1-12-6806/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2012. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-6806 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi V.E (V.E) süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav V.E

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 6-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.07.2011 Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur Tõlk Alla Lašmanova RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.E KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust kriminaalasjas

nr 1-10-4001 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14. aprilli 2010.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista V.E-le (kuue)

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud (üheksa) vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada V.E-le mõistetud 9 kuu pikkune (üheksa)

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 (viissada

nelikümmend) (kahe) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta

jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

2

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata V.E

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista V.E-lt menetluskuluna:

 sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot;

 kaitsjatasu 326 (kolmsada kakskümmend kuus) eurot 32 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et V.E on õigus tasumisele kuuluv

menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses

määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: V.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem

3 toime pannud varguse, 19.03.2011 leidis Tartu linnas Ihaste bussipeatuse juurest A.V. kuuluva mobiiltelefoni Nokia 5250

väärtusega 127.82 eurot, mille viis enda elukohta Tartus XXX, kus püüdis esmalt leida

mobiiltelefonile interneti kaudu ostjat ja seejärel viis mobiiltelefoni Tartus Pikk 82 asuvasse OÜ Raakel Annelinna Pandimajja, pöörates sellega enda valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks.

Sellega pani V.E toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Mare Laur´ile makstud tasu osutatud õigusabi eest 57.52 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

kohtus V.E-le karistuseks 3 ( ) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust V.E-le 14.04.2010 Tartu Maakohtu

kohtuotsusega nr 1-10-4001 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 ( ) kuud vangistust,

võrra ning mõista V.E-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 ( ) kuud vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada V.E-le mõistetud 9 kuu pikkune vangistus

üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 ( )

tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75

sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. V.E-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et V.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de

239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et V.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.E süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus on seisukohal, et V.E-lt kuulub väljamõistmisele sundraha ja kaitsjale makstud kaitsjatasu. V.E puudub hetkel töökoht. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks anda V.E-le võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 1 aasta jooksul.

4

Rutt Teeveer Kohtunik