1-12-1682/35 · 1-12-1682/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1682 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. novembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu N.J kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi (Nirgi) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 2. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.J kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat

Lembit Nirgile tema poolt N.J-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.

4. N.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „N.J 1- 12-1682 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud

Viru Maakohtu 02.11.2012 määrusega jäeti N.J vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

N.J mõisteti Harju Maakohtu 29.03.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistati 1 aasta 11 kuu 16 päeva vangistusega. N.J karistuse kandmise aja algus

on 10.10.2011 ja lõpp 26.09.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus

elektroonilise valve alla avanes kinnipeetaval 04.06.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu N.J ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla.

Maakohus märkis, et N.J on vabanedes olemas küll kindel elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ja sissetulek, kuid need positiivsed asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vastavalt vangla iseloomustusele ei ole N.J

varasematel kordadel suutnud katseajal seaduskuulekalt käituda ning on mõlemal katseajal pannud toime uue kuriteo. Sellest nähtub, et isik ei ole võimeline alluma kehtestatud reeglitele

ning tema lubadusi sel korral nõudeid järgida ei saa pidada usaldusväärseteks. Tingimisi

mõistetud karistused ei ole N.J puhul oma eesmärke täitnud. Vastavalt

kriminaalhooldaja arvamusele on risk, et N.J hakkab vabanedes uuesti alkoholi

tarbima, kõrge. Tal on diagnoositud alkoholism. See omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Joobes olles muutub ta kergesti ärrituvaks ja agressiivseks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes leiab, et kohtumäärus on

põhjendamatu ja N.J on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja märgib, et N.J puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta soovib lõpetada alkoholi tarbimise ja asuda vabanedes ravile ning tööle. Otsene vajadus töötamiseks tal küll puudub, kuna ta on töövõimetuspensionär ja saab pensioni 245 eurot kuus. Seega on karistuse

kandmine kaitsja hinnangul teda otseselt mõjutanud ja muutnud. N.J on varem töötanud juhutöödel ja põllumajanduses, muuhulgas on ta selgitanud, et on huvitatud ehitaja tööoskustest. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest

asjaoludest (alkoholi tarbimine) ja positiivsetest asjaoludest (tööle asumine ja soov minna

alkoholismiravile) kinnitavad, et vangistus on N.J positiivselt mõjutanud.

Alkoholismi osas märgib kaitsja, et joobega seostatud ärritatavus ja agressiivsus ei oma tähtsust, kuna vägivaldse kuriteo toimepanemise ohtu vangla iseloomustusest N.J osas ei nähtu.

Kaitsja hinnangul ei saa N.J-ile ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine

vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused, jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. N.J elukoht vabaduses vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ta asuks

elama vanemate juurde kodutallu. N.J on seega olemas toetav sotsiaalvõrgustik

vanemate ja sugulaste näol, kes on pakkunud oma abi töökoha leidmisel, samuti toetavad materiaalselt. Seega on N.J vabanedes garanteeritud kindel elukoht, abistav sotsiaalne võrgustik, legaalne sissetulek töövõimetuspensioni näol ja leitav töökoht. Kaitsja hinnangul saab N.J edasise elu korraldamisel pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu ta on ise huvitatud olema seaduskuulekas.

3

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

N.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

3. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis, leiab, et

N.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal

põhjendatud. N.J on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Esimesel korral

karistati teda varguse eest tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga. N.J aga ei

suutnud katseaega edukalt läbida, pannes toime uued varavastased kuriteod, täpsemalt

varguse ja kelmuse. Mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga, mida N.J aga

tegema ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mille eest kannab käesoleval ajal

vanglakaristust. Eeltoodust nähtub, et N.J-ile on kahel korral antud võimalus kanda

karistust vabaduses ning oma käitumisega näidata, et ta on suuteline elama õiguskuulekalt. N.J ei ole aga saadud võimalusi kasutanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Seega

ei ole süüdimõistetu varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, mis annab aluse

kahelda, et käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning suunanud N.J seaduskuulekale teele. Sellise kahtluse esinemisel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

4. Ringkonnakohtu eeltoodud kahtlusi suurendab asjaolu, et N.J on vabaduses olnud

probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on olnud ka oluliseks kuritegude toimepanemist

soodustavaks teguriks. Kinnipeetava ema sõnul kulutas poeg vabaduses raha peamiselt alkoholi ostmisele ning vangla riskihindamisest nähtub, et ta on kõik kuriteod pannud toime

alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult. Samas ei ole N.J vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, mis võimaldaksid vähendada alkoholisõltuvusest tulenevaid uue kuriteo toimepanemise riske. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul olemas suur tõenäosus, et

vabanedes jätkab N.J alkoholi tarvitamist, mis omakorda võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.

5. Samuti ei õigusta kinnipeetava võimalused vabaduses tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt asub N.J vabanedes elama koos ema

ja õdede-vendadega Viljandimaal asuvasse tallu, kus elas ka enne vangistust.

Kriminaalhooldaja teostas seal kodukülastuse, mille tulemusena leidis, et talus on kehvad

elamistingimused. Tegemist on remontivajava elamuga, mille kahes toas elab hetkel viis inimest ja seega on ruumipuudus suur. Enne vangistust viibis N.J talus harva ning oli

ringirändava eluviisiga, peatudes oma (juhu)tuttavate juures. Seega omab N.J küll

kindlat elukohta, kuid suure tõenäosusega ei hakka ta seal püsivalt viibima, mis raskendab kriminaalhoolduse läbiviimist. Kuivõrd N.J on varasemalt lävinud mitteõiguskuulekate tuttavatega, suurendab nendega suhtlemise jätkamine samuti uute kuritegude toimepanemise ohtu.

4

6. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid N.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada.

7. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Maarika Kuusk Mati Kartau