4-12-5707/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 26.11.2012.a. Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 16.10.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,12,010655 B.B karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik B.B, , isikukood xxx (kaebuse esitaja) elukoht xxx Õpib TT

Kohtuväline menetleja

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA Jätta B.B kaebus karistuse kergendamise osas rahuldamata ja Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

16.10.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,12,010655 muutmata.

Rahuldada B.B kaebus rahatrahvi ositi tasumise osas. KarS § 66 lg 2 alusel määrata B.B rahatrahvi summas 800 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kusjuures 11 kuul kuulub tasumisele 66.70 eurot ja ühel kuul 66.30 eurot.

Rahatrahvi esimene makse tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arvele 30 päeva

jooksul alates otsuse jõustumisest. Otsus jõustub, kui otsuse kättesaamisest 7 päeva jooksul ei teatata kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

Edasikaebe kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Kohtuvälise menetleja otsus B.B karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o. summas 800 eurot ja lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 27.09.2012.a. Kell 05:15 Tallinnas Nõmme tee ja Linnu tee ristmikul juhtis mootorsõidukit juhile keelatud Väärteoasi nr.4-12-5707

2

seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg.

Kaebus Kaebuses taotletakse rahatrahvi vähendamist ja selle tasumise võimaldamist osade kaupa pikema perioodi jooksul ning lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimise keelu tühistamist. Kaebuse esitaja viitab 2013.a. jaanuaris toimuvale ninavaheseina plastika operatsioonile, mille eelselt ega järgselt

ei tohi esineda külmetushaigusi ega muid põletikulisi infektsioone. Kuna kaebuse esitaja elab

Pärnus, kuid õpib TT, siis liigeldes autoga Tallinn-Pärnu vahet, vähendab juhtimisõiguse

omamine riski enne operatsiooni haigestuda ning vältida hilisemaid tüsistusi. Kaebuses viidatakse EV Põhiseaduse §-le 28, mis sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Kuna kaebuse esitajal puuduvad sissetulekud, siis leiab ta, et rahatrahv on ebaõiglaselt suur 14 päeva jooksul õigeaegselt tasumiseks. Veel leitakse, et materiaalselt vähekindlustatute jaoks on

ka juhtimisõiguse äravõtmine oluliseks piiranguks rahatrahvi õigeaegseks tasumiseks, kuna piirab tööotsinguvõimalusi. Kaebuse esitaja viitab ka EV Põhiseaduse §-le 12, leides, et sarnase määra alusel kõikide isikute karistamisega tekitatakse lõhe varaliselt ja sotsiaalselt erinevate võimalustega ühiskonnakihtide

vahel. Ühtedele ei avalda suur trahv mingit mõju, teistel aga ei ole seda võimalik reaalselt tasuda.

Kaebaja soovis kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei olnud vastu kaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuväline

menetleja jäi otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. Karistus peabki rikkujale tooma kaasa teatavaid kadusid ja õiguste kitsendusi. Karistust ei saa kohandada

rikkujale mugavaks ja talle sobilikuks lahenduseks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtuväline

menetleja, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Nõustuti aga rahatrahvi tasumisega ositi maksimaalse tähtaja jooksul.

Kohtu seisukoht

Otsustamaks B.B-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Menetlusalune isik ei ole eitanud, et juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud ja

teades, et tema organismis oli sel ajal veel alkoholi. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele on

väärtegu tõendatud ka tunnistaja Tarmo Poola ütlustega, kes peatas kella 05.15 ajal sõiduki Mercedes Benz reg. Nr. XXX, kuna selle sõidustiil oli kahtlane ning juhi juures oli tunda tugevat alkoholilõhna ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning -väljatrükiga. Tõendatud on ka alkoholisisalduse kogus väljahingatavas õhus ja selleks oli 0,68 mg/l. Seega kinnitavad nimetatud tõendid B.B poolt LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemist, sest selle sätte kohaselt saab vastutusele võtta mootorsõiduki juhti, kes juhib mootorsõidukit seisundis, kui tema poolt väljahingatavas ühes liitris õhus on alkoholi sisaldus 0,25 - 0,74 mg.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks eelkõige isiku süü suurus. See kehtib ka väärteomenetluses menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel või kohtu poolt karistuse mõistmisel. B.B poolt väljahingatud ühes liitris õhus sisaldunud alkoholikogus - 0,68 mg - oli väga lähedane LS § 224 lg 2 sätestatud maksimumkogusele. Alates 0,75-st on juba ette nähtud kriminaalkaristus. Sellest tulenevalt ning arvestades asjaolu, et tegu

oli subjektiivsetelt tunnustelt toime pandud kavatsetult, tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata suureks ning kohtuvälise menetleja poolt üle sanktsiooni keskmise määratud rahatrahvi lugeda õiglaseks karistuseks, mis on proportsionaalne süü suurusega.

3

Seonduvalt B.B poolt tõstatatud probleemiga, et erinevate inimeste sarnase määra alusel

karistamine võib tekitada Põhiseaduse § 12 järgi lõhet varaliselt ja sotsiaalselt erinevate

võimalustega ühiskonnakihtide vahel, märgib kohus, et EV Põhiseaduse § 12 esimese lause kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. See tähendab, et ka sarnaste süütegude eest karistamisel ei

saa lähtuda põhimõttest, et suuremat sissetulekut omavaid isikuid tuleb karistada rangemalt

võrreldes väiksema sissetulekuga või sissetulekut mitteomavate isikutega. Karistamise aluseks

on siiski isiku süü. Paljudel juhtudel ei ole kohtuvälisele menetlejale ega kohtule teadagi menetlusaluse isiku sissetuleku suurus.

Eeltoodu alusel jätab kohus B.B-le määratud põhikaristuse suuruse muutmata, kuid võimaldab selle tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul.

LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väljaöeldud seisukohaga, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo.

Sõidutades sellises seisundis ka teisi inimesi, on B.B oma niisuguse teoga näidanud üles

ilmselgelt üleolevat suhtumist õiguskorda ja teistesse inimestesse. See, et seadus näeb ette

niisuguse süüteo toimepanemise eest kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist, pidi olema B.B-le teada juba enne süüteo toimepanemist. Sellele, et sõiduki juhtimisõigusest ilma jäädes võib ta ohtu seada oma tervise, pidanuks B.B mõtlema juba enne

süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga

kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada

temale kohtuvälise menetleja poolt mõistetud õiglasest karistusest juhtimisõiguse äravõtmise näol.

Kohus on seisukohal, et ainuüksi autoga sõitmine ei päästa kedagi haigestumisest, kuna viirushaigustesse, millega kaasneb ka nohu, haigestutakse enim haige inimesega kokku puutudes.

Kuna B.B õpib TT, on seal igal juhul suurem võimalus haigestuda, kui ühistranspordiga sõites. Ei saa õigeks pidada ka menetlusaluse isiku seisukohta, mille kohaselt ei tohiks mittetöötavatele ja materiaalselt vähekindlustatutele juhtimisõiguse äravõtmist üldse kohaldada, kuna see piirab tööotsinguvõimalusi, välistades teatud töökohad, mis omakorda raskendab rahatrahvi õigeaegset

tasumist. Sellisel juhul tuleb vastu võtta kasvõi ajutiselt selline töökoht, mis ei nõua juhtimisõiguse olemasolu. Kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus on põhjendatud nii eri-, kui üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades.

Karistusregistri teatisest nähtuvalt on B.B 04.09.2012.a kohtuvälise menetleja otsusega karistatud LS § 227 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teo pani B.B toime juba

27.09.2012.a, s.o, vaid 23 päeva pärast karistamist. Lähtudes eelviidatud lühikesest

ajavahemikust saab sellest vaid järeldada, et varasemast karistusest ei ole B.B vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud mootorsõiduki juhtimisel liikluseeskirjade rikkumist. Isik, kes osaleb liikluses ning seda veel mootorsõidukijuhina, peab eriti hoolikalt järgima liikluseeskirja

ning sätestatud normidest ka kinni pidama, mitte jätkama õigusvastast tegevust lootuses, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.

Kõige eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist LS § 224 lg 3 p. 1 ettenähtud keskmises määras.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p. 1.

Kohtunik