Legislator Case Law & Legislation
1-12-8176/13 AI generated

1-12-8176/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-12-8176/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-12-8176

Legislator headnote

AI generated

1-12-8176/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-12-8176

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-12-8176

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 november 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-8176 (12230108696) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi F.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi D.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8; § 201 lg 2 p 1 järgi. Lühimenetlus Prokurör Diana Helila Süüdistatav F.A

ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX

tõkend: vahistamine alates 10.03.2012, kahtlustatavana

kinni peetud 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni

19.02.2012, 28.02.2012 kuni 29.02.2012, 03.03.2012 kuni 04.03.2012, 05.03.2012 kuni 06.03.2012, 09.03.2012

Varasem karistatus:

Varem kriminaalkorras karistatud 15 korda, viimane kord Harju Maakohtu 10.01.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 30 päeva, mille ärakandmiselt vabanes 19.01.2012.

Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe Süüdistatav D.I

Ik: XXX, EV kodanik, algharidus, töökoht: oma sõnade järgi OÜ H , elukoht: XXX Tõkend: vahistamine alates 02.04.2012, kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 26.02.2012 kuni 27.02.2012, 29.03.2012 kuni 30.03.2012, 01.04.2012

2

Varasem karistatus: Varem kriminaalkorras karistatud 10 korda, viimased korrad: Harju Maakohtu 13.03.2009 otsusega KarS § 263 p 1; § 121; 199 lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 2 aastat ja 8 kuud

Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega KarS § 334 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud, millest 4 kuud kuulus KarS § 74 lg 2 alusel kohesele ärakandmisele alates 12.09.2011 ning ärakandmata karistus 1 aasta jäeti tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata. Vabanes koheselt ärakandmisele kuulunud vangistuse ärakandmiselt 11.01.2012.

Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON

1. F.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni 19.02.2012, 28.02.2012 kuni 29.02.2012, 03.03.2012 kuni 04.03.2012, 05.03.2012 kuni 06.03.2012 so 11 (üksteist) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse

8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates F.A kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 09.03.2012.

4. F.A suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmistähtaja saabumisel.

5. D.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

6. D.I süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

7. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud.

8. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusaja hulka eelvangistus, so

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2012 kuni 08.02.2012, 17.02.2012 kuni

19.02.2012, 26.02.2012 kuni 27.02.2012, 29.03.2012 kuni 30.03.2012, so 9 (üheksa) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev. 10. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada D.I-le mõistetud karistust Harju

Maakohtu 13.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tähtajalise

vangistuse 1 (üks) aasta võrra ning mõista D.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev, millise karistuse ärakandmist arvestada KarS § 68 lg 1 alusel alates D.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 01.04.2012.

11. D.I suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmistähtaja saabumisel. 12. D.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasust summas 805 (kaheksasada viis) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti osa tasust, so 709 (seitsesada üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend)

3 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.I, 1-12-8176, kaitsjatasu“.

Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasust, so 96 (üheksakümmend kuus) eurot jätta D.I-lt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. 13. F.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasust summas 816 (kaheksasada kuusteist) eurot osa tasust,

so 720 (seitsesada kakskümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.A, 1-12-8176, kaitsjatasu“. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasust, so 96 (üheksakümmend kuus) eurot jätta F.A-lt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. 14. D.I-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel

kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.I, 1-12-8176, koopiate kulu“. 15. F.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel

kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro ja 35 (kolmkümmend

viis) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.A , 1-12-8176, koopiate kulu“. 16. D.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg

1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.I, 1-12-8176, sundraha“. 17. F.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg

1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.A, 1-12-8176, sundraha“.

18. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 19. Selver AS´i esitatud tsiviilhagi 35, 61 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS §

127 lg 1; § 128 lg 3; 132 lg 2; 137 lg 1; 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt välja mõista D.I-lt ja F.A-lt Selver AS kasuks 35 (kolmkümmend viis) eurot

ja 61 (kuuskümmend üks) senti, mis tuleb tasuda AS Selver arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank. 20. Selver AS´i esitatud tsiviilhagi 114, 77 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS §

127 lg 1; § 128 lg 3; 132 lg 2; 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista D.I-lt

Selver AS kasuks 114 (ükssada neliteist) eurot ja 77 (seitsekümmend seitse) senti, mis tuleb tasuda AS Selver arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank. 21. Asitõendid: kaupluste turvakaamerate salvestused 5 DVD plaadil (kd 1 tlk 38, 87, 132,

148, 176) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

4 jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

F.A süüdistatakse selles, et tema, olles 10.01.2012 karistatud Harju maakohtu poolt

KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 alusel, seega isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos D.I´ega ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles,

et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 02.02.2012 kella 18.41 ajal sisenes

D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn,

Paldiski mnt 56, pannes tal kaasasoleva spordikoti ostukärusse. Mõne hetke pärast sisenes samasse kauplusse ka F.A, võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A, liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: suitsupõsk väärtusega 1, 25 eurot, Talumehe ahjupraad väärtusega 5, 36 eurot, lastevorst väärtusega 1, 59 eurot, juustutäissuitsuvorst väärtusega 3, 45 eurot, neli kera Koore juustu koguväärtusega 20,40 eurot, kalapulgad väärtusega 0, 38 eurot, Tallinna kalafilee väärtusega 1, 72 eurot, lõhe võileivakreemi väärtusega 1, 46 eurot ehk kauba koguväärtusega 35, 61 eurot - D.I´el kaasasolevasse

spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka D.I selleks ajaks juba

tühja ostukäruga. Sellise tegevusega tekitasid F.A ja D.I kannatanule kahju summas 35, 61 eurot.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos D.I ´ega

ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil 07.02.2012 kell 12.57 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse

kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasasoleva

spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 12.58 sisenes samasse kauplusesse F.A,

võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: raseerija väärtusega 10. 80 eurot, seitse kera Koore juustu väärtustega 9, 10 eurot, 2 x 5, 07 eurot, 5, 09 eurot, 5, 12 eurot, 5, 77 eurot ja 5, 13 eurot,

raseerimissüsteem B1 väärtusega 3, 07, eurot, üks pudel Bacardi Oakheart väärtusega 17, 99 eurot, kahed meeste pakisokid väärtusega 2 x 4, 40 eurot, kahed meeste spordisokid väärtustega 4, 41 eurot ja 4, 15 eurot, ahjupraad kastmes väärtusega 8, 12 eurot, seapraad Klassik väärtusega 7, 96 eurot, ahjupadrun väärtusega 7, 82 eurot ehk kaubad koguväärtusega 109, 47 eurot – D.I

´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning

suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka

D.I selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos D.I ´ega

ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil 17.02.2012 kell 19.45 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse

kauplusesse Pelgulinna Selver, aadressil Tallinn, Sõle 51, pannes tal kaasasoleva spordikoti

ostukärusse. Samal päeval kell 19.46 sisenes samasse kauplusesse F.A , võttes kätte

ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: üks pudel Viru Valge Waterlemon väärtusega 7, 09 eurot,

kaks pudelit Laua Viin koguväärtusega 23, 80 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot, sink Suitsusaun väärtusega 3, 91 eurot, üks pakk karbonaati väärtusega 2, 54 eurot , kolm pakki täissuitsuvorsti koguväärtusega 9, 87 eurot, kaks pakki juustu koguväärtusega 7, 30 eurot,

kaks pakki Lepasuitsufilee rulli koguväärtusega 8, 30 eurot, kaks pakki juustu Saare light

koguväärtusega 8,30 eurot, kaks pakki suitsujuustu kiles koguväärtusega 5, 18 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot ehk kaubad koguväärtusega 81, 99 eurot – Aimur

5

D.I´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning

suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal käis D.I kaupluses ringi selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 28.02.2012 kella 14.58 ajal,

viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS - le kuuluvas kaupluses Kristiine

Prisma, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli pakendit toidulisandeid koguväärtusega 90 eurot, kolm pakendit toidulisandit Whey3 koguväärtusega 76,

5 eurot, kaks pakendit toidulisandit Aremix koguväärtusega 61, 30 eurot, ühe pakendi toidulisandit Roca väärtusega 25,50 eurot, pannes nimetatud esemed kaasasolevasse spordikotti.

Seejärel läbis F.A kassaderivi, jättes kauba eest summas 253, 3 eurot tasumata, kuid kuritegu jäi F.A lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 05.03.2012 kella 13.30 ajal,

viibides Tallinnas Mustamäe tee 12 asuvas Maxima Eesti OÜ - le kuuluvas kaupluses Maxima,

võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli pakki žiletiterasid Gillette Fusion koguväärtusega 67 eurot, kolm raseerijat Gillette Fusion 3 koguväärtusega 22, 47 eurot, ühe paki kohviuba Merrild väärtusega 12, 28 eurot, ühe paki jahvatatud kohvi President

väärtusega 4, 39 eurot, ühe paki jahvatatud kohvi Original väärtusega 5, 09 eurot, ühe paki

jahvatatud kohvi Bistro väärtusega 5, 15 eurot, ühe paki kohvi Löfberg Lila väärtusega 3, 89

eurot, pannes nimetatud esemed kaasasolevasse spordikotti. Seejärel läbis F.A

kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi F.A lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 09.03.2012 kell 12.05 ajal,

viibides Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvas Prisma Peremarket AS – le kuuluvas kaupluses Mustamäe Prisma, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe kera

juustu Eesti Juust väärtusega 4, 99 eurot, ühe kera juustu Edam väärtusega 6, 99 eurot, kaks

tükki raseerijat Gilette Fusion koguväärtusega 25, 90 eurot, pannes nimetatud esemed

kaasasolevasse spordikotti. Seejärel läbis F.A kassaderivi, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi F.A lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Seega F.A võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja grupi poolt pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.I ´e süüdistatakse selles, et tema, olles 13.03.2009 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 263 p 1, KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud v e, uuesti, grupis koos F.A-ga ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis

seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 02.02.2012 kella 18.41

ajal sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasoleva spordikoti ostukärusse. Mõne hetke pärast sisenes samasse kauplusse ka F.A, võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A, liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: suitsupõsk väärtusega 1, 25 eurot, Talumehe ahjupraad väärtusega 5, 36 eurot, lastevorst väärtusega 1, 59 eurot, juustutäissuitsuvorst väärtusega 3, 45 eurot, neli kera Koore juustu koguväärtusega 20,40 eurot, kalapulgad väärtusega 0, 38 eurot, Tallinna kalafilee väärtusega 1, 72 eurot, lõhe võileivakreemi väärtusega 1, 46 eurot ehk kauba koguväärtusega 35, 61 eurot - D.I´el kaasasolevasse

spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning suundus kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka D.I selleks ajaks juba

tühja ostukäruga. Sellise tegevusega tekitasid F.A ja D.I kannatanule kahju summas 35, 61 eurot.

Samuti tema isikuna, kes varem on toime pannud v e, uuesti, 06.02.2012 kell 17.01 ajal, viibides

Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas AS – le Selver kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver, võttis

sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuus pudelit alkohoolset jooki

6 Absolut koguväärtusega 101, 94 eurot, ühe paki juustu Juku väärtusega 4, 15 eurot, kaks pakki

suitsukarbonaati koguväärtusega 6, 60 eurot, ühe paki suitsusinki Rakvere väärtusega 2, 08

eurot, peites nad endaga kaasasolevasse spordikotti ning läbis kaupluse kassaderivi, kus jättis kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas D.I kannatanule kahju summas 114, 77 eurot.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos F.A-ga

ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil 07.02.2012 kell 12.57 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse

kauplusesse Merimetsa Selver, aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56, pannes tal kaasoleva

spordikoti ostukärusse. Samal päeval kell 12.58 sisenes samasse kauplusesse F.A,

võttes kätte ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: raseerija väärtusega 10. 80 eurot, seitse kera Koore juustu väärtustega 9, 10 eurot, 2 x 5, 07 eurot, 5, 09 eurot, 5, 12 eurot, 5, 77 eurot ja 5, 13 eurot,

raseerimissüsteem B1 väärtusega 3, 07, eurot, üks pudel Bacardi Oakheart väärtusega 17, 99 eurot, kahed meeste pakisokid väärtusega 2 x 4, 40 eurot, kahed meeste spordisokid väärtustega 4, 41 eurot ja 4, 15 eurot, ahjupraad kastmes väärtusega 8, 12 eurot, seapraad Klassik väärtusega 7, 96 eurot, ahjupadrun väärtusega 7, 82 eurot ehk kaubad koguväärtusega 109, 47 eurot – D.I

´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning

suundub kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal väljus kauplusest ka

D.I selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos F.A-ga

ühiselt ja kooskõlastatult pani toime v e, mis seisnes selles, et võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil 17.02.2012 kell 19.45 sisenes D.I Selver AS – le kuuluvasse

kauplusesse Pelgulinna Selver, aadressil Tallinn, Sõle 51, pannes tal kaasasoleva spordikoti

ostukärusse. Samal päeval kell 19.46 sisenes samasse kauplusesse F.A , võttes kätte

ostukorvi. Seejärel D.I ja F.A , liikudes kaupluses ringi eraldi, panid ostukärusse ja –korvi erinevad kaubad. Pärast seda ladusid D.I ja F.A ühiselt ostukärus ja –korvis olevad kaubad: üks pudel Viru Valge Waterlemon väärtusega 7, 09 eurot,

kaks pudelit Laua Viin koguväärtusega 23, 80 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot, sink Suitsusaun väärtusega 3, 91 eurot, üks pakk karbonaati väärtusega 2, 54 eurot , kolm pakki täissuitsuvorsti koguväärtusega 9, 87 eurot, kaks pakki juustu koguväärtusega 7, 30 eurot,

kaks pakki Lepasuitsufilee rulli koguväärtusega 8, 30 eurot, kaks pakki juustu Saare light

koguväärtusega 8,30 eurot, kaks pakki suitsujuustu kiles koguväärtusega 5, 18 eurot, täissuitsuvorst Tallinn väärtusega 2, 85 eurot ehk kaubad koguväärtusega 81, 99 eurot – D.I

´el kaasasolevasse spordikotti. Seejärel võttis F.A spordikoti enda kätte ning

suundub kassasse, makstes üksnes kauba eest, mis tal korvis oli. Sel ajal käis D.I kaupluses ringi selleks ajaks juba tühja ostukäruga. Kuid kuritegu jäi D.I ´el ja F.A lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb toime v i süstemaatiliselt, uuesti, 26.02.2012 kell 16.55 ajal,

viibides Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja AS – le kuuluvas kaupluses, võttis

sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli parfüümi Davidoff

väärtusega 60, 95 eurot, peites selle oma jopepõue. Seejärel läbis D.I kaupluse

turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi D.I ´el lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Samuti tema isikuna, kes paneb v i toime süstemaatiliselt, uuesti, 29.03.2012 kella 20.11 ajal,

viibides Tallinnas Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS - le kuuluvas kaupluses Kristiine

Prisma, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli

alkohoolset jooki Saaremaa Viin (1 l), peites selle oma jopepõue. Seejärel läbis D.I

kaupluse turvaväravaid, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi D.I´el lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

7

Seega D.I võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja grupi poolt pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.I ´e süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes varem on toime pannud v e, uuesti, 01.04.2012 kella 03.00 ajal, viibides Tallinnas Suur – Karja 13 asuvas Tonic baaris, leidis GEE kuuluva peegelkaamera Canon EOS 60D koos objektiiviga Canon EF 28-135 mm, 3,5 – 5, 6 IS

maksumusega 1 800 eurot. Seejärel lahkus D.I nimetatud kaameraga Tonic baarist, millega pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks, manifesteerides seejuures omastamistahet.

Seega D.I isikuna, kes on varem toime pannud v e, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav F.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, väites, et varasem kokkulepe

kuritegude toimepanemiseks D.I-ga puudus, kuritegusid grupis toime ei pannud. Taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluses.

F.A kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine grupis ei ole

tõendatud, süüdistatava sõnade kohaselt toimus tegutsemine käigu pealt. Süüdistatava poolt süütegude toimepanemine on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav D.I tunnistas end süüdi osaliselt, väites, et ta ei ole

F.A-ga grupis v i toime pannud, ei teadnud, et F.A kavatseb varastada, samuti puudus 01.04.2012 omastamise tahtlus. Taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluses.

D.I kaitsja asus seisukohale, et v te toimepanemine grupis 02.02.2012, 07.02.2012 ja

17.02.2012 ei ole tõendatud, samuti ei ole tõendatud KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemine 01.04.2012, nendes episoodides tuleks süüdistatav õigeks mõista.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Episood 02.02.2012 – D.I ja F.A

Selver AS avaldus 06.02.2012 VK nr 5 – 3/229, mille kohaselt 02.02.2012 kell 19.03

möödus meesterahvas (seljas roheline jope, paremal varrukal nr 5, sinised teksad, spordikott üle õla) Merimetsa Selveris kassast, jättes tasumata kauba eest 35 eurot ja 61

senti. V tuvastati videoanalüüsi teel. Videosalvestiselt on näha, kuidas kauplusesse

siseneb musta jope ja valgete pükstega meesterahvas, paneb ostukärusse spordikoti.

Meesterahvas võtab ostukärusse erinevaid kaupu ja pesuvahendite osakonnas tõstab

kaubad ümber kotti. Šampoonide osakonnas annab koti üle meesterahvale rohelises

jopes, kes läbib kassad, jättes kauba eest tasumata. Mustas jopes ja valgetes pükstes meesterahvas väljub minut hiljem ega tasu millegi eest. /kd I tlk 4/; Tunnistaja PT 22.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt 02.02.2012 kella 10.03 ajal möödus

tundmatu meesterahvas (seljas roheline jope, paremal varrukal nr 5, sinised teksad, spordikott üle õla) Merimetsa Selveris kassast, jättes tasumata kauba eest 35 eurot ja 61 senti. V tuvastati videoanalüüsi teel. /kd I tlk 7/; Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 29.06.2012, mille kohaselt vaadeldi 02.02.2012 Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas Selver ASle kuuluvas Merimetsa Selver turvakaamerate

videosalvestusi. Videosalvestusest on näha, kuidas müügisaali siseneb mees rohelises jopes (F.A), hiljem siseneb mustas jopes karvase kraega meesterahvas (D.I

), lükates ostukäru, milles spordikott. Teiselt salvestuselt on näha kuidas D.I liigub mööda müügisaali ja võtab kaupa ostukärusse, kohtub korraks F.A-ga ja jätkab

seejärel kaupade ostukorvi asetamist. Seejärel läheb kohvi osakonnas A.F.A ostukorviga D.I juurde, seejärel D.I toimetab ostukärus midagi ja liigub edasi.

Ostukärus on ainult kott, kuid kaupa enam näha ei ole. Pärast seda on näha F.A kassajärjekorras koos spordikotiga, maksab kassas ja väljub, seejärel väljub D.I tühja ostukäruga. Kolmandalt videosalvestuselt on näha D.I liikumine ostukäruga, milles

8

kott ja kaubad, F.A liigub D.I juurde, seejärel liigub D.I dasi, kuid

ostukärus on vaid kott. Šampoonide osakonnas seisab F.A, D.I läheb samade riiulite poole, misjärel on näha F.A eemaldumas spordikotiga. /kd 1 tlk 12-13, fotod 14-37/; Kannatanu esindaja SF 02.07.2012 antud ütlustest nähtuvalt 02.02.2012 kella 19.03 ajal

Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas Selver ASle kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver varastati toiduaineid kokku summas 35,61 eurot, millega mööduti kassast ja jäeti kauba eest tasumata. /kd I tlk 39-40/; 02.07.2012 koostatud hagiavaldus, mille kohaselt Selver AS esitab tsiviilhagi 35,61 euro nõudes. /kd 1 tlk 42/

F.A 29.06.2012 kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtuvalt tunnistas F.A end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ja selgitas, et läks D.I-ga Paldiski mnt-l asuvasse Selverisse, v e eesmärki ei olnud. Liikusid kaupluses eraldi. Aimuril oli

tema spordikott punase ja musta värvi. Neil rahast ei piisanud, seega otsustasid toidukaubad varastada. Aimur pani toidukaubad spordikotti, andis spordikoti tema kätte

ja ta maksis kassas teiste toidukaupade eest, spordikotis olevate toidukaupade eest ei maksnud. Tasumata kaubaga lahkus kauplusest. Pärast seda need toidukaubad kasutasid Aimuriga. /kd I tlk 43 – 45/; D.I 29.06.2012 kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtuvalt selgitas D.I,

et tema ei ole kuritegu toime pannud. Talvel läks F.A-ga Selver kauplusesse, mis asub Tallinnas Paldiski mnt-l, et toitu osta. Valis kaupa, kaasas oli spordikott, mis kuulus

Jormale. Liikusid kaupluses eraldi. Ühel hetkel said kokku. Kuna raha oli Jorma käes,

andis talle spordikoti ja valitud kaubad, et Jorma maksaks nende eest kassas. Ise jäi kaupluses ringi vaatama, ei mäleta mida tahtis vaadata. Ei mäleta, et oleks toidukaubad

spordikotti pannud, seda tegi Jorma. V est ei tea midagi, andis kauba Jormale, et ta maksaks nende eest kassas. Pärast seda väljus kauplusest, Jormat peale seda ei näinud. /kd 1 tlk 46-48). Episood 07.02.2012 – D.I ja F.A

Selver AS avaldus 07.02.2012, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta isik, kes 07.02.2012 kella 13.20 ajal kaupluses Merimetsa Selver aadressil Paldiski mnt 56 pani toime õigusvastase teo ja kelle juurest avastati Selver AS kuuluvat kaupa 109, 47 euro väärtuses. /kd I tlk 57 - 58/; Õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtuvalt 07.02.2012 kell 13.20 Merimetsa Selveris meesterahvas võttis kaupa ja pani kotti ning andis teisele mehele ja väljus

müügisaalist kauba eest tahtlikult maksmata. Õigusvastase teo toime pannud isikuteks olid F.A ja D.I. /kd I tlk 59 - 60/;

Tunnistaja ES 07.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja tööl 07.02.2012 kell 13.10 Merimetsa Selveris ning nägi kuidas meesterahvas valgetes pükstes ja mustas jopes

võttis lihatooteid, juustu, alkot ja sokke ning pani kärusse. Seejärel liikus mees

pesuvahendite poole ja pani kõik tooted spordikotti. Siis tuli tema juurde teine mees

rohelises jopes ja soniga ning esimene mees andis koti üle teisele mehele. Teine mees võttis veel leiba, saia, juurvilju ning suundus kassasse, kus maksis leiva, saia ja juurvilja eest, kuid kotis olnud kauba eest jättis tasumata. Kell 13.18 mees läbis turvaväravad ja peeti kinni kell 13.20. Mehe juurest leiti kaupa 109,47 euro maksumuses. Kauba kohta ostutšekk puudus. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. /kd I tlk 61/;

F.A kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti F.A kahtlustatavana kinni 07.02.2012 kell 15.30 ja vabastati 08.02.2012 kell 16.40. Isiku ja

asjade läbivaatuse protokollist nähtuvalt võeti hoiule EV pass, vöörihm, suitsupakk,

taskumärkmik, pruun sonimüts, võti, 5 sõrmust, ripatsiga kett, kõrvarõngas, kindad, tulemasin, kilekott toiduainetega, roheline jope, puna-must spordikott. /kd I tlk 63 – 66/;

F.A 08.02.2012 kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtuvalt tunnistas

F.A end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ja selgitas, et sai 07.02.2012 kell 13.00 Aimuriga kokku Selveri poe ees ja sisenesid poodi. Aimur sisenes esimesena, tal oli õlakott kaasas. Tema ise sisenes ka poodi ja võttis ostukorvi, kuhu pani liha, juustu,

9

sokke, raseerimisvahendeid. Käis müügisaalis ringi ja sai uuesti kokku Aimuriga, kes seisis tualettpaberiga riiulite vahel. Nägi, et Aimur paneb kaubad enda kotti, tema pani oma kaubad ka ostukorvist kotti. Siis läks eemale ja võttis banaane, leiba, saia. Tagasi tulles pani koti õlale ja läks kassasse, kus maksis ainult banaanide ja leiva-saia eest, aga selle kauba eest, mis oli kotis, ei maksnud. Kui möödus kassast, pidasid turvatöötajad ta kinni, Ainur peeti ka kinni. /I tlk 67 – 69/;

D.I kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti D.I

kahtlustatavana kinni 07.02.2012 kell 15.30 ja vabastati 08.02.2012. Isiku ja asjade

läbivaatuse protokollist nähtuvalt avastati D.I-lt valged tossud, valged püksid,

valge särk, hoiule võeti must jope, ID-kaart, käekell, kindad, rahakott, mobiiltelefon №kia, kaelakett, sõrmus, sall. /kd I tlk 73 – 76/; D.I 08.02.2012 kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tunnistas D.I temale süüks arvatud kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 07.02.2012 kella 13.00 paiku

sai kokku F.A-ga Merimetsa Selveri poe ees. Kaasas oli suur spordikott. Sisenes poodi esimesena, võttis ostukäru, pani koti kärusse ja läks müügisaali. Võttis ühe pudeli rummi, mitu juustupakki, lihatüki ja pani ostukärusse. Tualettpaberite riiulite vahel pani

kaubad kotti. Mõne hetke pärast tuli Jorma kaupa täis ostukorviga, milles olid sokid,

lihatükk, juustud, raseerimistarbed ja Jorma pani korvist kaubad kotti. Pärast seda läks Jorma ära, tuli tagasi, võttis kärust koti ja pani õlale. Jorma ostukorvis olid banaanid, sai

ja leib. Seejärel läksid lahku, ise väljus müügisaalist tühja ostukäruga, Jorma läks kassasse koti ja ostukorviga. Kui möödus kassadest, peeti kinni. /kd I tlk 81 - 83/;

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega 08.02.2012, millest nähtuvalt vaadeldi 07.02.2012 Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas Selver AS – le kuuluvas Merimetsa Selver

turvakaamerate videosalvestusi. Videosalvestuse kohaselt siseneb kell 12.57.05 müügisaali noormees tumeda õlakotiga, jalas valged püksid, seljas must jope kapuutsiga

ja kell 12.58.05 siseneb meesterahvas rohekas jopes, nokkmütsiga ja sinistes teksastes. №ormees liigub ostukäruga mööda müügisaali, võtab pudeli alkoholi ja paneb kärusse,

kärus on kott. Edasi liikudes on näha kärus veel kaupu. Pesuvahendite osakonnas

tualettpaberite juures kummardub käru kohale ja liigutuste järgi on näha, et ta paneb

kaupu kotti. Noormehe juurde tuleb rohelises jopes mees täis ostukorviga, hakkavad

kaupu kotti ümber laduma. Ostukorviga meesterahvas eemaldub ja korvis on ainult

banaanid. Seejärel tuleb rohelises jopes mees tagasi, võtab kärust koti. Mehed

eemalduvad üksteisest, noormees läbib kassad tühja ostukäruga, teine mees maksab kassas vaid korvis olnud kauba eest. /kd I tlk 88-89, fotod 90-104/ Episood 17.02.2012 – F.A ja D.I

Selver AS avaldus 17.02.2012, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta isik, kes

17.02.2012 kell 20.05 kaupluses Pelgulinna Selver aadressil Sõle 51 pani toime õigusvastase teo ja kelle juurest avastati Selver AS kuuluvat maksmata kaupa 81,99 euro väärtuses. /kd I tlk 114/; Tunnistaja MV 17.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 17.02.2012 kell 19.45

tööl Pelgulinna Selveris ja nägi, et meesterahvas puhastusvahendite osakonnas pani ostukärust kaubad spordikotti ning asetas spordikoti põrandale. Samal ajal kõrval seisnud

teine meesterahvas võttis selle koti ja läks kassade juurde. Omavahel meesterahvad ei

suhelnud. Spordikotiga kassasse läinud vanem mees maksis mandariinide eest, kuid spordikotis olnud kauba eest ei maksnud. Isik peeti kinni ja viidi turvaruumi. Teine mees,

kes pani kauba spordikotti, hakkas helistama vanemale mehele ja kõndis saalis ringi niisama. Pärast peeti noorem mees kinni peaukse juures ja viidi samuti turvaruumi.

№orem mees seletas, et pani kauba vanema mehe jaoks valmis, et see maksaks kotis oleva kauba eest. /kd I tlk 115-116/;

F.A kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti F.A kinni 17.02.2012 kell 20.05. Läbivaatuse käigus avastati sinised kuluvad, mustad kingad, tumehall jope. Kinnipidamisel võeti F.A-lt ära müntidena sularaha 6 eurot ja 22 senti, rahakott, mobiiltelefon №kia, välgumihkel, märkmik, teepakk, Visa kaart, mandariinid, rihm, kindad, hall kampsun, hall sviiter, musta värvi spordikott. /I tlk 117-118/;

10

D.I kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti D.I

kinni 17.02.2012 kell 20.05. Läbivaatuse käigus avastati rohelised püksid, mustad

kingad, must jope. Kinnipidamisel võeti ära kindad, rihm, käekell, sall, välgumihkel, lahtine suitsupakk, rahakott, 20 eurot, ID-kaart. /kd I tlk 119-120/;

F.A 18.02.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas F.A kuriteo toimepanemist ja selgitas, et läks koos tuttava D.I-ga Sõle 51 asuvasse Pelgulinna Selverisse. Kaasas oli umber 6 eurot. Võttis ostukorvi ja läks toiduosakonda. Aimur sisenes natuke enne teda ja võttis ostukäru. Ise võttis alguses juustu ja vorsti ning

pani ostukorvi, alkoholiosakonnas võttis kaks pudelit viina. Müügisaalis kohtus D.I-ga, kellel oli kaasas must spordikott. Pesuvahendite leti juures pakkus panna tema

ostukorvist kaup spordikotti. Pani kaubad kotti ja Aimuril ei olnud midagi selle vastu.

Aimur läks müügisaali edasi ja tema ise kassade suunas. Otsustas varastada, kuna ei olnud raha. Valis veel mandariine ja musta tee paki, mille eest maksis kassas, spordikotis olnud kauba eest ei maksnud. Müügisaalist väljumise järel väravad häiret ei andnud, tema

juurde tuli turvamees ja palus turvaruumi. Võttis kohe välja 3 pudelit viina, juustu ja vorsti ning tagastas. /kd I tlk 121-124/;

D.I 18.02.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas D.I

kuriteo toimepanemist ja selgitas, et läks koos F.A-ga Sõle 51 asuvasse Pelgulinna Selverisse. Kaasas oli 20 eurot ja krediit konto arvel 182 eurot. Kui palju oli raha Jormal, seda ei tea. Võttis ostukäru ja läks kaupa valima. F.A läks toiduosakonda, juustu- ja

vorsti letti. Pesuvahendite leti juures kohtusid. Kogu kauba, mis oli tema ostukärus ja Jorma ostukorvis pani oma adidas spordikotti. Pani sinna 3 pudelit viina, vorsti- ja

juustutooted. Edasi läks Jorma spordikotiga kassade suunas, Ise jäi natukeseks

müügisaali. Väljus müügisaalist ja peeti kinni, nägi, et enne teda peeti kinni F.A. Saab aru, et pani koos F.A-ga toime v e katse. /kd I tlk 125-128/;

Asitõendi vaatlusprotokoll 23.02.2012, millest nähtuvalt vaadeldi 17.02.2012 Tallinnas

Sõle 51 asuvas Selver ASle kuuluva Pelgulinna Selver turvakaamerate videosalvestusi.

Salvestuse kohaselt 17.02.2012 siseneb kell 19.45.55 kauplusesse mustade pükstega mustas jopes meesterahvas D.I ja võtab ostukäru, liigub ringi ja paneb kärusse kaupu. Kell 19.46.42 siseneb siniste pükstega tumedas jopes meesterahvas F.A. Kell 19.57.05 läheb D.I F.A juurde, võtab ostukärust spordikoti ja paneb põrandale. Kell 19.57.18 võtab F.A koti ja lahkub. Kell 20.05.00 maksab F.A kassas kohvi ja

mandariinide eest, kuid muude kaupade eest ei maksa. Kell 20.13.04 püüab D.I

helistada mobiiltelefoniga. Kell 20.14.43 läheb D.I kassast mööda. /kd I tlk 132, fotod 133-137/ Episood 06.02.2012 – D.I

Selver AS avaldus 06.02.2012, mille kohaselt 06.02.2012 kell 17.01 möödus tundmatu

meesterahvas seljas must jope, jalas valged püksid, Selver AS kuuluvas kaupluses Merimetsa Selver kassast, jättes tasumata alkoholi ja toidukaupade eest summas 114,77 eurot. V tuvastati videoanalüüsi teel. /I tlk 140/; Tunnistaja EC15.02.2012 antud ütluste kohaselt 06.02.2012 kella 17.01 ajal möödus

tundmatu meesterahvas (seljas must jope, jalas valged püksid) Selver AS kuuluvas

kaupluses Merimetsa Selver (Paldiski mnt 56, Tallinn) kassast, jättes tasumata 6 tk

Absolut, hinnaga 16,99 € tükk, juust Juku hinnaga 4,15 € tükk, 2 tk Suitsu karbonaad hinnaga 3,30 € tükk, Rakvere suitsusink hinnaga 2,08 €, kokku 114, 77 € väärtuses. V e

tuvastas videoanalüüsi teel. Salvestusel on näha, kuidas kell 16.48 siseneb müügisaali

meesterahvas valgete pükstega, mustas jopes. Liigub alkoholiosakonda, võtab laualt

erinevaid alkoholitooteid. Seejärel võtab juustu, paneb ostukärusse, siis riiulilt

suitsukarbonaadi ja paneb ostukärusse. Pärast seda võtab Rakvere suitsusinki ja paneb ostukärusse. Seejärel liigub pesuvahendite osakonda, kus paneb kaubad ostukärust kotti.

Kell 17.01 meesterahvas väljub müügisaalist kauba eest tahtlikult tasumata.

Meesterahvas oli v ega vahele jäänud 07.02.2012 kell 13.20 Merimetsa Selveris ja oli politseile üle antud. Meesterahva nimi on D.I, tundis ta ära riietuse ja välimuse järgi. /kd I tlk 141 - 143/;

11

15.02.2012 koostatud hagiavaldus, mille kohaselt on Selver AS esitanud tsiviilhagi 114,77 euro nõudes. /kd 1 tlk 144-145/;

Asitõendi vaatlusprotokoll 15.02.2012, millest nähtuvalt on vaadeldud 06.02.2012 Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas Selver ASle kuuluva Merimetsa Selveri turvakaamerate

videosalvestusi. Videosalvestuse kohaselt 06.02.2012 kell 16.48 siseneb kauplusesse

meesterahvas valgete pükstega, mustas jopes (D.I ). Liigub alkoholiosakonda, ajavahemikul 16.50 kuni 16.51 võtab laualt mitu alkoholipudelit ning paneb ostukärusse. Kell 16.52 võtab juustuletilt ühe juustu ja paneb ostukärusse. Kell 16.54.17 võtab mitu

pakki liha ja paneb ostukärusse. Kell 16.54.33 võtab lihaletilt ühe paki sinki ja paneb

ostukärusse. Seejärel liigub D.I pesuvahendite osakonda, kus paneb kõik asjad

ostukärust endale kotti. Kell 17.01 väljub D.I müügisaalist, jättes kauba eest tasumata. /I tlk 147, fotod 149-154/; D.I´e 21.02.2012 kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tunnistas D.I

kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 06.02.2012 kella 17.00 paiku sisenes

kauplusesse Merimetsa Selver. Kaupluses võttis riiulilt ja pani ostukorvi kahtlustuses nimetatud kaubad, läks pesuvahendite osakonda, kus pani kaubad oma kotti. Pärast seda läks kassast mööda, jättis kauba eest maksmata. Väljumisel kinni ei peetud. /kd I tlk 155 - 157/ Episood 26.02.2012 – D.I Tallinna Kaubamaja AS 26.02.2012 avaldus, mille kohaselt peeti samal päeval kell 16.55 Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni D.I, kelle juurest leiti ebaõigel teel omandatud kaupa 60,95 euro väärtuses. /kd I tlk 162/;

Tunnistaja SP 26.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt nägi turvatöötajana tööl olnud tunnistaja, kuidas V-1 parfümeeria osakonnas meesterahvas rohelistes pükstes ja mustas jopes võttis riiulilt parfüümi ja pani jope põue, misjärel liikus väljapääsu poole ja möödus

kassadest ning turvaväravatest, jättes kauba eest maksmata. Isik peeti kinni kell 16.55, tema juurest avastati parfüüm Davidoff maksumusega 60,95 eurot, mille kohta ostutšekk puudus. Kinnipeetuks osutus D.I. Kaup oli korras ja tagastati osakonda. /kd I tlk 163/;

D.I kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti 26.02.2012

kahtlustatavana kinni D.I . D.I oli seljas musta värvi jope, valge T-särk,

musta värvi lakk-kingad, rohelised teksaspüksid. Kinnipidamisel võeti ära püksirihm,

sall, sularaha 10 eurot, rahakott, avatud sigaretipakk, tulemasin, mobiiltelefon HTC,

valgest metallist sõrmus, valgest metallist kaelakett, ID-kaart. Kahtlustatav vabastati 27.02.2012 kell 14.55. /kd I tlk 166-169/; D.I 27.02.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas D.Ind

esitatud kahtlustuses süüdi ja selgitas, et 26.02.2012 kell 17.00 sisenes Tallinna

Kaubamajja, võttis riiulilt ja pani põue parfüümi. Pärast seda möödus kassast ja jättis kauba eest tasumata. Väljumisel peeti kinni, avastati varastatud parfüüm. /kd I tlk 170- 172/;

Asitõendi vaatlusprotokoll 28.02.2012, millest nähtuvalt vaadeldi 28.02.2012 Tallinnas Viru Väljak 4 asuva Tallinna Kaubamaja turvakaamerate videosalvestust. Salvestuselt on

näha, kuidas 26.02.2012 kell 16.55.56 Tallinna Kaubamajas võtab roheliste pükstega,

musta jopega meesterahvas (D.I ) riiulilt ühe parfüümi ja paneb põue. Kell 16.58.06 väljub D.I Tallinna Kaubamajast, jättes kauba eest tasumata. /kd I tlk 175, fotod 177-181/ Episood 09.03.2012 – F.A

AS Prisma Peremarket 09.03.2012 avaldus, milles palutakse vastutusele võtta õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest samal päeval kell 12.05 kaupluses Mustamäe Prisma aadressil Tammsaare tee 116 Tallinnas avastati Prisma Peremarket AS kuuluvat maksmata kaupa 37,88 euro väärtuses. /kd I tlk 190/;

G4S õigusvastase teo toimepanemise akt 09.03.2012, millest nähtuvalt 09.03.2012 kell 12.05 Mustamäe Prismas Tammsaare tee 116 meesterahvas pani enda kotti müügisaalis

12

erinevat kaupa, mille eest hiljem kassas ei tasunud. Kinni peeti F.A. /kd I tlk 191/;

Tunnistaja JL 09.03.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 09.03.2012 kell 11.48 tööl Mustamäe Prismas ja nägi kaamerast, kuidas meesterahvas sinise jopega, teksadega, musta mütsiga ja spordikotiga võttis Gillette komplekte ja pani korvi, võttis kaks juustu ja pani korvi. Kohviosakonnas pani kõik võetud kaubad spordikotti, möödus kassadest ja jättis kauba eest tasumata. Isik peeti kinni, kaup oli korras ja tagastati kauplusele. /I tlk 192-193/;

F.A kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti F.A

kahtlustatavana kinni 09.03.2012. F.A olid seljas sinised teksaspüksid, tumesinine

sviiter, sinine jope. Kinnipidamisel võeti hoiule mobiiltelefon №kia, LHV pangakaart, SEB pangakaart, spordikott. /kd I tlk 196-198/;

F.A 09.03.2012 kahtlustatavana antud ütlused, milledest nähtuvalt tunnistas

F.A esitatud kahtlustuses ennast süüdi ja selgitas, et Mustika Keskuses Prisma kaupluses võttis müügisaalist paar raseerijat Gillette, juustuosakonnas võttis kaks pakki juustu. Kaubad pani ostukorvi. Pärast seda pani kaubad kaasasolnud spordikotti. Kassas ei maksnud ei raseerijate ega juustu eest. Müügisaalist väljudes peeti kinni, kaup tagastati kauplusele. /kd I tlk 199 – 201/ Episood 05.03.2012 – F.A Maxima Eesti OÜ 05.03.2012 avaldus, milles palutakse alustada menetlust F.A

suhtes, kes kaupluses Maxima aadressil Mustamäe tee 12 Tallinnas jättis kauba eest tasumata 05.03.2012 kell 13.30. Varastada püütud kaupade koguväärtus 120,27 eurot. /kd II tlk 2/;

Tunnistaja DP 05.03.2012 antud ütluste kohaselt töötab tunnistaja Maximas asukohaga

Mustamäe tee 12 turvamehena. 05.03.2012 kell 13.20 nägi kaamerast, kuidas meesterahvas sinise jopega, musta mütsiga, siniste teksastega ja kirju spordikotiga hakkas

kohvi korvi laduma, seejärel peitudes, hakkas ümber laduma kotti. Kell 13.25 võttis meesterahvas žiletiterasid ja raseerijaid, ladus korvi, seejärel peitudes ladus kotti ümber. Kell 13.30 peeti väljumisel kinni. Kotist leiti kaupa 120,27 euro väärtuses, kaup tagastati. Kinni peetud isik näitas passi F.A nimele. /kd II tlk 3 -4/;

F.A kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti F.A

kahtlustatavana kinni 05.03.2012 kell 15.53. Kinnipidamisel olid F.A seljas hall

kampsun, sinised püksid, mustad tossud. Kinnipidamisel võeti hoiule EV pass,

püksirihm, kolm märkmikku, mobiiltelefon №kia, LHV pangakaart, välgumihkel,

pangadokumendid, õlakott, SEB pangakaart, rahakott, sularaha 4,28 eurot. F.A vabastati 06.03.2012 kell 16.35. /kd II tlk 8-10/; F.A 06.03.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas F.A end

temale esitatud kahtlustuses süüdi ja selgitas, et 05.03.2012 kella 13.20 paiku läks kauplusesse Maxima, et osta suhkrut. Võttis korvi ja otsustas kaupa varastada. Võttis viis

pakki kohvi ja pani ostukorvi, hiljem pani spordikotti. Siis võttis paki suhkrut ja pani ostukorvi. Otsustas varastada ka raseerijaid. Võttis kolm pakki raseerijaid ja neli pakki

terasid ning pani ostukorvi. Mõne aja pärast peitis terad ja raseerijad kotti ning läks kassasse, kus tasus ainult suhkru eest. Pärast kassadest möödumist peeti kinni. /kd II tlk 11 – 13/ Episood 28.02.2012 – F.A AS Prisma Peremarket 28.02.2012 avaldus, milles palutakse vastutusele võtta isik, kelle

juurest 28.02.2012 kell 15.00 Kristiine Prismas aadressil Endla 45 leiti Prisma Peremarket AS kuuluvat tasumata kaupa summas 253,30 eurot. /kd II tlk 17/;

G4S õigusvastase teo toimepanemise akt 28.02.2012, millest nähtuvalt 28.02.2012 kell

15.00 Kristiine Prismas aadressil Endla 45 meesterahvas läbis kassarivi ja ei tasunud poele kuulunud kauba eest maksumusega 253,30 eurot. Kinni peetud isik oli F.A . /kd II tlk 18/;

Tunnistaja RR 28.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 28.02.2012 tööl

Kristiine Prismas aadressil Endla 45. Nägi kaamera vahendusel kella 14.51 ajal kahte

13 meesterahvast, kelledest ühel olid tumedad riided ja pruun müts, teisel tumedad riided ja valge müts. Riiete osakonnas läksid mehed lahku ja pruuni mütsiga mees hakkas korvi laduma massilisandi kotte ja läks hiljem riietuskabiini ning jäi teist meest ootama. Kui

valge mütsiga mees riietuskabiini juurde jõudis, läksid nad uuesti koos riietuskabiini.

Välja tulles oli spordikott tunduvalt suurem ja lisandi kotte enam ei olnud. Kabiinist väljudes suundusid nad kohe kassarivi poole. Valge mütsiga mees jäi kassa järjekorda, kuid pruuni mütsiga mees läbis kassarivi ning turvatöötaja pidas ta kinni. Valge mütsiga mees võttis suitsuluugist suitsu, kuid kauba eest ei tasunud. Kell 15.02 pidas turvatöötaja ta kinni. /kd II tlk 19-20/; Tunnistaja KK 28.02.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 28.02.2012 kell 15.00 tööl turvatöötajana Kristiine Prismas aadressil Endla 45 ja kassade ees olles sai teate, et tuleb kinni pidada meesterahvas pruuni mütsiga, pruuni jope ja tumedate pükstega. Kui

isik läbis kassade rivi, pidas isiku kinni. Kontrolli käigus võttis mees välja 10 pakki erinevaid toidulisandeid kogumaksumusega 253,30 eurot, mille eest ta ei olnud tasunud. Kaup tagastati kauplusele. /kd II tlk 21-22/;

F.A kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti F.A 28.02.2012 kahtlustatavana kinni. F.A olid seljas roheline jope, mustad püksid, mustad spordijalatsid, pruun sonimüts. Kinnipidamisel võeti hoiule EV pass, püksirihm, sõrmkindad, rahakott, tulemasin, pakk sigarette, mobiiltelefonid №kia ja Sony Ericsson,

LHV pangakaart, SEB pangakaart, sularaha müntides 2,78 eurot. F.A vabastati 29.02.2012 kell 12.03. /kd II tlk 25-28/; F.A 29.02.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas F.A end

temale esitatud kahtlustuses süüdi ja selgitas, et 28.02.2012 kella 14.40 paiku läks Kristiine Prismasse. Kaupluse juures kohtas tuttavat Teet T . Enne kauplusesse sisenemist

läks T.T turvamehe juurde ja näitas, et tal on kotis toiduained. Sisenes müügisaali ja võttis ostukorvi, nägi, et T.T läks toiduosakonda. Ise läks toidulisandite juurde ja võttis

suure koguse toidulisandeid, mis pani ostukorvi. Proovikabiinide juures nägi, et T.T

proovib dressipluusi. Kui T.T väljus proovikabiinist, sisenes ise kabiini ja peitis

toidulisandid oma kotti. Väljus proovikabiinist ja suundus kohe kassade juurde, pani korvi maha ja möödus kassadest ning peeti kinni. /kd II tlk 29-31/. Episood 03.03.2012 – F.A

RIMI Eesti Food AS 03.03.2012 avaldus, mille kohaselt peeti samal päeval kell 16.05 kinni Sõpruse pst 174/176 kaupluses mees, kes läbis kassad ja kelle juurest avastati RIMI EESTI FOOD ASle kuuluvat maksmata kaupa. Kauba väärtus 59,49 eurot. /kd II tlk 34/; Õigusrikkuja kinnipidamise akt, mille kohaselt peeti 03.03.2012 kell 16.05 kinni mees, kelle juurest leiti raseerija koos teraga ja terad kokku väärtusega 59,49 eurot. /kd II tlk 35/;

Tunnistaja AJ 03.03.2012 antud ütlustest nähtuvalt töötas tunnistaja firmas Grifs AS vahetuse vanemana Sõpruse HR kaupluses aadressiga Sõpruse 174/176. 03.03.2012 kell 16.05 väljus kauplusest 50 aastane meesterahvas sinistes teksastes, lillas jopes ja mustas

mütsis, käes suur punane kilekott ja kirju kott. Kui meesterahvas möödus kassadest,

andsid turvaväravad häiret. Mees toimetati turvaruumi ja mees võttis kotist välja viis pakki Gilette žilette kogumaksumusega 59,49 eurot. /kd II tlk 37-38/;

F.A kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti F.A

kahtlustatavana kinni 03.03.2012 kell 16.05. F.A olid seljas sinise-musta värvi

kapuutsiga jope, sinised teksased, sinised jalanõud musta värvi paeltega. F.A vabastati 04.03.2012 kell 16.20. /kd II tlk 41 – 44/;

F.A 04.03.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas F.A

temale esitatud kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 03.03.2012

kella 16.00 paiku tuli Sõpruse pst ja Linnu tee ristmikul asuvasse kauplusesse Rimi. Kaasas oli umbes 90 senti. Tuli kauplusse v e eesmärgil, sest ei ole tööd ja ei jätku raha

elamiseks. Võttis ostukorvi, liikus ringi, läks kosmeetika osakonda, kus võttis riiulilt kolm pakendit Gilette Fusion ja kaks pakendit Gilette Wilkinson. Pani kaubad õlakotti ja

14

läks kassade juurde. Möödus kassadest ja väljus müügisaalist. Kohe tuli turvatöötaja, turvaruumis võttis kaubad kotist ja tunnistas süüd. /kd II tlk 45 - 47/. Episood 01.04.2012 – D.I

Kannatanu GEE 01.04.2012 antud ütluste kohaselt läks kannatanu 31.03.2012 kella

23.30 ajal koos sõpradega Suur-Karja 13 asuvasse baari Tonic. 01.04.2012 kella 02.00

ajal jäi koos M S kahekesi. Oli M.S eelnevalt andnud kasutada oma peegelkaamera Canon EOS 60D koos objektiiviga Canon EF28-135 mm, 3,5 – 5,6 IS. Kella 03.00 ajal

läks koos M.S ja T.A suitsunurka, kus oli veel palju rahvast. Koos T.A läks

tualettidesse, kuid M.S jäi suitsuruumi koos kaameraga. Tagasi tulles avastas, et M.S enam kaamerat ei ole. M.S küsis kas kaamera ei ole kotis, kuid kotis seda ei olnud. M.S

tormas kaamerat otsima. Läks koos M.S kaamerat otsima lähedalolevatest baaridest. Kella 05.00 ajal loobusid otsimisest ja otsustasid koju minna. Kell 07.16 helistas T.A ja ütles, et kohtas Taco söögikohas meesterahvast, kelle laual oli Canoni peegelkaamera. Ta olevat näinud politseipatrulli, kellega koos peeti kahtlusalune isik kinni. Jõudes Taco ette, nägi, et baarist toodi välja kinnipeetu ja ühel politseinikul oli kaamera käes. Tundis oma

kaamera ära ning politseinik tuvastas piltide järgi, et see on tema kaamera. Kaamera väärtus koos lisadega on 1800 eurot. /kd II tlk 65-67/;

Kannatanu GEE10.04.2012 antud ütluste kohaselt selgitas kannatanu, et on Kesklinna

politseijaoskonnast kätte saanud temale kuulunud fotoaparaadi Canon ja objektiivi. Fotoaparaat on komplektne, midagi rikutud ei ole, kõik pildid aparaadis on tehtud tema ja ta tuttavate poolt. Tsiviilhagi esitada ei soovi. /kd II tlk 68-71/;

Tunnistaja AA 11.04.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 01.04.2012 koos patrullpolitseiniku Kadri Heinaga autopatrullis. Kella 07.22 ajal peatas neid Suur-Karja 18 Taco baari juures meesterahvas T.A , kes ütles, et tema tuttavalt varastati Tonic baaris

ära fotoaparaat. Nägi Taco baaris istumas meesterahvast ja väidetavalt on laual tema

tuttava fotoaparaat. Läks kella 07.25 ajal Taco baari ja nägi laua taga istumas

meesterahvast, laual õlleklaas ja fotoaparaat. Meesterahvaks osutus D.I . Kui küsis meesterahvalt kas fotoaparaat kuulub temale, siis meesterahvas väitis, et leidis selle

Nimeta baari juurest tänavalt maast. Kui küsis meesterahvalt, miks ta politseisse ei

pöördunud, siis ei osanud meesterahvas midagi vastata. Kui olid meesterahva autosse

toimetanud, tuli sinna ka naisterahvas, kes väitis, et on aparaadi omanik ja aparaat

varastati kella 03.00 ja 04.00 vahel Tonic baarist. Vaatasid koos naisterahvaga fotoaparaadis olevaid pilte ning tuvastas, et tegu võis olla tõesti tema aparaadiga. Pärast

seda võttis ühendust Kesklinna patrulliga, kes toimetas kahtlustatava Kesklinna politseijaoskonda. /kd II tlk 72-73/; Tunnistaja TA 13.04.2012 antud ütluste kohaselt läks tunnistaja 01.04.2012 kella 00.00 ajal Suur-Karja 13 asuvasse Tonic baari ja kohtas seal tuttavat G.-E.E , kes oli baaris M e

nimelise noormehega. Kella 03.00 ajal läksid suitsuruumi ja mäletab, et G oli kaasas

suur fotoaparaat ning suitsuruumis pani G aparaadi kõrvale toolile. Mingi hetk hiljem

läksid G tualetti, G aparaati kaasas ei olnud, M jäi suitsuruumi. Kas M vahepeal

suitsuruumist väljas käis, seda ei tea. Suitsuruumis oli kogu aeg palju inimesi. V

momenti ei näinud. Kella 05.00 ajal läksid M ja G baarist ära, tema jäi veel sinna.

Lahkus baarist kella 07.00 ajal ning läks baari Taco, et kohvi juua. Järjekorras seistes märkas meesterahvast, kellel rippus kaelas fotoaparaat, mis meenutas G oma. Kui hakkas meesterahvast pingsamalt jälgima, siis meesterahvas pöördus tema poole ebatsensuursete väljenditega. Lahkus baarist tänavale ja helistas politseisse ja G . Samal ajal nägi mööda sõitmas politseipatrullautot ning tema märguande peale nad peatusid. Seletas situatsiooni ära ja patrull läks meesterahvast otsima, tema ootas väljas. Mingi aja möödudes tuli sinna G ja kui politsei meesterahva ja fotoaparaadiga välja tuli, siis G kontrollis seda ning tegu oli temale kuuluva fotoaparaadiga. /kd II tlk 74-75/;

D.I kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti D.I kinni kahtlustatavana 01.04.2012. Kinnipidamisel olid D.I seljas must nahktagi, mustad püksid, mustad saapad,. Kinnipeetult võeti hoiule päikeseprillid, rahakott, mille kliendikaardid, Krediidipanga pangakaart, sularaha 73 senti, märkmik, vabastamisõiend

15 nr 227, suveniirmünt, püksirihm, kruiisipiletite kinkekaart, sõrmus, suitsupakk. /kd II tlk 77-79/

D.I 01.04.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt D.I end temale

esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et 31.03.2012 oli Tonic baaris, peale keskööd. Suitsunurgas esimesel korrusel oli tugitoolil peegelkaamera Canon. Küsis suitsunurgas olevatelt inimestelt kas kaamera on nende oma, keegi ei tunnistanud. Võttis

kaamera, mingit eesmärki ei olnud. Hoidis kaamerat oma asjadega. Oli käinud Tonic baaris kaameraga pool tundi. Pärast seda läks Nimeta baari koos tuttavaga, kellele näitas kaamerat, et leidis. Pärast seda läksid Taco Ekspress baari, jõudis osta õlut, pani kaamera lauale. Tuli mingi meesterahvas, vaatas teda. Küsis mida ta tahab, kuid meesterahvas ei

öelnud midagi ja läks minema. Pärast seda politseinikud pidasid ta kinni. Ei mõelnud mida kaameraga teeb, mõtles panna facebookis kuulutuse, et kelle oma see kaamera on. /kd II tlk 83-84/

09.04.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi fotoaparaati

Canon, millel kleebis Canon DS126281, fotoaparaadil pael, millel kiri EOS60D,

aparaadil objektiiv, millel kiri Canon 28-135 mm ultrasonic. Aparaat tagastatud GEE. /kd II tlk 85, fotod 86-87/. Episood 29.03.2012 – D.I AS Prisma Peremarket 29.03.2012 avaldus, milles palutakse vastutusele võtta isik, kelle juurest 29.03.2012 kell 20.15 Kristiine Prismas aadressil Endla 45 Tallinnas leiti Prisma Peremarket AS kuuluvat maksmata kaupa 12.29 euro väärtuses. /kd II tlk 92/;

G4S õigusvastase teo toimepanemise akt 29.03.2012, millest nähtuvalt 29.03.2012 kell

20.15 Kristiine Prismas Endla 45 meesterahvas läbis kassarivi ja ei tasunud poele kuuluva kauba eest maksumusega 12.29 eurot. Kinni peeti D.I. /kd II tlk 93/; Tunnistaja VK 29.03.2012 antud ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 29.03.2012 kella 19.55

ajal tööl Kristiine Prismas aadressil Endla 45. Jälgis valvekeskuses kaamerate abil

müügisaali ja märkas alkoholiosakonnas meesterahvast (mustade pükste ja musta nahktagiga, tagil valged triibud), kes võttis riiulilt suure pudeli viina ja pani ostukorvi. Natuke aega hiljem peitis ta riieteosakonnas selle pudeli riiete vahele ning lahkus poest. Kell 20.10 tuli ta tagasi poodi, läks riieteosakonda ning kell 20.11 võttis varem peidetud viinapudeli ning pani põue vöö vahele. Peale seda lahkus poest, läbides kassarivi, jättes

tasumata poele kuuluva viina eest. Läks kassade ette ja pidas isiku kinni kell 20.15.

Kontrolli käigus võttis mees vöö vahelt välja 1 liitrise Saaremaa viina maksumusega 12,29 eurot, mis kuulub Prismale ja mille eest ta ei tasunud. Kaup on korras ja tagastatud poele. /kd II tlk 94/;

D.I kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti D.I

kahtlustatavana kinni 29.03.2012. Kinnipeetul olid seljas musta ja valgete triipudega triiksärk, must nahktagi, musta ja valgete triipudega viigipüksid, mustad kingad. D.I vabastati 30.03.2012 kell 11.45. /kd II tlk 98-100/;

D.I 30.03.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas D.I

temale esitatud kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemist ja selgitas, et 29.03.2012 õhtul läks Endla 45 asuvasse Prisma kauplusse. Võttis ostukorvi, läks alkoholiosakonda ning võttis suure pudeli Saaremaa viina ning pani ostukorvi. Natuke aega hiljem peitis pudeli riieteosakonnas riiete vahele ja lahkus poest. Kell 20.00 tuli tagasi koos tuttavaga,

kes lubas viina eest maksta. Tuttava nime ei mäleta. Pudeli pani põue ja lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Unustas lihtsalt maksta, tuttav juba maksis kauba eest ja läks poest ära. Kui möödus kassadest, peeti kinni. Varastada ei tahtnud. /kd II tlk 101 - 103/.

Kvalifikatsiooni puudutavad tõendid: Harju Maakohtu 10.01.2012 otsus, millega F.A tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale mõisteti karistuseks vangistus 28 päeva /kd II tlk 136-137/;

16

Harju Maakohtu 13.03.2009 otsus, millega D.I tunnistati süüdi KarS § 121, KarS § 263 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuritegude toimepanemises ning temale mõisteti kuritegude kogumis karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud /kd II tlk 151-153/. Haju Maakohtu 13.12.2011 otsus, millega D.I tunnistati süüdi KarS § 334 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 4

kuud, millest 4 kuud kuulus ärakandmisele koheselt ning ülejäänud 1 aasta vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat /kd II tlk 154-156/.

Kohtuistungil enne lühimenetluse taotluse esitamist esitatud tõendid (kohtu toimik):

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.07.2012 vastus D.I-le , millega teatatakse D.I-le, et prokuratuur on saanud kontakti D.I endise kaitsja Owe Ladvaga, kelle liikmelisus advokatuuris on peatatud. Owe Ladva kinnitas, et D.I kriminaalasjas on hagi hüvitatud ja lubas tuua prokuratuuri maksekorralduse koopia.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.10.2012 vastus D.I-le , mille kohaselt on D.I avaldustega pöördunud 03.09.2012 ja 18.09.2012 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja informeeritud prokuratuuri sellest, et kevadel 2012 andis D.I sugulane RR endisele advokaadile Owe Ladva 115 eurot ASle Selver tekitatud kahju hüvitamiseks. Lähtuvalt KrMS § 198 lg 1 1 võib kuriteoteate vastamise tähtaega pikendada kümne päeva võrra, kui

otsuse vastuvõtmiseks on vaja nõuda täiendavaid andmeid. Lähtuvalt eeltoodust

palutakse teatada prokuratuurile hiljemalt 11.10.2012 RRi kontaktandmed: telefon,

elukoha aadress, meili aadress. Samas antakse teada, et vastusele vastamise tähtaeg on pikendatud kümne päeva võrra ehk kuni 12.10.2012. Väljatrükk K-Raha, kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestuse andmebaasist D.I

kohta. Väljatrüki kohaselt seisuga 17.05.2012 on kaks jooksvat nõuet: Kohtute Raamatupidamiskeskuse kasuks 768,20 eurot ja Lääne Politseiprefektuuri kasuks 13,81 eurot. Tasutud ja tühistatud nõuete loetelus on 12 tühistatud nõuet.

Harju Kriminaalhooldusosakonna Vanglast vabanenute talituse 01.11.2012 vastusest nähtuvalt on D.I Harju Kriminaalhooldusosakonnas arvel alates 17.01.2012

Harju Maakohtu 13.12.2011 otsuse nr 1-11-13184 alusel. Kriminaalhooldusalusel ei olnud probleeme käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõuete

järgimisega. Kohtu poolt pandud kohustusi ei ole. Käesoleva hooldusaja jooksul käis D.I kohal seitsmel korral, mille jooksul on läbi arutatud üksikasjalikult tema poolt

toimepandud kuriteod, analüüsitud põhjuseid, mis on viinud teda seaduserikkumisteni. Kriminaalhooldusalusele on koostatud riskihindamine ja sellest lähtuvalt hoolduskava nr 93887, milles fikseeritud riskifaktorid ja nende täitmisega seonduv on läbi arutatud ning allkirjastatud 21.02.2012. Alates 13.01.2012 oli isik töötuna arvel Eesti Töötukassas.

08.11.2012 garantiikiri. Garantiikirja kohaselt käesoleva dokumendiga OÜ H , reg nr XXX, asukohaga Tallinn, XXXtõendab, et kodanik D.I, ik XXX töötas enne kinnipidamist OÜ H dekoraatorina ja garanteerib, et tal võimaldatakse vabanemisel

jätkata tööd eelpool toodud firmas samal ametikohal. Garantiikirjale on alla kirjutanud RR, OÜ H juhatuse liige.

Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud

ülalloetletud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kohtuistungil enne lühimenetluse taotluse esitamist kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja vaadanud kohtuistungil turvakaamerate

videosalvestusi 02.02.2012, 07.02.2012 ja 17.02.2012 v te kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Süüdistatavaid D.I ja F.A süüdistatakse v e toimepanemises grupis 02.02.2012, 07.02.2012 ja 17.02.2012. Süüdistatav D.I on nende kuriteoepisoodide kohta selgitanud kohtuistungil, et kuriteo pani toime F.A, kes kaubaga müügisaalist lahkus ja tema ise v t ega v e katset toime ei pannud, kuivõrd tema juurest kinnipidamisel midagi ei leitud. Ta teadis, et F.A maksab kassas ära. Kaubad pani kotti seetõttu, et nii on mugavam kaupa

kanda ja kuskil pole öeldud, et kaup tuleb ostukorvi panna. Süüdistatav F.A aga selgitas kohtuistungil, et tema on kõik kuriteod toime pannud, need episoodid, kus süüdistatakse kuriteo

17

toimepanemises grupis, on olnud viimase momendi mõte ja mingit eelnevat kokkulepet omavahel olnud ei ole.

Süüdistatavatele 02.02.2012 inkrimineeritud episoodis on D.I kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et tema ei ole v t toime pannud ning ta ei mäleta ka seda, et ta oleks kaupa kotti pannud,

seda tegi F.A. Kuivõrd raha oli F.A, siis pidi ka F.A kauba eest kassas maksma.

Pärast kauplusest väljumist F.A ei näinud. F.A on kahtlustatavana ülekuulamisel

selgitanud, et D.I käes oli tema spordikott ja kuna neil raha ei piisanud, siis otsustasid kaubad varastada ning D.I pani kaubad kotti, tema aga läbis kassad, jättes kotis olnud kauba eest tasumata, kauba tarvitasid koos ära. Kohtuistungil selgitas D.I, et valis endale kaubad ja pidi pärast sularahas tasuma F.A-le, sest kassades on järjekorrad ja F.A oli kaart ning nii

saab kiiremini makstud. Pidid minema tähistama, andis pärast F.A-le kauba eest 60 euro

ringis. Sellised D.I kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil antud ütlused on omavahel

vastuolus nagu on need ütlused vastuolus ka kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt näha

olnuga. Seejuures on D.I ütlused ka ebaloogilised ega ole eluliselt usutavad.

Videosalvestuselt on näha, et süüdistatavad sisenevad müügisaali eraldi ja D.I võtab

ostukäru, millesse asetab spordikoti ning F.A võtab ostukorvi. Sellele järgnevalt on näha, kuidas D.I hakkab ostukärusse kaupa laduma ja F.A liigub ringi, valides üksikuid kaupu ostukorvi. Mõne aja pärast saavad nad kokku, seejärel lähevad uuesti lahku, võtavad kaupa ning

F.A läheb uuesti D.I juurde, kes hakkab ostukärus toimetama ning edasi liikudes on kärus näha vaid kotti, kuid kaupa mitte. F.A aga eemaldub ostukorviga, milles kaupa on juba vähem. Mõne aja pärast on F.A seisma jäänud riiuli juurde, D.I liigub F.A lähedale ning hiljem liigub F.A korvis olevate üksikute kaupade ja spordikotiga õlal kassade poole. D.I aga jätkab liikumist tühja ostukäruga. Kassades on näha, kuidas F.A maksab kassas

sularahas ning saab peenraha tagasi. Sellisest videosalvestusest nähtuvalt saab järeldada, et

D.I väide F.A poolt kaardiga maksmise kohta ajakulu kokkuhoiu eesmärgil ei vasta tõele, kuivõrd F.A maksab sularahas. Kuigi D.I on selgitanud, et ta ei kasuta ostukäru ega korvi, kuivõrd kott on kauba liigutamiseks mugavam, siis on näha, et ta võtab müügisaali

sisenedes ostukäru, millesse paneb tühja koti, kuid pärast kauba kokku kogumist paneb kogu kauba kotti, kuigi oleks ilmselgelt ebamugav kassas makstes kogu kaup uuesti kotist välja

sikutada ja kasslindile asetada ning ostukärust oleks kauba väljatõstmine kassalindile oluliselt

kergem. Seda aga kohtu arvates vaid juhul, kui kauba eest kavatsetakse maksta.

Videosalvestuselt on aga näha, et ka suurem osa F.A ostukorvis olevast kaubast läheb spordikotti ja ostukorvi jäävad vaid üksikud kaubad, sh puuviljad, mille eest kassas makstakse. Kohus leiab, et videosalvestusel nähtust saab järeldada, et süüdistatavad ei lepi kaupluses olles v

e toimepanemises kokku ja nad ei suhtle omavahel ning püüavad jätta muljet, et kaupluses

kohtumine on põgus kokkupuude võõraste inimeste vahel. Seejärel, olles mõlemad kogunud

kokku sobivad kaubad, toppinud vajalikud kaubad kotti, läheb kott kaubaga F.A kätte ja

F.A jätab kassas muljet ausast ostjast, makstes ostukorvi jäetud üksikute odavate kaupade

eest. Taoline videosalvestusel fikseeritud käitumine viitab kohtu arvates üheselt sellele, et

eesmärk ja selle realiseerimiseks vajalik kooskõlastatud ja eesmärgipärane käitumine on

eelnevalt, so enne kauplusse sisenemist juba kokku lepitud ja teo lõpuleviimiseks on

süüdistatavate rollid eelnevalt jagatud. Arvestades videosalvestuselt nähtuvat süüdistatavate rollijaotust saab järeldada, et kumbki süüdistatav on oma rolli olulisusest aru saanud ning täidab oma rolli vastavalt kokkulepitud tööjaotusele, mis viiski süüdistatavad püstitatud eesmärgini, so

v e lõpuleviimiseni. Kohus leiab, et kriminaalasjas kontrollitud videosalvestusega on üheselt tuvastatud süüdistatavate poolt v e toimepanemine grupis. Mis puudutab D.I kohtuistungil

esitatud väidet selle kohta, et ta maksis pärast F.A-ga kokkusaamist F.A-le oma kauba eest 60 euro ringis, siis see väide on vastuolus D.I kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, mille kohaselt ta pärast kauplusest väljumist enam F.A-ga kokku ei saanud. Kuivõrd erinevas

menetlusstaadiumis antud ütlused ühe ja sama asjaolu kohta on üksteist välistavad, siis asub kohus seisukohale, et D.I ütlusi ei saa kogumis tõendina arvestada. Sellele annab kinnitust

ka asjaolu, et D.I väidete kohaselt maksis ta pärast kauplusest väljumist varastatud kauba

eest F.A-le 60 euro ringis vaatamata sellele, et kaupa varastati vaid 35 euro ja 61 sendi

ulatuses. Seejuures on F.A kohtueelsel menetlusel väitnud, et neil toidukaupade eest

18 tasumiseks raha ei jätkunud ja varastatud kauba kasutasid ära koos.

Süüdistatavaid süüdistatakse ka selles, et nemad 07.02.2012 isikute grupis panid toime v e katse

samast kauplusest. Süüdistatav D.I end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et F.A pidi kauba eest maksma ning F.A tunnistas v

ekatse toimepanemist. Seejuures on kaupluse turvakaamerate videosalvestuselt näha, kuidas süüdistatavad sisenevad kaupluse müügisaali, kusjuures D.I siseneb esimesena, võtab taas

ostukäru ja paneb spordikoti ostukärusse, seejärel siseneb F.A, kes võtab ostukorvi. Edasi

liiguvad süüdistatavad müügisaalis eraldi ja valivad kaupu, asetades neid vastavalt siis

ostukärusse ja ostukorvi. Seejärel suundub D.I ostukäruga osaliselt turvakaamera eest

varjatud tualettpaberite riiulite juurde nagu ka 02.02.2012 episoodis ning hakkab kaupu kotti

toppima ning tema juurde läheb F.A ostukorviga ja koos pannakse ka ostukorvis olevad

kaubad peale banaanide kotti. Pärast seda F.A eemaldub, kuid tuleb tagasi ja võtab kärust

koti ning läheb kassasse, makstes kassas banaanide eest, D.I aga läbib kassad tühja ostukäruga, tehes eelnevalt müügisaalis aega parajaks. Seega toimub kogu tegevus sama skeemi

alusel nagu 02.02.2012 ja mõlemal süüdistataval on rollid jaotatud samal viisil.

Videosalvestuselt on näha, et süüdistatavatel on seljas samad riided mis 02.02.2012 ja videosalvestusest saab järeldada, et kaameraga jälgija on juba aru saanud keda jälgida. Sellisest

süüdistatavate käitumisest müügisaalis järeldab kohus, et süüdistatavad tegutsesid nagu

02.02.2012 kuriteo toimepanemisel kooskõlastatult ja vastavalt rollide jaotusele ning kohus leiab, et taoline süüdistatavate käitumine on hinnatav kuriteo toimepanemisena grupis.

Süüdistatavaid süüdistatakse ka selles, et nemad 17.02.2012 isikute grupis panid toime v e katse

Pelgulinna Selverist. Ka selles episoodis süüdistatav D.I ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, kuigi tegi seda kohtueelsel menetlusel ning F.A tunnistas kuriteo toimepanemist

üksinda. Samas nähtub taas kaupluse müügisaali turvakaameratest, et müügisaali siseneb

esimesena D.I, kes võtab ostukäru ja paneb sellesse spordikoti ning mõni hetk hiljem siseneb müügisaali F.A, kes võtab ostukorvi. Mõlemad liiguvad müügisaalis ringi ja valivad kaupu, seejärel saavad kokku, D.I paigutab kaubad spordikotti ning asetab koti põrandale. Seejärel võtab F.A maast koti ja liigub sellega kassa järjekorda, kus maksab mandariinide ja

tee eest. Sellele järgnevalt hakkab D.I tühja ostukäruga müügisaalis ringi liikuma ja mobiiltelefoniga helistama, kuid ei saa ühendust ning helistab mitmeid kordi kuni läbib kassad

tühja ostukäruga. Seejuures on tunnistaja M.V ütlustest näha, et noorem mees, kes oli

ostukäruga, pani puhastusvahendite osakonnas kaubad spordikotti ja pani koti põrandale ning

vanem mees võttis spordikoti ja läks kassasse, kus maksis vaid ostukorvis olnud kauba eest.

Pärast vanema mehe kinnipidamist hakkas müügisaali jäänud noorem mees ringi kõndima ja

vanemale mehele, kes oli juba kinni peetud, helistama. Seega riimivad omavahel objektiivsed

tõendid, so videosalvestus ja turvatöötajast tunnistaja ütlused. Kohus leiab, et ka 17.02.2012

panid süüdistatavad v e katse toime grupis, kuivõrd mõlemad panid oma välja valitud kaubad

spordikotti sõnagi vahetamata, F.A võttis maha pandud koti kaupadega kaasa ja suundus

kassasse. Kogu käitumine toimus sama skeemi alusel nagu kaks eelmist korda, kuid

süüdistatavad olid vahetanud kauplust, eelistades samas Selveri keti kauplusest varastamist,

vahetades ka oma riideid. Kogu süüdistatavate käitumine näitab kooskõlastatud tegutsemist

varem välja töötatud ja juba harjumuseks saanud süsteemi järgi vastavalt kokkulepitud rollide

jaotusele. Selliste asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavad tegutsesid v e toimepanemisel 02.02.2012, 07.02.2012 ja 17.02.2012 isikute grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes.

Süüdistatavat D.I süüdistatakse selles, et ta 06.02.2012 pani toime v e katse Merimetsa

Selverist. Süüdistatav D.I on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist tunnistanud,

kuid peale süü tunnistamise on kohtu arvates tema süü tõendatud ka tunnistaja E.C ütluste ja

kaupluse turvakaamera salvestusega. Seejuures on tõenditest näha, et süüdistatav viibis kaupluses samades riietes mis tal olid seljas ka 02.02.2012 ja 07.02.2012. Videosalvestuselt on

näha kuidas D.I laob kaupu ostukärusse ja seejärel, minnes nagu ka 02.02.2012 ja

07.02.2012 pesuvahendite osakonda tualettpaberite riiulite juurde kaamera eest varju, topib kaubad kaasasolnud spordikotti ja suundub kassasse, jättes kauba eest tasumata. Seega toimub ka selle v e toimepanemine sama skeemi kohaselt, kuid ei ole F.A, kellele saaks koti üle anda

19

ja kes saaks turvatöötajaid eksitada, kuid sellele vaatamata viis D.I v e lõpule. Seejuures tundis tunnistaja D.I ära riietuse järgi, kuivõrd videoanalüüsi kohaselt pani D.I toime ka v e 02.02.2012 koos F.A-ga ja järgmisel päeval peeti D.I juba v e toimepanemiselt koos F.A-ga kinni.

Süüdistatavat D.I süüdistatakse ka selles, et tema 26.02.2012 Tallinna Kaubamaja AS

kaupluses Viru väljak 4 püüdis varastada parfüümi ning süüdistatav D.I tunnistas

kohtuistungil temale inkrimineeritud v e katse toimepanemist. Peale süüdistatava süüd tunnistavate ütluste on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka SP ütlustega, mille kohaselt nägi tunnistaja, kuidas süüdistatav riiulilt võetud parfüümi põue peitis ja kauba eest maksmata jättes

müügisaalist väljus. Sama asjaolu nähtub ka kaupluse müügisaali turvakaamera

videosalvestuselt. Selline kauba peitmine ja müügisaalist väljumine viitab üheselt võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Peale selle süüdistatakse D.I v e katse toimepanemises ka 29.03.2012 Prisma Peremarket

AS kauplusest Kristiine keskuses. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil v e katse toimepanemist

ning süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka kriminaaltoimikus leiduvate tunnistaja VK

ütlustega, mille kohaselt tunnistaja jälgis videokaamera kaudu süüdistatavat, kes võttis alkoholiosakonnast suure viinapudeli, asetas selle ostukorvi ja seejärel suundus riiete osakonda, kus peitis pudeli riiete vahele, mille järgselt lahkus kauplusest, viieteistkümne minuti pärast tuli

kauplusesse tagasi, võttis peidetud kauba ja pani vöö vahele jope alla ning läbis kassa, jättes

kauba eest tasumata, kuid tunnistaja pidas ta koos varastatud kaubaga kinni. Kohus leiab, et

taoline kauba peitmine ja kassade läbimine kauba eest tasumata jättes viitab süüdistatava tahtlusele kaup varastada ja enda kasuks pöörata.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava D.I käitumine 02.02.2012, 06.02.2012, 07.02.2012, 17.02.2012, 26.02.2012, 29.03.2012 on hinnatav võõraste vallasasjade äravõtmisena

nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 sätestatud v ena. Süüdistatavat süüdistatakse kuue v e toimepanemises, millest kaks õnnestus süüdistataval lõpule

viia ja neli v t jäid lõpule viimata tema tahtest sõltumata asjaoludel, kuivõrd v avastati ja süüdistatav peeti koos varastatuga kinni. Arvestades asjaolu, et süüdistatavale on inkrimineeritud

kuue v e toimepanemine kahe kuu jooksul ja valdavalt on süüdistatav püüdnud varastada

suuremas koguses toiduaineid, millisest kogusest saab järeldada, et kaupu varastati nende turustamise eesmärgil, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava varasemate karistusandmete ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomu pinnalt saab tulla järelduse, et süüdistatava

jaoks on v te toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja ainsaks elatusvahendite saamise allikaks. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kuue varavastase kuriteo toimepanemises lühikese aja jooksul, siis tuleb süüdistatava taolist käitumist hinnata v te toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on temale inkrimineeritud kuritegude kogumis õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

Süüdistatavat F.A süüdistatakse peale D.I-ga grupis toime pandud veel 28.02.2012 Prisma Peremarket AS kauplusest Kristiine keskuses kauba katses. Süüdistatav on

katse toimepanemist tunnistanud, kuid peale süüd tunnistavate ütluste on süüdistatava süü

tõendatud ka tunnistaja Rando Rõmmeli ütlustega, millede kohaselt järgis tunnistaja kaamera kaudu süüdistatavat, kes oli koos teise meesterahvaga ning võttis suurema hulga toidulisandeid korvi ning suundus seejärel koos teise mehega proovikabiini, kust välja tulles oli süüdistataval kaasas olnud kott palju suurem, kuid korvis enam kaupa ei olnud. Tunnistaja K.Kadariku ütluste kohaselt pidas ta süüdistatava kinni ja süüdistatavalt võeti ära toidulisandeid kokku enam kui 250 euro maksumuses.

Samuti süüdistatakse F.A selles, et ta 05.03.2012 püüdis Maxima Eesti OÜ kauplusest asukohaga Mustamäe tee 12 varastada kaupa 120,27 euro väärtuses. Süüdistatav tunnistas temale

inkrimineeritud v e katse toimepanemist, kuid kohtu arvates on süüdistatava süü tõendamist

leidnud ka tunnistaja D.P ütlustega. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt nägi tunnistaja

20 turvakaamera kaudu, kuidas süüdistatav ladus müügisaalis ostukorvi erinevat kohvi ning seejärel ennast varjates ladus kauba ümber kaasasolnud kotti, misjärel võttis veel juurde žiletiterasid ja raseerijaid, millised alguses asetas ostukorvi, seejärel aga tõstis kotti ümber, kuid müügisaalist väljumisel peeti süüdistatav kinni.

Lisaks eelnenud episoodidele süüdistatakse F.A selles, et süüdistatav 09.03.2012 püüdis

Prisma Peremarket AS kauplusest Tammsaare tee 116 varastada kaupa 37,88 euro väärtuses. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, kui peale süüd

tunnistavate ütluste on süüdistatava süü tõendamist leidnud ka tunnistaja J.L ütlustega.

Nimetatud ütluste kohaselt nägi tunnistaja turvakaamera kaudu kuidas süüdistatav võttis

erinevaid kaupu ja asetas neid korvi ning kohviosakonda liikudes tõstis kaubad ümber kaasasolnud spordikotti, möödus kassadest ja jättis kauba eest tasumata, kuid peeti kinni ja kaup võeti ära.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava F.A käitumine 02.02.2012, 07.02.2012,

17.02.2012, 28.02.2012, 05.03.2012 ja 09.03.2012 on hinnatav võõraste vallasasjade äravõtmisena nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 sätestatud v ena. Süüdistatavat süüdistatakse kuue v e toimepanemises, millistest esimene on toime pandud

kahe nädala möödudes eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemisest ning millistest v test üks õnnestus süüdistataval lõpule viia ja viis v t jäid lõpule viimata tema tahtest sõltumata asjaoludel, kuivõrd v avastati ja süüdistatav peeti koos

varastatuga kinni. Arvestades asjaolu, et süüdistatavale on inkrimineeritud kuue v e toimepanemine vähem kui pooleteise kuu jooksul ja valdavalt on süüdistatav püüdnud varastada suuremas koguses kaupu, millisest kogusest saab järeldada, et kaupu varastati nende turustamise

eesmärgil, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava varasemate rohkete karistusandmete ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomu pinnalt saab tulla järeldusele, et süüdistatava

jaoks on v te toimepanemine väljakujunenud elulaadiks ja ainsaks elatusvahendite saamise allikaks. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse kuue varavastase kuriteo toimepanemises lühikese aja jooksul, siis tuleb süüdistatava taolist käitumist hinnata v te toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on temale inkrimineeritud kuritegude kogumis õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav F.A on 03.03.2012 kinni peetud

kahtlustusega, et F.A püüdis Sõpruse pst 174/176 asuvas Rimi kaupluses varastada kaupa 59,49 euro väärtuses. Süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Selle kuriteo toimepanemise kohta on kogutud tõendid (kriminaalasja materjalid II kd tlk

35, 37-38, 41-44, 45-47), kuid süüdistusaktis F.A-le seda kuritegu süüks ei arvata. Samas

nähtub kriminaaltoimikust, et F.A on kahtlustatavana kinni peetud 03.03.2012 kuni

04.03.2012 (kd II tlk 41-44). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav oli põhjendatud

kahtlustusega kuriteo toimepanemiselt kinni peetud ja sellele järgnevalt tema suhtes

süüdistusakti ei ole koostatud, ei saa kohus süüdistatava suhtes selles episoodis võtta

süüküsimuses seisukohta, so süüdistatavat õigeks või süüdi mõista. Samas on süüdistatav kahtlustatavana kinni peetud olnud 2 päeva. Kohus leiab, et kahtlustatavana kinnipidamise aeg

03.03.2012 kuni 04.03.2012 tuleb arvestada süüdistatava kasuks ning arvestada süüdistatavale teiste kuritegude toimepanemise eest mõistetava karistusaja hulka sõltumata sellest, et tõendite kogumise järgselt talle süüdistust ei esitatud.

Peale eeltoodu süüdistatakse D.I KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema ööl vastu 01.04.2012 baaris Tonic leidis G.-E.E kuulunud peegelkaamera koos objektiiviga ning pööras võõra vallasasja oma kasuks. Süüdistatav ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas kohtuistungil, et suitsunurgas istudes

avastas kaamera pingilt, küsis samas ruumis olnud isikute käest kas keegi peab seda omaks, samuti liikus kaameraga ringi baari ruumides, kuid keegi ennast selle omanikuks ei pidanud ning

lahkus baarist, minnes järgmisse baari, kavatsedes hiljem internetis teada anda leitud varast.

21 Kohus suhtub süüdistatava versiooni kriitiliselt ning leiab, et selline versioon on esitatud selleks,

et vältida kuriteo toimepanemise eest vastutusele võtmist. Samasuguse sisuga ütlused on

süüdistatav andnud ka kohtueelsel menetlusel, mil D.I väitis, et liikus kaameraga baaris ringi veel pool tundi. Samas nähtub tunnistaja AA ütlustest, et küsimusele, kas Taco baaris laual olev fotokaamera kuulub D.I-le, vastas D.I, et ei kuulu ja et ta leidis kaamera Nimeta baari eest tänavalt. Selline A.A antud selgitus viitab sellele, et süüdistatav püüdis muuta kaamera

leidmise kohta, näidates, et kaamera vedeles tänaval ja oli ilmselgelt kellegi poolt kaotatud ja

sisuliselt peremeheta vara. Samas nähtub süüdistatava ütlustest ülekuulamisel, et ta leidis kaamera siiski suitsunurgast. Seejuures ei saanud D.I arvata, et suitsunurgas oleva kaamera puhul on tegemist peremehetu asjaga, mis ei ole olnud kellegi omandis või et omanik on valduse kaamera üle lõpetanud omandist loobumise tahtega. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et omanik

oleks jätnud kaamera juurde kirja omandist loobumise kohta või et suitsunurgas oleks keegi

süüdistatavale öelnud, et ta oma omandist loobub ja süüdistatav võib kaamera endale võtta. Süüdistatava sõnade kohaselt küsis ta suitsunurgas viibinud isikutelt kas kaamera on kellegi oma

seal viibinud isikute hulgast. Süüdistatava sõnade kohaselt keegi seda kaamerat omaks ei pidanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on leiuga. Kui aga süüdistatavale ei ole asja omanik või asja kaotaja teada, siis võttes kaamera oma valdusse pidi süüdistatav teatama leiust politseile ning kaamera leidmisel avalikus asutuses, milleks baar kindlasti on, pidanuks kaamera

leidnud süüdistatav kaamera üle andma majaomanikule või asutuse teenistujale, so baari töötajale. Seejuures loetakse leidjaks mitte süüdistatavat, vaid asutust, kellele leitud asi üle

antakse. Kui aga leidja, kelleks Asjaõiguse sätete kohaselt süüdistatavat pidada ei saa, rikub

teatamiskohustust, ei saa ta leitud asja omandada. Kriminaalasja kirjalikest materjalidest nähtuvalt viibis kannatanu suitsunurgas koos oma tuttavatega ning väljus suitsuruumist tualetti, jättes kaamera oma tuttava kätte. Tualetist tagasi tuules avastas aga kannatanu, et kaamerat enam tuttava käes ei ole ning tuttav läks kaamerat otsima, misjärel otsis kannatanu kaamerat ka koos

tuttavaga. Arvestades taolisi kannatanu ja M.S ütlusi saab järeldada, et D.I pidi olema suitsuruumis üheaegselt koos kannatanu ja M.S ning leides kaamera pingilt, ei pakkunud seda kellelegi, vaid lahkus koos kaameraga. Vastasel juhul oleks kas kannatanu või tema tuttav kaamera omaks tunnistanud. Kuivõrd neile aga kaamerat ei näidatud, see võimalus neil puudus.

Süüdistatav väitis kohtuistungil, et kannatanu ja ta sõbrad olid niivõrd purjus, et ei saanud

millestki aru. Selline süüdistatava väide aga kinnitab asjaolu, et ta oli kaamera tegelikust omanikust teadlik, kuid pingilt avastatud kaamerat talle ei pakkunud. Kuivõrd kannatanu ja tema tuttav hakkasid kaamerat otsima, siis ei saanud süüdistatav pool tundi ringi käia baari ruumides,

hoides kaamerat kaelas, kuivõrd sel juhul oleks omanik kaamera üles leidnud. Süüdistatava

sõnade kohaselt oli ta juba kolmandas avalikus asutuses kui ta koos kaameraga kinni peeti.

Selline süüdistatava käitumine näitab seda, et ta hoidus Tonic baaris baari teenindajale leiust teatamisest, võttis baarist leitud kaamera kaasa, kehtestades sellega valduse asja üle ning liikus kaameraga ringi. Taoline käitumine viitab üheselt sellele, et süüdistataval puudus igasugune soov

kaamerat omanikule tagastada, kuivõrd ta lahkus kohast, kust omanikul oleks olnud ainuke

võimalus oma kaamera kätte saada. Seda muidugi vaid juhul, kui kaamera leidja oleks

õiguskuulekas ning täidaks teatamiskohustust. Käesoleval juhul võttis süüdistatav kaamera omanikult igasuguse võimaluse oma kaamera tagasi saada. Süüdistatava väide selle kohta, et ta oleks internetis, näiteks Facebookis pannud kuulutuse leitud asja kohta, ei ole eluliselt usutav.

Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas peaks süüdistatav teadma kannatanu Facebooki kontot või

sedagi, kas kannatanul selline konto üldse on ja kuidas peaks kannatanu teadma otsida oma kaamerat kuskilt internetist. Teiseks leiab kohus, et süüdistatava poolt vara tagasiandmise soovi

puhul tuleb arvestada süüdistatava karistusandmeid, so seda, et teda on kohtu poolt karistatud kümnel korral ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel kuue v e toimepanemises, mis on toime pandud enne inkrimineeritavat kuritegu. Taoliste taustaandmete puhul puudub kohtul

igasugune alus uskuda süüdistatava ausust ning eeldada, et süüdistatav, kui teda just koos

ebaseaduslikult oma valdusesse saadud võõra vallasasjaga kinni peetud ei ole, vabatahtlikult kellelegi vallasasja tagastada sooviks. Seda eriti veel olukorras, kus ta peaks asja tagastamiseks

ise vaeva nägema. Kohus leiab, et süüdistatava objektiivne käitumine, so võõra vallasasja

leidmine avalikust asutusest, sellest avaliku asutuse teenindajale üleandmata jätmine või

politseile teatamata jätmine ning koos vallasasjaga asutusest lahkumine, tõendab seda, et

22 süüdistatav pööras juhuslikult tema valdusse sattunud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pannes toime Kars § 201 sätestatud kuriteo ning kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka sellele teole eelnevalt kuue v e toimepanemises, siis on tegemist isikuga, kes on varem v e toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on Selver AS esitanud tsiviilhagi 35, 61 euro nõudes, milline sisaldab endas 02.02.2012 D.I ja F.A poolt grupis toime pandud v ega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid v

ega kahju D.I ja F.A. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud

õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et

esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt

kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult

tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise

kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt

kavatsetult toime pandud v ega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates

tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 35, 61

eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1

p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega

on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS §

1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kuivõrd süüdistatavad vastutavad tekitatud kahju eest samadel alustel, tuleb varaline kahju täies ulatuses VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista D.I-lt ja F.A-lt Selver AS kasuks.

Kohtueelsel menetlusel on Selver AS esitanud tsiviilhagi 114, 77 euro nõudes, milline sisaldab

endas 06.02.2012 D.I poolt toime pandud v ega tekitatud kahju. Kohus asub

seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas v ega kahju D.I. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud v ega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 114, 77 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud

süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule

õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju

tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Seetõttu tuleb varaline kahju täies ulatuses välja mõista D.I-lt Selver AS kasuks.

F.A-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud

kuritegude rohkust, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel järjekindalt kahetsenud

kuriteo toimepanemist, kuid sellele järgnevalt on teda kinni peetud järjekordse kuriteo toimepanemiselt. Selline kuue järjestikuse v e toimepanemine näitab kohtu arvates süüdistataval

igasuguse kahetsuse puudumist ning süsteemset ja järjekindlat ning sihipärast varavastast

23

käitumist elatusvahendite saamisel kõrvaliste isikute vara arvelt. Peale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise on süüdistatavat varem korduvalt kohtu poolt karistatud ning vaid üks karistus on mõistetud kuriteo eest, mis ei olnud varavastane. Sellest saab teha järelduse, et süüdistatav on saanud aastate vältel elatusvahendeid vaid kuritegelikul teel. Seega ei ole kahetsus tõsiseltvõetav ega arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Karistuse mõistmisel tuleb peale süü suuruse ja

karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude arvestada ka võimalusega, et mõistetav

karistus sunnib süüdlast loobuma uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatava karistusandmetest saab järeldada, et ükski senine karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ning

süüdistatav jätkas samalaadsete varavastaste kuritegude toimepanemist vähem kui kahe nädala

möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Süüdistatavale inkrimineeritud v test õnnestus süüdistataval lõpule viia vaid üks ning ülejäänud v ed jäid katse staadiumisse, mis aga

ei sõltunud süüdistatava tahtest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatava ründed

olnud kahel korral suunatud väheväärtusliku asja vastu ning neljal korral ületas varastatavate

vallasasjade maksumus 64 eurot. Arvestades varastatud esemete loetelusid võib järeldada, et süüdistatav ei varastanud võõraid vallasasju mitte nälja kustutamiseks, vaid varastatu müügiks ja

sellest rahaliste vahendite saamiseks ning kriminaalasja materjalidest võib järeldada, et selline

kuritegelik käitumine ongi süüdistatava väljakujunenud eluviis ja elatusvahendite saamise põhiline allikas.

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või vangistus kuni viie aastani. Kohus asub seisukohale, et vaatamata süüdistatavale

inkrimineeritud kuritegude rohkusele põhjustas süüdistatav varalist kahju vaid ühel korral,

mistõttu peab kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra, kuid mingil juhul ei saa karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära

lähedane. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku andmetel puudus

süüdistataval legaalne sissetulek, millest annab tunnistust ka järjestikuste v te toimepanemine.

Kuivõrd süüdistatav on senini jätnud tasumata ka temale määratud trahvid väärtegude

toimepanemise eest ning tal lasuvad ka muud rahalised kohustused, mis tulenevad menetluskuludest, siis on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud, sest

süüdistataval puuduvad rahalised vahendid seda liiki karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse võtmisega seotud karistuse liiki. Arvestades süüdistatava eluviisi ja karistusandmeid, leiab kohus, et süüdistatav oma eluviisilt ja suhtumise

tõttu õiguskorda ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd ta käituks kriminaalhooldust takistaval viisil ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

D.I-le KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel

arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel mõned korrad kahetsenud kuriteo toimepanemist, kuid sellele järgnevalt

on teda kinni peetud järjekordse kuriteo toimepanemiselt. Selline kuue järjestikuse v e

toimepanemine näitab kohtu arvates süüdistataval kahetsuse puudumist ning süsteemset, järjekindlat ning sihipärast varavastast käitumist elatusvahendite saamisel kõrvaliste isikute vara

arvelt. Peale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise on süüdistatavat varem korduvalt kohtu

poolt karistatud ning vaid üks karistus on mõistetud kuriteo eest, mis ei olnud varavastane.

Sellest saab teha järelduse, et süüdistatav on saanud aastate vältel elatusvahendeid vaid

kuritegelikul teel. Seega ei ole kahetsus tõsiseltvõetav ega arvestatav karistust kergendava

asjaoluna, millise seisukoha väljakujunemisele aitas oluliselt kaasa ka süüdistatava ennastõigustav käitumine kohtuistungil. Karistuse mõistmisel tuleb peale süü suuruse ja karistust

kergendavate ning raskendavate asjaolude arvestada ka võimalusega, et mõistetav karistus sunnib süüdlast loobuma uute süütegude toimepanemisest. Süüdistatava karistusandmetest saab

järeldada, et ükski senine karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ning süüdistatav jätkas

varavastaste kuritegude toimepanemist vähem kui kolme nädala möödudes eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Seejuures jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist ajal, mil ta pidi alluma käitumiskontrollile ja üheks põhiliseks tingimuseks 1 aastase vangistuse täitmisele

pööramata jätmisel oli uute tahtlike kuritegude toimepanemisest hoidumine. Süüdistatavale

24

inkrimineeritud v test õnnestus süüdistataval lõpule viia kaks ning ülejäänud v ed jäid katse staadiumisse, mis aga ei sõltunud süüdistatava tahtest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatava ründed olnud kolmel korral suunatud väheväärtusliku asja vastu ning kolmel korral ületas varastatavate vallasasjade maksumus 64 eurot. Arvestades varastatud esemete loetelusid

võib järeldada, et süüdistatav ei varastanud võõraid vallasasju mitte nälja kustutamiseks, vaid varastatu müügiks ja sellest rahaliste vahendite saamiseks ning kriminaalasja materjalidest võib

järeldada, et selline kuritegelik käitumine ongi süüdistatava väljakujunenud eluviis ja elatusvahendite saamise põhiline allikas.

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või vangistus kuni viie aastani. Kohus asub seisukohale, et vaatamata süüdistatavale

inkrimineeritud kuritegude rohkusele põhjustas süüdistatav varalist kahju vaid kahel korral,

mistõttu peab kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra, kuid mingil juhul ei saa karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära

lähedane. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kriminaaltoimiku andmetel puudus

süüdistataval legaalne sissetulek, millest annab tunnistust ka järjestikuste v te toimepanemine.

Süüdistatav esitas kohtule tõendi temal lasuvate rahaliste kohustuste kohta, soovides sellega

näidata, et tema kohustused ei ole kuigi suured. Samas nähtus sellest tõendist, et valdav osa rahalisi kohustusi on jäetud täitmata nõude aegumise tõttu, mis viitab sellele, et süüdistatav ei ole

temalt välja mõistetud rahalisi nõudeid vabatahtlikult täitnud. See aga näitab süüdistatava

suhtumist tema vastu esitatud nõuetesse, sh ka õiguskuulekuse puudumist. Süüdistatav esitas kohtule ka OÜ H juhatuse liikme RR allkirjastatud garantiikirja, mille kohaselt töötas D.I enne kinnipidamist äriühingus dekoraatorina ja äriühing garanteerib, et D.I-le võimaldatakse pärast vabanemist jätkata tööd samal ametikohal. Kohus suhtub esitatud garantiikirja kriitiliselt.

Garantiikirjal puuduvad igasugused dokumendile kohased rekvisiidid, millest saaks teha järeldusi selle kohta, et dokument on väljastatud just äriühingu juhatuse liikme poolt. Seejuures

ei peetud vajalikuks esitada tõendile lisaks ühtegi dokumenti, mis oleks tõendanud D.I töötamist selles äriühingus ja äriühingult tehtud töö eest palga saamist, mis tõendaks äriühingus

majandustegevuse olemasolu ning kantud palgakulu ja tasutud sotsiaalmaksu, rääkimata siis

D.I-le palga maksmist tõendavatest raamatupidamisdokumentidest. Kohus suhtub väitesse

D.I töötamise kohta H OÜs kriitiliselt ka seetõttu, et süüdistatav väitis end töötavat

seadistajana, garantiikirjas on tema ametiks märgitud hoopis dekoraator, mis oma iseloomult

peaksid olema vägagi erinevad ametid. Kahtlustatavana kinnipidamise aktist, milline on

koostatud 29.03.2012, nähtub, et D.I on oma töökohaks nimetanud OÜ H , kuid kohus suhtub taolisesse väitesse samuti kriitiliselt, kuivõrd äriühingust palka saaval hinnatud töötajal, millise järelduse võib teha kohtule esitatud garantiikirjast, puuduks vajadus kauplusest varastada pudelit viina. Sellest saab järeldada, et kas D.Ii töötanud tegelikult selles äriühingus või oli temale makstav palk niivõrd väike, et sellest ei jätkunud isegi ühe pudeli viina ostmiseks.

Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest võiks

teha järeldusi D.I legaalse sissetuleku olemasolu kohta. Süüdistatav esitas kohtule tõendi temal lasuvate rahaliste kohustuste kohta, mis tulenevad temalt välja mõistetud menetluskuludest

ja rahatrahvist, mis kokku moodustavad keskmise palga suuruse summa. Seega arvestades asjaolu, et süüdistataval on rahalised kohustused ning puudub legaalne sissetulek, süüdistatav on

väidetava töökoha olemasolul järjest toime pannud kaks varavastast kuritegu päevase vahega, siis on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud, sest süüdistataval puuduvad legaalsed rahalised vahendid seda liiki karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse võtmisega seotud karistuse liiki.

D.I-le KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel

lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadilise kuriteo toimepanemises, millega lõppkokkuvõttes, küll sõltumata süüdistatava tahtest, varalist kahju ei

tekkinud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü, vaatamata kuriteo esemeks olnud võõra vallasasja suhteliselt suurele rahalisele väärtusele, ei ole kuigi suur. KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viie aastani. Kuivõrd kohus on juba eelpool märkinud, et süüdistatava suhtes rahalise

25 karistuse kohaldamine on välistatud, siis tuleb süüdistatavale mõista isiku vabaduse piiramisega

seotud karistus. Süü suurusest ning varalise kahju puudumisest tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas peab kohus oluliseks karistuse määra valikul asjaolu, et süüdistatava rünne oli suunatud võõra vara enda kasuks pööramisele, millega oleks tekitatud oluliselt suurem varaline kahju kui

see oleks tekkinud kõigi süüdistatavale käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritud v te

lõpuleviimisel kokku. Seetõttu ei saa süüdistatavale mõistetav karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane.

Süüdistatavat D.I süüdistatakse nii KarS § 199 lg 2 p 7, 9, kui ka § 201 lg 2 p 1 ettenähtud

kuritegude toimepanemises. Kriminaalasja materjalides kogutud tõenditest võib järeldada, et

erinevalt kvalifitseeritavad teod on toime pandud erinevatel asjaoludel, erineva tahtluse ja erineval viisil. Seega ei ole need teod omavahel ajaliselt ega ruumiliselt, samuti käitumismustrilt

seotud ning riivavad ohustatud õigushüvesid erineval viisil. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatavale erinevate sätete alusel inkrimineeritud kuritegude eest mõistetavad karistused kuuluvad KarS § 64 lg 1 alusel liitmisele, suurendades raskeimat mõistetavat karistust.

Kuivõrd süüdistatavale D.I-le inkrimineeritud kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega, so Harju Maakohtu 13.12.2011 otsusega määratud katseajal, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetavat liitkaristust KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, antud juhul 1 aastase vangistuse võrra.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puuduvad süüdistatavatel sissetulekud. Süüdistatavad viibivad eelvangistuses ning on küllaldane alus eeldada, et ka eelvangistuses viibimise ajal neil töist sissetulekut ei laeku. Samas

on süüdistatavad terved ja töövõimelised isikud, mistõttu puudub alus osa menetluskulu riigi kanda jätmiseks. Kuivõrd aga süüdistatavate isikuandmetest ilmneb, et nad on varem välja

mõistetud rahalised kohustused, so nii menetluskulud kui ka rahatrahvid jätnud vabatahtlikult

tasumata, siis puudub alus arvata, et nad karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt asuks

vabatahtlikult uue otsusega välja mõistetud menetluskulusid hüvitama. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et süüdistatavatelt tuleb välja mõista menetluskulud täies ulatuses ning jätta selle

rahalise kohustuse täitmiseks minimaalne tähtaeg, mis võimaldaks otsuse jõustumise järgselt

koheselt rahalised nõuded täitmisele pöörata, pöörates nõude võlgniku varale. Samas nähtub

kriminaalasja materjalidest, et süüdistatava D.I loobumisel lühimenetlusest eelmisel

kohtulikul arutamisel teises kohtukoosseisus maksti mõlema süüdistatava määratud kaitsjale kaitsja tasu kohtuistungiks ettevalmistamise eest, kuid kohtuistung piirdus vaid kriminaaltoimiku

tagastamisega prokuratuurile süüdistatava poolt lühimenetlusest loobumise tõttu. Seega maksti

küll kaitsjatele tasu, kuid sisulise õigusabi osutamiseni kohtumenetluses kaitsjad ei jõudnud.

Seetõttu tuleb süüdistatavatelt välja mõistetavat määratud kaitsjale makstud tasu vähendada kummalgi 96 euro võrra, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

Märt Toming kohtunik