1-12-8143/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2012 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number 1- -8143 12 (12240101778)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Kriminaalasi

F.B Kar

süüdistuses S § 329 järgi lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Jaanika prokuröri abi Kõrgmaa

Süüdistatavad

F.B

isikukood XXX Eesti , Vabariigi kodanik haridus, emakeeleesti keel, , põhi töökoht xxx elukoht: varem kriminaalkorras , xxx, karistatud:

1. 23.11.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS §

424

järgi KrMS § 238 lg 2 alusel tingimisi

vangistusega 2 kuud 20 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud, lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks;

2. 08.03.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 424

järgi KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 lisakaristusena kuud 20 päeva,

mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks;

3. 14.07.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 329

järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 3

kuud 10 päeva. Karistuse algus 14.07.2006. Vabanes 24.10.2006 peale karistuse kandmist;

4. 18.09.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 329

järgi KrMS § 238 lg 2 alusel tingimisi

2

vangistusega 1 kuu 10 päeva katseajaga 18 kuud;

5. 09.03.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel

vangistusega 5 kuud 10 päeva, KarS § 69 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku

tööga 320 tundi tähtajaga 12 kuud,

lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine 8 kuuks. Viru Maakohtu 23.03.2010 määrusega pöörati Viru Maakohtu

09.03.2009 kohtuotsusega mõistetud

ärakandmata karistus 2 kuud 7 päeva,

täitmisele. Karistuse algus 20.05.2010. Vabanes 27.07.2010 peale karistuse kandmist;

6. 09.12.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 424, § 329, § 122, § 121, § 120 järgi KarS § 63 lg

1, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel tingimisi

vangistusega 2 aastat 3 kuud 11 päeva

katseajaga 2 aastat 6 kuud, lisakaristusena

mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks

Viibis kahtlustatavana vahi all 28.04.2012- 30.04.2012, s.o 3 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja Lepinguline kaitsja Sirje Veiman RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 312 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

F.B süüdi tunnistada KarS § 329 järgi.

Mõista karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada mõistetud karistu - F.B-le st

ühe kolmandiku 1(ühe) kuu võrra. Kandmisele kuulub ehk 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörata Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) aastat 3 (k

olm)

kuud 11 päeva vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega

mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 11 päeva, võrra ning

mõista F.B-le liitkaristu 2(kaks) aastat 5(viis) kuud 11(üksteist) seks päeva vangistust.

3

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2012-30.04.2012, s.o 3 päeva.

Kandmisele kuulub 2(kaks) aastat 5(viis) kuud 8(kaheksa) päeva vangistust.

Valida - agamiseks F.B-le KrMS § 130 lg 4 1 alusel kohtuotsuse täitmise t tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.10.2012 või kinnipidamise kuupäevast.

Välja mõista F.B-lt riigituludesse menetluskulud: 435 eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu 435

eurot tasumine ositi 10

(kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tasuda eurot kuni summa täieliku 43,50 tasumiseni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud: 103,44 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 01.11.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 22.11.2012

4 Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti -

kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei esitanud 08.12.2012 apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

F.B on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 09.12.2010 Viru Maakohtu otsusega nr 1- - 10 14629 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks (otsus jõustus 17.12.2010

ning oli sisestatud Liiklusregistri andmebaasi 04.01.2011) 28.04.2012 kella

14:20 paiku juhtis Ida-Virumaal, Kiviõli linnas, x maja nr 1 juures xx mootorsõidukit x reg. Nr x

xx xx. Sel moel F.B pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest

mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast täielikult süüdi ega vaidlustanud

talle süükarvatud teo toimepanemist. Süüdistatav väljendas kahetsust toimepandu pärast dis ütlusi, et ta oli . Ta an teadlik, et tal ei ole juhtimisõigust. Ta andis auto kasutada sõbrale koos võtmetega. 28.04.3012 läks ta poodi

koos elukaaslasega. Tema sõber, kelle käsutuses oli auto, viibis poes

ebakaines olekus . Ta võttis sõbralt autovõtmed ära. Koos elukaaslasega üritati lükata autot, aga ei õnnestunud. Ta istus rooli ja sõitis, sõita oli vaja ainult 30 meetrit. Teda nägi juhtimas politsei ja peatas ( lk 63).

Peale süüdistatava teo omaksvõtu on talle esitatud süüdistus tõendatud järgmiste tõenditega. Tunnistaja S. Sali ütlustest lk 2 3 nähtub, et 28.04.2012 Kiviõlis linnas - xx 1

maja juures oli peatatud sõiduauto, mille roolis oli F.B . Peatamise

põhjuseks oli kinnitamata turvavööga sõitmine. Kontrolli käigus selgus, et isikul on juhtimisõigus äravõetud kohtuotsusega. Juht kõrvaldatu juhtimiselt.

Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsuse lihtkoopiast kriminaalasjas 1- - 10 14629 lk -

F.B

25 28 nähtub, et on süüdi tunnistatud KarS § 424 ja § 329,

lisaks KarS §§ 120,121 ja 122 järgi kokkuleppemenetluses

karistatud ja

vangistusega 2 aastat 3 kuud ja 11 päeva. Vangistus jäeti tingimuslikult

kohaldamata, määrates katseaega 2 aastat. mõis Lisakaristusena teti juhtimisõiguse äravõtmine 1 . Kohtuotsus jõustu aastaks 6 kuuks mise kuupäev ei ole kohtuotsuse alusel tuvastatav. Maanteeameti teatisest lk 36 nähtub, et F.B-lt on kohtuotsuse alusel (1-

08-14916) mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud alates 17.12.2010 kuni 16.06.2012.

5

Kohus kontrollis Kohtuinfosüsteemist, et kriminaalasjas 1- -14629 on 10

kohtuotsuse jõustumise kuupäev 04.01.2011. Samal päeval saadeti Viru

Maakohtust jõustunud kohtuotsuse ärakirja

täitmiseks Autoregistrikeskusesse. 09.12.201 kohtuotsuse 0 koopiast nähtub, et lisakaristuse kandmise aega tuleb arvestada alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

Kohus leiab, et F.B-le mõistetud lisakaristuse kandmise aeg on alates 04.01.2011 kuni 03.07.2012 1 aasta 6 kuud. –

KarS § 329 näeb ette vastutuse täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. F.B oli teadlik tema suhtes Viru Maakohtu 09.12.2010 tehtud kohtuotsuse

sisust, milleks muuhulgas oli lisakaristuse mõistmine ja kohaldamine–

juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks. Vaatamata sellele 24.04.2012 juhtis ta mootorsõidukit, hoidudes talle mõistetud karistus täitmisest kõrvale, e millega on täidetud KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteokoosseis.

Ülaltoodu alusel on osavõtt tõendatud järgmises kuriteo F.B s: olles isik, keda karistati Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtu

otsusega KarS §

424 ja § 329, lisaks KarS §§ 120,121 ja 122 järgi vangistusega 2 aastat 3

kuud ja 11 päeva, vangistus jäeti tingimuslikult kohaldamata, määrates

katseaega 2 aastat, lisaklaristusena mõisteti juhtimisõiguse äravõtmine 1

aastaks 6 kuuks, tmisele 04.01.2011, juhtis F.B karistus pöörati täi

28.04.2012 kella 14:20 paiku Ida-Virumaal, Kiviõli linnas, x maja nr 1 xx juures mootorsõidukit x reg. Nr x . xx xx

Seega pani F.B toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest

mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. KarS § 329 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et F.B pani talle süüksarvatud kuriteo toime tahtlusega. KarS § 329 järgi ettenähtud kurite

o toimepanemisel oli F.B teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, ja vaatamata sellele juhtis ta mootorsõidukit. Seega oli

ta teadlik süüteokkoosseisule vastavast asjaolust ja selle teostamist ja vähemalt möönis seda sõites autoga ilma kehtiva juhtimisõiguseta, mis oli talt karistusena ära võetud kohtuotsuse alusel.

Kohus ei tuvastanud F.B puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS § 2.peatüki 2. jao mõttes.

KOHTU MEETMED

Karistus

6

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld kui ka eripreventiivsed eesmärgid. -

Riigikohtu lahend 3-1-1- -07, p 6: 14 „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus

määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse

mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul

arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat

lahendist 3-1-1- - Klassikalise 43 06: „13.1 arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu - andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1- -06. p 15.1: 99

„Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS §

56 lg 1 teises lauses

sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr - RT III 2004, 14, 3-1-1- - 40 04 174).“

KarS § 329 sanktsioon näeb ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastani.

7

F.B karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. F.B karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

F.B pisoodilise teise astme kuriteo. pani toime ühee KarS § 329 järgi ettenähtud süüteokoosseis on oma olemuselt ohudelikt, mille käigus ei tekita

kellele ega millegagi kahju vaid luuakse kahju tekitamise oht. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit päevasel ajal asula territooriumil ilma juhtimisõiguseta, mis oli talt ära võetud koht , et isik sõitis umber uotsuse alusel. Arvestada tuleb paarkümmend meetrit ja oli peatatud politsei poolt. Seega, tema poolt loodud

oht objektiivsel põhjusel (sõitmise vahemaa umbes 30 meetrit) ei olnud oluline. Sellest tulenevat leiab kohus, et isiku süü on oluliselt alla keskmise.

F.B on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, nendest kolmel korral samalaadse (KarS § 329 järgi) kuriteo toimepanemise eest 2006., 2007. ja 2010. aastal. Neljal korral on ta karistatud Kolmel korral KarS § 424 järgi.

karistati ta vangistusega ning vabastati karistuse kandmisest tingimuslikult (2004., 2007 ja 2010 aastal). 2009.a asendati vangistus . üldkasuliku tööga.

Seega, isik oli kriminaalhoolduse all neljal korral. Kolmel korral pani ta

toime uued samalaadsed kuriteod ( KarS § 329 ja 424 järgi), üldkasulikud

tööd pöörati aga täitmisele, sest isik ei tulnud ÜKT-ga toime. Reaalset vangistust kandis isik kolmel korral, vabanes viimati 27.07.2010.

Karistusregistri väljavõttest nähtub ( lk 51-54, et F.B on korduvalt

karistatud väärteokor liiklusalaste väärtegude ras kokku 12 korda enamuses toimepanemise eest. Kaks rahatrahvi on tasutud.

F.B on isik, kelle käitumist ei suudetud korrigeerida karistusest

vabastamise, käitumiskontrollile allutamise (seda neljal korral) ega reaalse vangistuse kaudu. Kohus leiab, et F.B karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud,

kuigi süüdistataval on töökoht OÜ Anorex, sest ta on korduvalt, 6 korral,

liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega, mis oli korduvalt jäetud tingimuslikult kohaldamata või asendatud ÜKT-ga, ja isegi

reaalne vangistus ei olnud talle piisav meede süütegude toimepanemisest

ärahoidmiseks. Liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest mõistetud

rahatrahvid (12 rahatrahvi) ei olnud piisavad isiku mõjutamiseks. Ta jättis rahatrahvid tasumata, välja arvatud kahel korral.

F.B tuleb karistada vangistusega KarS § 329 järgi ettenähtud sanktsiooni

keskmisest määrast väiksemal, KarS § 329 järgi ettenähtud sanktsiooni ühe

neljandiku

F.B määral. Sellest tulenevalt on põhjendatud karistada kolmekuulise vangistusega. Kuna tegemist on lühimenetlusega siis KrMS § 238 kohaselt tuleb karistust vähendada ühe kolmandikku ehk ühe kuu võrra. Lõplikuks karistuseks on kaks kuud vangistust.

8

Kuna isik pani teo toime katseajal, tuleb isikule varem 09.12.2010

kohtuotsusega mõistetud karistust 2 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust

pöörata täitmisele ja mõista liitkaristust KarS § 65 lg 2 sätte kohaselt

ehk

suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 2 kuud vangistust

09.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust, võtta, ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 5

kuud 11 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka

eelvangistuse kuulub kandmisele 2 aastat 5 s viibitud aega 3 päeva. Seega kuud 8 päeva vangistust.

Kaitsja esitas taotluse mõista isikule mingi muu karistus, mis ei oleks seotud vangistuse kohaldamisega. Milline see karistus peaks, kaitsja arvates, olema, ei suutnud kaitsja oma kõnes selgitada.

Rahalise karistuse mõistmise võimalikkuse kohta on kohus juba oma seisukohta väljendanud. Karistusest tingimisi vabastamist ei pea kohus F.B suhtes seaduslikuks.

F.B oli Viru Maakohtu 09.12.2010 kohtuotsus4ga karistatud vangistusega, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata katseajaga 2 aastat 6 kuud. Kuritegu on F.B poolt toime pandud 28.04.2012 ehk katseajal.

KarS § 74 lg 5 kohaselt kui isik paneb teo toime ka istetakse talle liitkaristus tseajal, mõ KarS § moodustatakse liitkaristus. KarS § 74 lg 5 sätestab, 65 lg 2 alusel ehk

et karistusest tingimisi vabastamist võib katseajal toimepandud kuriteo puhul kohaldada alles siis, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Antud juhul

kohus tuvastas, et tegu on toime pandud tahtlusega. Seega järjekordne karistusest tingimuslik vabastamine on välistatud. KarS § äeb ette küll, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib 74 lg 5 n

kohus asendada selle ÜKT s märgib järgmist. Esiteks, vangistus -ga. Kohu

asendatakse ÜKT ga ainult süüdistatava nõusolekul (vt KarS § 69 lg 1). - Sellist nõusolekut ei olnud kohtuliku arutamise käigus saadud. Ka kaitsja ise ei pidanud vajalikuks välja selgitada kaitsealuse seisukohta, kas ta oleks nõus ÜKT kohaldamisega. Süüdistatav nõusoleku puudumise korral ei vangistuse asendamine ainult kohtu algatusel võimalik. Teiseks, KarS § 69 lg 1 näeb ette,

et ÜKT ga on võimalik asendada kuni 2 - -aastast vangistust. F.B-le on lõplikuks liitkaristuseks määratud 2 aastat 35 kuud 8 päeva vangistust. Seega vangistuse asendamine ÜKT ga on välistatud, sest vangistuse pikkus ületab 2 - aastat.

Tõkend Kohus leiab, et KrMS § 130 lg 4 süüdimõistva kohtuotsuse täitmise -1 alusel

tagamiseks tuleb F.B vahistada kohtuotsuse väljakuulutamisel. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemine on F.B poolt jätkuvalt võimalik, sest ta on juba kuuel korral kohtulikult karistatud isik. Kohtupraktika näitab, et liiklusalaste kuritegude retsidiivsuse tase on

kõrge.

9

Menetluskulud

Kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud: on 435 eurot sundraha, 103,44 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest.

Sundraha tuleb välja mõista KrMS § F.B-lt 180 lg 1 alusel, lubades selle tasumine 10 kuu jooksul, igakuiselt 43,50 eurot. Arvestades seda, et isik asub kandma olulise reaalse karistuse ja vangistuses ei ole sissetuleku omamine nda kindlustatud, tuleb kaitsjatasu jätta riigi ka

K

arS § 180 lg 3 alusel, sest menetluskulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõi ja võib takistada isiku resotsialiseerimist.

Kohtunik Inna Kirsipuu