4-12-5612/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generated4-12-5612/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse kuupäev
26.11.2012.a
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtunik
Aime Ivanson
Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju
politseijaoskonna patrullpolitseinik M. Suurhansu poolt
17.10.2012.a koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220912128552 väärteoasjas nr 2373,12,006165
Menetlusalune isik T.T,
isikukood xxx
(kaebuse esitaja)
elukoht: xxx
Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (Tule põik 2, 76505 Saue)
Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus
LÕPPOSA
Jätta P
olitseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
patrullpolitseinik Mart Suurhansu poolt 17.10.2012.a koostatud kiirmenetluse otsus nr
10220912128552 väärteoasjas nr 2373,12,006165 muutmata ja T.T kaebus
karistuse kergendamiseks rahuldamata.
Edasikaebe kord
Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.
Väärteoasi nr.4-12-4594
2 Kaevatava otsuse sisu
T.T karistati kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega nr 10220912128552 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 300 eurot selle eest, et tema 17.10.2012.a. kell
22:02 Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-Paldiski mnt 25,2 km-l, liikudes Saue suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 77+-3 km/h, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 24 km/h võrra. Vastavalt kiirmenetluse
otsusele võimaldati rahatrahv tasuda ositi 6 võrdses osas, viimase osa tasumise tähtpäev on 30.04.2013.
Taotlus
Kohtule esitatud kaebuses palus T.T vähendada talle määratud karistust. Kaebusest
nähtuvalt kaebuse esitaja kiiruse ületamist ei vaidlusta, selgitas, et pimeduse tõttu ta kahjuks kiirusepiirangu märki ei märganud ning puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Arvestades asjaolu,
et ta puhtsüdamlikult kahetses juhtunut ja tema tegevus ei olnud tahtlik, leiab T.T, et
määratud trahv ei ole õiglane ja paneb ta raskesse majanduslikku olukorda. Kaebuse kohaselt võib kohtumenetluse läbi viia kirjalikus menetluses ilma kaebuse esitaja osavõtuta.
Kohtuvälise menetleja seisukoht
Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas
omapoolse seisukoha, milles palus kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et
karistuse määramisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning lähtutud õiguskorra kaitsmise huvidest. Karistuse kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning
raskendavad asjaolud puudusid. Samuti arvestati teo toimepanemise tehiolusid ja süüteo
toimepanemise viisi. T.T on karistatud samasuguse väärteo eest (LS § 227 lg 2 järgi) rahatrahviga 280 eurot, kuid isik jätkas samalaadse väärteo toimepanemist.
Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud T.T kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
T.T ei vaidlusta kiiruse ületamist ning lisaks süü omaksvõtule tõendab aset leidnud
rikkumist kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Nimetatud protokolli kohaselt oli Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-Paldiski mnt 25,2 km piirkonnas lubatud suurim kiirus 50 km/h,
sõiduk Toyota Corolla reg.märgiga xxx, mida juhtis T.T, sõitis aga kiirusega 77+-3
km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR AS005420. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS-12/00148 tõendab, et mõõteseade oli taadeldud 25.09.2012.a, seadet
oli testitud 17.10.2012.a. kell 19:00 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki Toyota Corolla reg.märgiga xxx kiiruse näit õige ning T.T ületas sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra.
Väärteo toimepanemine T.T poolt on tuvastatud ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Kuna karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt
on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, on kohus seisukohal, et T.T
käitumises sisaldub ka nõutav subjektiivne koosseis. Lähtudes kaebuse esitaja ütlustest, mille kohaselt ei märganud ta pimeduse tõttu kiirusepiirangu märki, pani T.T talle süüks arvatud
teo toime vähemalt ettevaatamusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3), st isegi juhul, kui T.T
ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu ilmnemist, oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
3 Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et T.T teos on realiseeritud süüteokoosseis, tema
käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi ning kohtuvälise menetleja poolt on
väärteo menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Õigusvastasust ja süüd välistavaid
asjaolusid kohus tuvastanud ei ole Samuti on menetlusalusele isikule karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
LS § 227 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust
kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
T.T karistati rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses ehk summas 300 eurot, seega on
kohtuväline menetleja karistanud T.T üle sanktsiooni keskmise määra ning karistust
kergendava asjaoluna on arvestatud menetlusaluse isiku kahetsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse kergendamiseks, s.o rahatrahvi vähendamiseks, puudub alus.
Kohtu hinnangul vastab karistus T.T süü suurusele ning on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on T.T ka 01.06.2012.a kohtuvälise menetleja
otsusega karistatud LS § 227 lg 2 järgi raharahatrahviga 280 eurot. Käesolevas väärteoasjas süüks arvatud teo pani T.T toime juba 17.10.2012.a, s.o ligikaudu 4,5 kuud pärast eelmist analoogse rikkumise eest saadud karistust. Lähtudes eelviidatud lühikesest ajavahemikust saab sellest vaid järeldada, et varasemast karistusest ei ole T.T vajalikke järeldusi teinud ning turvalise liikluse tagamiseks on T.T-le kohaldatud karistus igati põhjendatud. T.T on küll oma rikkumist tunnistanud ja tehtut kahetsenud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole rahatrahvi vähendamine kaebemenetluses enam põhjendatud, kuna kahetsust on kergendava
asjaoluna arvestanud ka kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistust määrates.
Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab
kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise ning sellekohase käitumise takistamiseks on antud juhul põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus. On
oluline, et T.T ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning mõistaks rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Isik, kes osaleb liikluses ning seda veel mootorsõidukijuhina,
peab eriti hoolikalt järgima liikluseeskirju ning sätestatud normidest ka kinni pidama, mitte
jätkama õigusvastast tegevust lootuses, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita.
Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et määratud trahv paneb ta raskesse majanduslikku
olukorda, kuid kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis sellist väidet kinnitaks (nt
töötukaart või palgatõend, ülalpeetavate olemasolu vms asjaolud). Kohtu hinnangul on
kohtuväline menetleja antud juhul juba ka arvestanud, et rahatrahvi kohene täies ulatuses
tasumine võib menetlusalusele isikule üle jõua käia ning võimaldanud rahatrahvi tasuda ositi poole aasta jooksul. Kuna T.T vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, tuleb ositi tasumise tähtaega arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest ning esimene osamakse tuleb tasuda 30 päeva
jooksul otsuse kättesaamisest. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kiirmenetluse otsuses nr 10220912128552.
Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p.1.
Kohtunik