1-12-11209/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11209

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav H.I,

IK xxx, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

H.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.novembril 2012.a kella 11.21 ajal Tartus Aardla tänaval mootorsõidukit Opel Combo reg nr XXXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani H.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb kohtus H.I-le KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (s.t 21.- 22.novembrini 2012.a), mille vältel H.I oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena H.I-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks. Lähtudes KarS § 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui H.I ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

H.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub H.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava poolt

esitatud taotlust on põhjendatud maarata menetluskulude tasumine süüdistatavale pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust. H.I

KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistus 21.-22.novembril H.I

2012.a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.I ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse H.I kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise H.I-lt õigus neljaks (4) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti H.I

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha H.I-lt kakssada seitseteist (217) eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates H.I kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kolme (3) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik