4-12-3767/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg 23.november 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-12-3767 2840,12,002112) (kohtuvälses menetluses nr D.G kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Kohtunik Silvi Maiste Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur (asukoht: Viljandi politseijaoskond, Pargi 1, Viljandi) Menetleja ametnik Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik komissar Riho Kampus Menetlusalune isik

D.G (isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xx ,

, - x xx , xxxxxxxxxxx) Kaevatav menetleja otsus

Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse 31. juuli 2012 otsus D.G karistamise kohta Asja menetlus kirjalik menetlus

Resolutsioon

Rahuldada ja t

D.G kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele ühistada Lõuna Prefektuuri politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik korrakaitsebüroo Viljandi Riho Kampuse 31. juuli 2012 otsus D.G karistamise kohta Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel eraõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Teha väärteoasjas uus otsus ja karistada D.G Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel

rahatrahviga 155 ( 620 ( ükssada viiskümmend viis) trahviühikut s.o. kuussada kakskümmend) eurot.

Määrata rahatrahvi maksmine ositi viie kuu jooksul iga kuu 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot.

Ositimakse tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 10.kuupäevaks, esimene ositimakse 10. detsembriks 2012.

Ositi täitmiseks määratud rahatrahv loetakse täidetuks ja otsust kohtutäiturile täitmisele

pööramiseks ei saadeta, kui süüdlane on jõustunud kohtuotsusega määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või

kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele viitenumber 4100065035 ja selgitusena „ ositi rahatrahvi tasumine“); mittekohasel täitmise D.G l

pöörab jõustunud kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja

Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda.

2

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras

Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse p saadav; kassatsiooni ooltele kohtus tutvumiseks kätte õiguse kasutamise

soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest ( kättesaamisest).

Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse 31. juuli 2012 otsusega on D.G karistatud Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel eriõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

08.08.2012 esitatud karistati D.G 31.07.2012 kaebuse järgi Lõuna Prefektuuri

korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse otsusega 2840,12,002112 väärteoasjas nr juhtimisõiguse peatamisega 6 kuud. Kaebuse esitajal ei olnud kinnipidamispäeval 02.07.2012 alalist töökohta. Alates 01.08.2012 on

ta asunud tööle korstnapühkijana füüsilisest isikust ettevõtjana Lõuna-Eesti piirkonnas.

Juhtumisõigus on talle igapäevaselt eluliselt vajalik. Ta elab maapiirkonnas, kus ilma sõidukit kasutamata on praktiliselt võimatu tööobjektidele ligi pääseda ja juhtimisõiguseta jääb ta lihtsalt oma tööst ilma.

Kaebuse esitaja kahetseb juhtunut ja palub karistuse

põhi na määratud eriõiguse äravõtmise asendada rahatrahvi või arestiga.

Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseinik ülemkonstaabel Riho Kampus esitas kohtule VTMS § 116 alusel seisukoha kaebuse kohta.

Väärteomenetluse läbiviimisel menetlusalune isik on väärteo kohta andnud ütlused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, kus tunnistab süüd ja kahetseb juhtunut ning ütleb,

et puudub hetkel töö, kuid eraldi vastulauset ning selgitusi kohtuvälisele menetlejale esitanud ei

ole. D.G on esitanud kaebuse kohtule, kus selgitab asjaolusid, et on leidnud töö

01.08.2012 korstnapühkijana ja töötab füüsilisest isikust ettevõtjana. Elab maapiirkonnas ning juhtimisõigus on tööd tehes eluliselt vajalik. Palub arvestada nüüd sellega ja karistada rahatrahvi või arestiga

Kohtuväline menetleja arvestab tekkinud uute asjaoludega ning ei soovi, et menetlusalune isik

kaotaks töö ja peab seega õigustatuks toimepandud süütegu asendada rahatrahviga, sest menetlusalune isik on leidnud töö, kahetseb ja tunnistab oma süüd.

Kohtuväline menetleja teeb ettepaneku lahendada kaebus kirjalikus menetluses ja tühistada

kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas ja asendada põhikaristus eriõiguse

äravõtmine rahatrahviga ning määrata D.G-le rahatrahv 155 trahviühikut, s.o 620 eurot.

K

ohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku § 120 maakohtunik võib lg 1 kohaselt kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid

järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

3

Kaebuse esitaja oma vastuses kohtule 10.10.2012 on märkinud, et ta ei esita vastuväiteid kirjalikule menetlusele.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohase vaatab läbi väärteoasja täies ulatuses, lt maakohus sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus leiab, et on põhjendatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja

on teinud kohtule ettepaneku lahendada asi kirjalikus menetluses, kaebuse esitaja ei esitanud vastuväiteid kirjalikule menetlusele.

Kohus leiab, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Väärteoprotokoll on koostatud 02.07.2012 ja sellele on alla kirjutanud D.G. juulil Väärteoprotokolli järgi D.G 02. 2012 kell 16.42 juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,60 mg/l. Sellega rikkus D.G LS § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 5 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon on LS 224 lg 2. §

Kaebuse esitaja tunnistab rikkumist ja kahetseb toimepandud tegu. Süü omaksvõtt on tõendatud

dokumentaalse tõendiga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 02.07.2012 ja tunnistajate ütlustega.

LS § 33 lg 11 p 2 järgi juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis

või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lg 5 järgi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei

tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligramm karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 56 lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

D.G on rikkunud LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 5 nõudeid sellega, et sõitis

mootorsõidukiga pärast alkoholi tarvitamist ja tema peatamise järel mõõdeti väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületav alkoholisisaldus. Vastutus järgneb LS § 224 lg 2 alusel.

LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistused: kergema karistusena rahatrahvi ja raskema

karistusena aresti. Juhtimisõiguse äravõtmise on kergem karistus kui arest, kuid raskem kui

rahatrahv. D.G-le on karistuseks määratud juhtimisõiguse äravõtmine keskmises

määras. D.G esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu,

puhtsüdamlik kahetsus, mida kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohtuväline menetleja on kohtule antud seisukohas arvestanud tekkinud uute asjaoludega,

milleks on menetlusaluse isiku töötamine korstnapühkijana füüsilisest isikust ettevõtjana ning juhtimisõigus on tööd tehes vajalik.

Kohus rahuldab kaebuse ja leiab, et on põhjendatud muuta kohtuvälise menetleja otsust ja määrata D.G-le rahatrahv 155 trahviühikut, s.o 620 eurot.

4

KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Silvi Maiste

Kohtunik