta sooritada möödasõidu, millega kaasnes tahtmatu kiiruse ületamine.

Kuivõrd kaebuse esitaja on töötu, siis ei ole võimalik tal tasuda nii suurt rahatrahvi, sest kõik säästud läksid eelmise trahvi tasumiseks. Seega tuleb lõpetada tema suhtes väärteomenetlus osas, mis puudutab juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist ning vähendada rahatrahvi selles osas,

mis puudutab kiiruse ületamist. Alternatiivina vähendada rahatrahvi ja võimaldada selle ositi tasumist kuue kuu kuni ühe aasta jooksul.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: