1-11-7093/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ä R A K I R I

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2012, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 16.11.2012 Kohtuasja number 1-11-7093 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak

Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.P , kodakondsus , isikukood: xxx määratlemata, viibimiskoht: Viru Vangla.

Karistuse kandmise algus 21.03.2011 ja lõpp 17.07.2013 RESOLUTSIOON:

Jätta V.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest.

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 04.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7093 KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9, karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, KarS § 266 lg 1 järgi, karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust ning KarS § 200 lg 2 p-de 4, 9 järgi, karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõppkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka V.P eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.03.2011. Kohtuotsus jõustus 14.12.2011.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 13 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt pani toime vargusi, praegune (kui ka eelmine rikkumine) on rööv. Kuritegude laad on sama

(varavastased). Eesmärgiks on materiaalse kasu saamine. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Alates 25.06.2012 töötab V.P xxxx. On läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste treening ning osalenud tugigrupi Convictus tegevuses. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Iseloomustuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda oma ema E N korterisse aadressile xxxx, kus käesoleval ajal elab ema üksi. Kinnipeetava sissetulekuks vabaduses oli xxxx (u xxxx eurot). Sissetulekut mõjutasid narkoprobleemid ja tasumata võlad.

Käesoleval hetkel töötab xxxx. Vabanemisjärgne töökoht puudub, töökogemused vähesed.

Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha 21.09.2012 andmetel nõudeid kokku 3738,11 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja isa, kes elavad eraldi ning vend V N, kes on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Väidetavalt on omavahelised suhted head. Eelnevast kooselust on alaealine laps, kellega kontakt puudub.

Korduvalt sooritanud kuritegusid grupis. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Isikul on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Korduvalt karistatud kriminaalkorras, mis viitab kinnipeetava kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod näitavad tema negatiivset suhtumist ühiskonda. Viru Vangla hinnangul on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 72% ning vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 27%. Eeltoodust tulenevalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung.

16.11.2012 toimunud videoistungil taotles V.P ise enda enne tähtaegset vabastamist. Soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda, seetõttu töötab vanglas ning on osalenud erinevatel kursustel. Isegi suitsetamise jättis maha. On üle viidud

sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas toimuvatele tegevustele, millest võttis osa. Vabanemise järgselt plaanib elama asuda koos ema E N. Garantiikirja töökoha kohta ei ole. Plaanib minna tööle samale erialale, mida vanglaski teeb ehk xxxx. Ema on haiguse pärast xxxx, xxxx elab ära. Esialgu aitab teda materiaalselt ema, kuni leiab endale töökoha, mida loodab leida xxxx tehases. Tunnistab narkosõltuvust, mistõttu osalebki sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töös.

Prokurör V.P ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et varem on kriminaalkorras karistatud 10 korral ja reaalset vanglakaristust kannab 3.

korda. Viimased kuriteod on röövimised, I astme kuriteod. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viru Vangla ka ei toeta tingimisi ennetähtaega vabastamist.

Maakohtu määruse põhjendused.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja V.P tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, kuid garanteeritud töökoht puudub. Samuti on tal vähesed töökogemused ning negatiivse asjaoluna võib välja tuua riigikeele mittevaldamise. Kuna kinnipeetav asus vanglas tööle alles

25.06.2012, siis ei ole jõudnud veel välja kujuneda töölkäimise harjumust. Vangla iseloomustusest nähtub, et rahalisi nõudeid on kokku 3738,11 eurot. On korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabaduses oli sissetulekuks xxxx, millest äraelamist mõjutasid narkoprobleemid ja tasumata võlad. Isikut on ka varem kriminaalkorras vangistusega karistatud, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks varasematele vargustele on lisandunud rööv, mille eest ka käesolevat vanglakaristust kannab. Kuriteod on toime pandud narkojoobes. V.P on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Ise tunnistab probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega, kuid on motiveeritud nendest vabanema.

Kohus leiab, et V.P tingimisi ennetähtaeg vabastamine on ennatlik. On ka varasemalt olnud kriminaalhoolduses ning enda sõnul suhtub sellesse mõistvalt, kuid on varasemalt sooritanud kuritegusid katseajal olles. Samuti on kahel korral rikkunud vangla sisekorda. Kohus leiab, et kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning alustab narkootikumide kasutamist, siis on alust järeldada, et narkootiliste ainete tarvitamise jätkamisel võib isik taas toime panna varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuivõrd seda on V.P varasemalt katseajal olles ka teinud. Lisaks on Viru

Vangla hinnangul järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 72% ning vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 27%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrgete riskidega.

Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks V.P enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid.

Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.P tingimisi vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

(allkiri)

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

07. detsembril 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne