4-12-5499/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

-12 -5499 Väärteoasi nr . 4

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2012

. a Jõgeva Pargi 1 Väärteoasja number 4-12-5499 Väärteoasi I.L-i (I.L) ebus 11.01.2012 ka väärteoasjas nr . 2602.11.008485 tehtud otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik I.L (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Kaido Iste RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. I.L-i Jätta kaebus kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata ning tagastada. Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul

päevast, kui määruskaebuse esitaja sai vaidlustatavast

määrusest teada, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

Asjaolud:

I.L esitas 30.10.2012 kaebuse kohtuvälise menetleja üldmenetluse väärteoprotokollile

AB 1281127. Kohus

käsitleb esitatud kaebust kui kaebust kohtuvälise menetleja 11.01.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2602.11.008485, mis on tehtud väärteoprotokolli AB1281127 alusel.

Kaebuse palvepunktis sisaldub taotlus taastada menetlus ja kaebuse sissejuhatavas osas palve anda talle „võimalus kaebus esitada“. Neid taotlusi käsitleb esitamise tähtaja ennistamise

kohus kaebuse taotlusena KrMS § 172 ja VTMS § 118 lg.2 p.1 tähendu

ses.

Kohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 114 lõikele 4 tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja

juures kättesaadav. Vaidlustatud väärteootsus on tehtud 11.01.2012.a., kaebuse esitaja poolt koos

kaebusega esitatud väärteoprotokollist nähtub, et väärteootsus oli kaebuse esitajale kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav alates 17.01.2012.a. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg VTMS § 114

lg.4 järgi 18.jaanuar-01.veebruar 2012. Kaebus esitatud 30.10.2012.a., so rohkem kui 9 kuud peale otsuse kättesaadavaks tegemise aega.

Kaebuses sisaldub kaebetähtaja ennistamise põhjendusena selgitus, et „kaebus esitaja ei olnud teadlik,

et tema suhtes üldse liiklusjärelevalve büroos menetlus käib ja kaebuse esitajale ei ole siiani antud võimalust oma kaebeõigust realiseerida“.

KrMS § 172 lõige 2 sätestab kaebetähtaja ennistamise võimaluse kahel võimalikul alusel. Esiteks KrMS §172 lg 2 p 1, mille kohaselt on mõjuvaks põhjuseks menetlusaluse isiku äraolek, mis ei seondu

menetlusest kõrvalehoidmisena. Käesolevas asjas ei ole menetlusalune isik väitnud äraolemist

väärteootsuse kaebetähtaja jooksul (ehk perioodil 18.01.-01.02.2012), kohtul ei ole vastavaid

asjaolusid teada ning antud kaebetähtaja ennistamise alus langeb ära. Ehkki kaebuse esitaja märgib

kaebuses, et ta viibis 31.august kuni 19.oktoober 2012 Eestist ära, ei saa seda perioodi käsitleda kui äraolekut mõjuva põhjuse tähenduses, kuna 31.augustiks oli kaebetähtaeg ammu möödunud.

Alternatiivne alus- 2 punkt 2, KrMS § 172 lg sätestab: Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks /---/ . Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei

ole kaebuse esitaja toonud

esile ühtegi asjaolu, mida saaks hinnata ja käsitleda kui kaebetähtaja

ennistamise põhjust. Kaebusega koos on esitatud väärteoprotokoll, kust on üheselt tuvastatav

informatsioon, et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates 17.01.2012.a.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. iidatud sätetest järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse V

teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (Riigikohtu 05.02.2009 lahend 3-1-1-83-08, punkt 13).

Ei vasta tõele I.L-i väide kaebuses, et ta „ei olnud teadlik, et tema suhtes

liiklusjärelevalvebüroos menetlus käib“- toimuvast menetlusest sai ta teada 19.12.1011, mil tema

suhtes koostati väärteoprotokoll Tartu Tiksoja teel ja kui ta kirjutas sellele ka omakäelise seletuse. - Sellelsamal protokollil on kirjas, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 17.01.2012.a.

Seega, I.L isikuna, kellele oli antud väärteoprotokoll, kust nähtus väärteootsuse kättesaamise aeg 17.01.2012, ning mitte tutvudes antud otsusega, kandis riski, mis kaasnes selle otsuse

sisu mitteteadmisega, sealhulgas riski, et otsuse vaidlustamistähtaeg on sellest teadasaamise ajaks

möödunud. Antud asjaoludel puuduvad alused I.L-i kaebuse esitamise kaebetähtaja ennistamiseks.

Juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kui kohtunik ei ennista esitatud taotluse alusel

kaebuse esitamise tähtaega, jätab kohus kaebuse vastavalt VTMS § 118 lõike 2 punktile 1 läbi vaatamata ja tagastab kaebuse. kaebus jätta läbi vaatamata Eelnevast tulenevalt tuleb I.L-i ja tagastada.

Kohtunik Ülle Raag