1-12-10367/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-10367

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10367 (12231700056) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi U.L-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katri Kabel Süüdistatav U.L

Ik: xxx, VF kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2012, 21.09.2012 kuni 22.09.2012, 15.10.2012, vahistatud alates 16.10.2012

Varasem karistatus: Karistatud kriminaalkorras kolm korda, viimati Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja

§ 25 lg 2 järgi vangistus 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud, KarS § 69 lg 6, 7, KarS § 65 lg 2 alusel

vangistus 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva. Vabanes karistuse ärakandmiselt 06.07.2011.

Väärteokorras korduvalt karistatud, sh: Põhja Prefektuuri 14.03.2012 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 16 eurot; Põhja Prefektuuri 22.03.2012 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 80 eurot.

2 Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. U.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.L-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 07.06.2012, 21.09.2012 kuni 22.09.2012 so 3 päeva, lugedes

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 7 (seitse)

päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates U.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 15.10.2012.

4. U.L-i suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkend vahistamine jätta

muutmata, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel.

5. U.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasus 211 (kakssada üksteist) eurot ja 20 (kakskümmend)

senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3; § 423 ja § 424 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.L, 1-12-10367, kaitsjatasu“.

6. U.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180

lg 3; § 423 ja § 424 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.L , 1-12-10367, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõend: teksapüksid Guess, mis on tagastatud Heinar Põldmale, jätta KrMS § 126 lg 3

p 2 alusel asja seaduslikule valdajale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

U.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles 19.05.2010.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, samuti olles 14.03.2012.a. ja 22.03.2012.a. Põhja Prefektuuri otsustega

karistatud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, 07.06.2012 kella 11.30 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 asuvast Kristiine Keskuse kauplusest

Ideaal Kosmeetika, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada Renalko Kaubandus OÜ-le kuuluvat kaupa: 2 juukseehet maksumusega

32.eur/tk, kogumaksumusega 64 eurot, juukseehte maksumusega 25 eurot, juukseehte

3

maksumusega 20 eurot. Kokku kaupa summas 109 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis endale kotti ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu

jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna U.L peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Samuti tema 21.09.2012 kella 16.43 ajal Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4/6 asuvast Põldma Kaubanduse ASile kuuluvast kauplusest Denim Dream üritas võõra vallasasja äravõtmisega

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada: 2 paari Guess naiste teksapükse

maksumusega 148.50 eur/tk, kogumaksumusega 297 eurot, 1 Guess kudum maksumusega

88.50 eurot. Kokku kaupa maksumusega 385.50 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse proovikabiinis endale kotti ning väljus kauplusest ning kaubanduskeskusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna U.L peeti turvatöötaja poolt kinni.

Samuti tema 15.10.2012.a. kella 10.40 ajal Tallinnas , aadressil Viru väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamajast võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas

varastada: Juukseehte „Evita Peroni“ maksumusega 28 eurot, juukseehte „Evita Peroni“ maksumusega 42 eurot, juukseehte „Evita Peroni“ maksumusega 39 eurot, juukseehte „Evita Peroni“ maksumusega 28 eurot, juukseehte „Evita Peroni“ maksumusega 35 eurot. Kokku

kaupa kogumaksumusega 172 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluses endale põue ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna U.L peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt.

Seega U.L, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 07.06.2012.a. varguse episood:

• 07.06.2012 koostatud Renalko Kaubanduse OÜ avaldusest nähtub, et 07.06.2012 kella

11:30 ajal kaupluses Ideaal Kosmeetika aadressil Tallinn, Endla 45, läbis isik kaupluse

turvaväravad jättes kauba (juukseehted 4 tk) eest maksmata 109 eurot. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. (tl 2)

• 07.06.2012 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt 07.06.2012 peeti kinni U.L, kes 07.06.2012 kella 11:30 ajal väljus kauplusest Ideaal Kosmeetika koos tasumata kaubaga (juukseehted 4tk, kogumaksumusega 109 eurot). (tl 3)

• 07.06.2012 koostatud tunnistaja RT ülekuulamisprotokolli kohaselt tema 07.06.2012 olles tööl Kristiine keskuses, nägi Ideaal Kosmeetika kaupluses naisterahvast ehteid oma salli

peitmas. Naisterahvas väljus kauplusest kella 11:30 ajal ning jättis võetud kauba eest tasumata. Pidas nimetatud isiku kinni ning turvakontrolli käigus leidis naisterahva salli seest peidetud ehted. (tl 4)

• karistati KarS § Väljatrükk 19.05.2010 Harju Maakohtu otsusest, millega U.L-i 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. (tl 17-18)

• Väljatrükk 14.03.2012 Põhja Prefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2315,12,003270, millega U.L-i karistati KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest. (tl 19-20)

4

• Väljatrükk 22.03.2012 Põhja Prefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2315,12,003770, millega U.L-i karistati KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest /tl 21-22/

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.06.2012 koostatud kahtlustatava U.L-i tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 07.06.2012 kella 11:00 paiku läks ta Kristiine keskusse

varguse eesmärgil, kuna tal puudub alaline töökoht ja raha elamiseks ei jätku. Ideaal

Kosmeetika kaupluses otsustas varastada juukseehteid. Võttis riiulilt kokku neli juukseehet ning pani need omale kotti. Enne väljumist märkas poe ees turvatöötajat, kuid siiski lahkus

kauplusest kauba eest maksmata ning lootis, et turvatöötaja tema tegevust ei näinud. Turvatöötaja pidas ta kinni ning turvakontrolli käigus avastati varastatud esemed. Kahetseb tehtut. Ülalpidamisel on 5-aastane tütar. (tl 13-15)

21.09.2012.a. varguse episood:

• 21.09.2012 koostatud Põldma Kaubanduse AS-i avaldusest nähtub, et 21.09.2012 kell

16:43 väljus U.L Denim Dream kaupluse müügisaalist jättes maksmata kauba

(naiste teksapüksid maksumusega 148,50 eurot, naiste teksapüksid maksumusega 148,50

eurot ja naiste kudum maksumusega 88,50 eurot) eest kokku summas 385,50 eurot. Materiaalne kahju tekitati summas 148,50 eurot. (tl 42)

• 21.09.2012 koostatud tunnistaja KP ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 21.09.2012 Viru keskuses Denim Dream kaupluses teenindas muuhulgas kahte noort inimest

(noormees ja tütarlaps). Meesterahvas proovis kabiinis kahte paari teksaseid. Ta ei näinud,

mis kaupa nad veel kabiini viisid, kuivõrd tegeles teiste klientidega. Lahkudes märkas

tütarlapse õlal suurt kollast kotti ning tal tekkis kahtlus, mistõttu vajutas turvanuppu ning

helistas turvateenistusele. Varastatud kaubaks osutus Guessi naiste teksad maksumusega 148,50 eurot, Guessi naiste teksad maksumusega 148,50 eurot ja Guessi kudum. (tl 44,45)

• 21.09.2012 koostatud tunnistaja VL´i ütlustest nähtub, et tema olles tööl turvatöötajana Viru keskuses 21.09.2012 kell 16:43 sai juhtimiskeskuselt teate, et kinni tuleb pidada musta

nahkjopega ja kollase kotiga naisterahvas, kes väljub Viru keskusest. Pidas kirjeldusele

vastava naisterahva kinni Tammsaare pargi juures. Naisterahvas selgitas, et vaja on kinni

võtta ka temaga koos varguse toimepannud mees. Trammipeatusest nad meesterahvast ei

leidnud ning neiu üritas ära joosta. Turvakontrolli käigus avastati naisterahva juurest kaks paari Guessi pükse ja üks Guessi särk. Üks paar Guessi pükse olid rikutud. (tl 46)

• 10.10.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks olid teksapüksid Guess, millel oli kinnitatud hinnasilt summas 148, 50 eurot. Pükste tagumise vasaku tasku all oli eemaldatud turvaelemendi nõela jälg, niidid sel kohal valget värvi. Jälge oli rohkem näha seest poolt, kus niidid olid veidi laiali lükatud. (t/l 56-58)

• 10.10.2012 koostatud kannatanu HPülekuulamisprotokolli kohaselt 21.09.2012 kell 16:43 U.L-i poolt Denim Dream kauplusest varastatud teksad maksumusega 148,50

eurot olid rikutud, kuid Põldma Kaubanduse AS loobub tsiviilhagist, kuna kauba võib parandada ja panna uuesti müüki. (tl 60-61)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.09.2012 koostatud kahtlustatava U.L-i

tunnistab ta end süüdi ning selgitab, et 21.09.2012 kella 16:00 paiku läks koos oma elukaaslasega Aleksander G Viru keskusesse. Sisenesid ka Denim Dream kauplusesse, kus võttis teksad Guess ning läks neid proovima. Seejärel nägi proovikabiinis veel kudumit ja veel ühte paari teksaseid Guess. Kõik loetletud kaubad otsustas varastada ning pani kaasas olnud kollast värvi kotti. Oma elukaaslasele ta varguse toimepanemisest ei rääkinud ja Aleksander G

lahkus. Peeti kinni Tammsaare pargi juures ning toimetati turvakontrolli. Ühe paari pükse viskas turvaruumi prügikasti eesmärgiga tekitatud kahju summat vähendada. Püksid leiti üles teise turvatöötaja poolt. Kahetseb tehtut. Saab metadooni ravi. Narkootikume enam ei tarvita. (t/l 52-54)

15.10.2012.a. varguse episood:

• 15.10.2012 koostatud AS Tallinna Kaubamaja avaldusest nr 191/12 nähtub, et 15.10.2012 peeti Viru väljak 4 asuvas Tallinna kaubamajas kinni U.L, kelle juurest avastati

5

Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu (juukseehted Evita Peroni, 5 tk) 172 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (tl 73)

• 15.10.2012 koostatud tunnistaja LS ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.10.2011 kella 10:00 paiku nägi tema olles tööl Tallinna Kaubamajas videooperaatorina, kuidas naisterahvas musta mantli ja kollase kotiga võttis parfümeeria osakonnas ehteid ning pani endale põue. Sellele

järgnevalt möödus naisterahvas kassast ja turvaväravatest jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni kell 10:40 ning tema juurest avastati Evita Peroni ehteid maksumusega 172 eurot, mille kohta ostutšekk puudus. Kinnipeetud isikuks osutus U.L. Kaup oli korras ja tagastati osakonda. (tl 74)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.10.2012 koostatud kahtlustatava U.L-i tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 15.10.2012 hommikul Tallinna Kaubamajas võttis Evita Peroni juukseehteid ning pani need endale põue. Seejärel möödus kassast jättes võetud kauba eest tasumata ning ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Väga kahetseb tehtut. (t/l 82-85)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 1,06 eurot. (tl 92)

Kohtuistungil esitas süüdistatav U.L kohtule Vangla tõendid, milledest ühe kohaselt allub U.L režiimile ja vähendab sujuvalt metadooni annust ja teise kohaselt on U.L võetud Vanglas rasedana arvele.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

U.L-i süüd tunnistavaid ütlusi, Renalko Kaubanduse OÜ, Põldma Kaubanduse AS-i ja AS Tallinna Kaubamaja avaldusi, kannatanu esindaja HP ütlusi, tunnistajate RT, KP,

VL ja LS ütlusi, õigusrikkuja kinnipidamise akti, Harju Maakohtu 19.05.2010.a. otsuse

väljatrükki, Põhja Prefektuuri 14.03.2012 ja 22.03.2012 otsuste väljatrükke väärteoasjas,

asitõendi vaatlusprotokolli, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, samuti kohtule esitatud isikut iseloomustavaid tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat väärteokorras 14.03.2012 ja 22.03.2012 Põhja Prefektuuri otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 alusel. Samuti on teda karistatud Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et teda on lühikese aja jooksul

karistatud varguste toimepanemise eest korduvalt. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad

süüteod on toimepandud 07.06.2012, 21.09.2012 ja 15.10.2012. Seega on U.L 2012 aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu ning süüdistatava selline

käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu

on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja

äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

süstemaatiliselt. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäid vargused süüdistatava

tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning neid tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti

kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel avaldanud korduvalt kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt ega pea seda siiraks. Süüdistatav ei pannud toime vargusi juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul toime 3 süütegu ning vaatamata sellele, et teda vahepeal kinni peeti, üle kuulati, mil ta avaldas

6 puhtsüdamlikku kahetsust, jätkas süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist. Sellele

eelnevalt peeti ta sama aasta kevadel kinni kahel korral varavastaste väärtegude

toimepanemiselt ning enne seda oli teda 2010 aasta jooksul kohtu poolt kolmel korral

varguste toimepanemise eest karistatud. Viimase suhteliselt pikaajalise vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 06.07.2011. Sellised andmed viitavad üheselt sellele, et varavastaste süütegude toimepanemine on süüdistatava jaoks olnud süsteemne juba pikemat aega ning ei

kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvid ega kohtu poolt mõistetud karistused ei ole

süüdistatavat sundinud varguste toimepanemisest hoiduma. Süüdistatav on selgitanud

varguste toimepanemist narkosõltuvusega, kuid alles vanglas on ta sõltuvusvastasele ravile

allutatud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt

süüdistataval puudub alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi

leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning tema

suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Viimati Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud, mida on suurendatud KarS § 69 lg 6, 7 ja §

65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 06.05.2010 otsusega mõistetud karistuse võrra. Harju

Maakohtu 06.05.2010 otsusega mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga. Sellele

eelnevalt Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega mõistetud karistus jäeti süüdistatava suhtes kohaldamata. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et süüdistatava suhtes ei avalda mingit

mõju ka kõrvalise isiku järelevalve või eeldatav hirm täitmisele pööratava vangistuse ees,

kuivõrd süüdistatav, olles kahel korral allutatud käitumiskontrollile, jätkas süütegude

toimepanemist ning ei täitnud Harju Maakohtu 06.05.2010 otsusega määratud

kontrollnõudeid. Seega on süüdistatava suhtes ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad

võimalused ning ükski neist tulemust andnud ei ole. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et süüdistatav ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 75 või 69 sätteid, kuna ta on juba korduvalt suutnud tõestada, et ta ei pea vajalikuks temale määratud kontrollnõudeid

täita, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne vangistus. Süüdistatavale inkrimineeritud

kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü

suurusega. Tegemist ei olnud rünnetega väheväärtusliku vara vastu, vaid süüdistatava

eesmärk oli tekitada oluliselt suuremat varalist kahju. Arvestades seda, et süüdistatavat

süüdistatakse kolme varguse toimepanemises, mis kõik jäid katse staadiumisse, varastatu väärtus ei olnud oluline ja varalist kahju ei tekkinud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole siiski nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd

süüdistatav on terve ja töövõimeline isik, puudub alus menetluskulude osaliseks jätmiseks riigi kanda ning kohus leiab, et menetluskulu kuulub täies ulatuses hüvitamisele süüdistatava poolt. Samas mõistab kohus süüdistatavale reaalse vangistuse, mistõttu puudub süüdistataval koheselt võimalus asuda menetluskulusid hüvitama. Küll avaneb süüdistataval see võimalus

karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt. Seetõttu peab kohus võimalikuks

menetluskulude tasumise tähtaega ajatada ühe aasta võrra ning menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Märt Toming kohtunik