1-12-11170/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11170

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

21.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Mare Laur osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav K.K,

IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras varem karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

K.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.10.2012 kella 16:35 paiku Tartus, Kalda tee – Ihaste tee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Golf reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani K.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus K.K-le KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus suurendades K.K-le 12.okroobril 2012.a

toime pandud kuriteo eest mõistetavat 3 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.septembri 2012.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 15

päeva vangistust võrra ja mõista K.K-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena K.K-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub K.K-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu ja joobeseisundi tuvastamise tasu.

Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 arvestades menetluskulude

suurust, K.K-le mõistetavat reaalset karistust ja süüdistatava taotlust ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud K.K vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu K.K-le Viljandi kohtumaja 18.septembri 2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o kaheksa (8) kuud viisteist (15) päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksteist (11) kuud viisteist (15) päeva K.K-le vangistust.

K.K-le mõistetud vangistuse kandmise algust arvata tema kinnipidamiskohta

saabumisest vastavalt Tartu kohtumaja poolt kohtuotsuse jõustumisel edastatavas teates märgitud tähtajale.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise K.K-lt õigus neljaks (4) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti K.K

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena riigituludesse sundraha K.K-lt kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot ja kaitsjatasu seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates K.K kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik