1-12-8986/19 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-8986 (11240104361) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, , Mati Kartau Tiit Lõhmus Kriminaalasi

G.J-i 4 süüdistus KarS § 199 lg 2 p järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 5. oktoobri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik s G.J-i (G.J) apellatsioon üüdistatava

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS - G.J-i apellatsioon Viru § 326 lg st 2 jätta süüdistatava Maakohtu 5. oktoobri 2012

otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 05.10.2012 otsusega tunnistati G.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati G.J 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati G.J-i eelvangistus 04.04.2012 kuni 05.04.2012, s.o 2 päeva,

karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.10.2012.

Maakohus rahuldas k G.J-ilt Xxx kasuks annatanu tsiviilhagi ning mõistis välja kuriteoga tekitatud kahju summas 708 eurot.

Maakohus arutas G.J-ile KarS § 199 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 27.08.2011 ajavahemikul kell 12.00 kuni 17.00,

viibides Xxxasuvas korteris, kus elab Xxx, ja kasutades ära, et korteriperenaine jäi magama,

varastas mobiiltelefoni Samsung Galaxy maksumusega 121 eurot, sülearvuti Fujitsu Siemens

maksumusega 300 eurot, kaks komplekti sõiduauto KIA Carnival võtmeid, mis ei oma

2

materiaalset väärtust, fotoaparaadi Olympus maksumusega 287 eurot, s.o kokku vara summas 708 eurot, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju.

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki

kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuli maakohus

järeldusele, et G.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.J on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh varavastaste kuritegude eest reaalse

vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue varavastase kuriteo. Seetõttu

leidis maakohus, et G.J-i karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbek . Samal as põhjusel ei ol määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. nud otstarbek ka as Maakohus

leidis, et G.J hoiduma on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabaduskaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid maakohus G.J-i puhul ei tuvastanud. Süüdistatava kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes süü G.J-i karistust

luges maakohus

puhtsüdamlik ülestunnistus u e ja kahetsuse, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. T

egemist on ühe kuriteoepisoodiga ning varastatud vara maksumus pole suur. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. või

Sellega arvestades s G.J-i

vangistus olla maakohtu hinnangul - vangistuse keskmist oluliselt alla KarS § s 199 ettenähtud määra.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistat , vaidlustades maakohtu otsust av G.J mõistetud karistuse osas.

G.J märgib, et teda karistati viima 29.09.2006 ning kandis vangistust 1 aasta 18 ti ta päeva. Siis ta vabanes, sai ametliku töökoha, töötas ja tasus hagisid. elab koos oma G.J

naise ja tema kahe lapsega. Tema naine on viimasel ajal tihti haige ja tal on diagnoositud krooniline haigus. Talle on antud inva sus 80%. Sellest tulenevalt on G.J perekonna liid ainus toitja. Hagisid tasub siiamaani, mida lubab täita. elanud, Alates 2006. aastast on G.J omades perekonda, tööd ja maja. nende asjaoludega ja tema puhtsüdamliku kahetsusega Ta palub

arvestada ja muuta mõistetud karistust. Ta soovib, et asi ammendaks ennast juba kantud karistusega ja hagi tasumisega. Käesoleval hetkel töötab

- Xxx vormijana. Kui G.J AS s karistust ei muudeta, kaotab ta oma töö.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud

asjaolud ja järeldused

1.

Ringkonnakohus, hinnates G.J-i apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku

läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3 10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine -1-1-49-

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

3

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

2.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on G.J-ile karistust mõistes põhjalikult

motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Olukorras, kus süüdimõistetut on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud, sh reaalse vangistusega, jagab

ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on võimalik süüdistatavat mõjutada

edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vang Karistusmäära istusega. valikul on maakohus juba arvestanud G.J-i apellatsioonis märgitud karistust kergendavate

asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus. Samuti on maakohus

võtnud arvesse, et tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga ning varastatud vara maksumus polnud suur. Seega on nimetatud asjaolude alusel karistuse täiendav kergendamine põhjendamatu.

3. on palunud arvesse võtta ka seda, et tal on alaline elukoht, töökoht ja Süüdistatav G.J pere. Ringkonnakohus märgib, et ka neid apellatsioonis kajastatud asjaolusid on maakohus otsuse

tegemisel ning karistusmäära valikul juba arvestanud. Kohus möönab, et paratamatult mõjutab isiku karistamine reaalse vangistusega tema lähedasi, kuid see ei ole aluseks mõistetud karistuse

kergendamiseks. karistuse, mis jääb oluliselt alla Maakohus on niigi mõistnud G.J-ile KarS § 199 lg s 2 sätestatud sanktsiooni keskmist määra. -

4. karistuse Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on G.J-ile

mõistmisel arvestanud kõigi karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on

kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. apellatsioon ringkonnakohtu Seega on G.J-i

hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure tõenäosusega rahuldamata. il asjaoludel ja Ne

lähtuvalt KrMS § st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt - põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus