4-12-5400/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-12-5400

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-5400 (2315,12,010284) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Helle Koppel Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

B.J-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 16.10.2012 otsusele nr 2315,12,010284 B.J-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p

1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: B.J, ik xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta B.J-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.10.2012 otsusele nr

2315,12,010284 B.J-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 16.10.2012 otsus nr 2315,12,010284 B.J-i karistamises

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 20.11.2012. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 28.11.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

20.12.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.12.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 16.10.2012 otsusega nr 2315,12,010284 karistati B.J-i LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks

selles, et menetlusalune isik 23.09.2012 kell 05.38 Punane 13 juures Tallinnas juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus muuta otsus juhiloa äravõtmise

kohta. Kaebuse esitaja on HMjuhatuse liige, peab pidevalt sõitma Eesti sadamates, kontrollima töö kvaliteeti ja kokku leppima edasise töö. Lubab, et sellist üleastumist enam ei kordu. Kui kunagi rikub seadust veel kord, palub juhiloa ära võtta.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et firma sõltub tellijatega

kokkulepetest. Praegu on turul selline olukord, kus tuleb operatiivselt lahendusi otsida. Büroohoone kohvikus tähistati sünnipäeva, töökoht on samas hoones. Auto oli kontori ees. Oli tugev vihmasadu, otsustas kaks naisterahvast koju sõidutada. Sõita oli kvartali jagu. Eelmine aasta kui juhtimisõigus ära võeti, siis tegi suured järeldused, aasta jooksul ei olnud

ühtegi rikkumist. Kuu aega varem viis tõstukit Sillamäele. Peatati ja tehti trahv, väideti, et sellist tõstukit vedades ei tohi kiiremini sõita kui 25 km/h. Seda ta ei teadnud. Kui veel mõni rikkumine juhtub, siis võib juhtimisõiguse alatiseks ära võtta. On vaja tööd teha ja selleks on auto vajalik.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et otsuse tegemisel on arvestatud kõigi KarS § 56 lg

1 sätestatud nõuetega, mis on kehtestatud karistuse määramisele. Tegu on tahtlik, vahetult

enne juhtima asumist tarvitas alkoholi. Teab, et tegu on keelatud. Karistust kergendavaid asjaolusid otsuse tegemise ajaks tuvastatud ei olnud. Mis puudutab eripreventiivset eesmärki, siis kaebuse esitaja paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid väärtegusid, sh ohtlikke. Selline isik

tuleb liiklusest kõrvaldada. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt kui mõnes piirkonnas muutub teatud väärtegude toimepanemine massiliseks, siis tuleb karistusi karmistada ja muuta kohaldatavate karistuste liike. Ei ole normaalne, et igal hommikul peab meediast kuulma, et paarkümmend alkoholi tarvitanud juhti on öö jooksul kinni peetud. Asjaolu, et kaebuse esitaja töötab, ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Kaebuse esitaja on enda kui üksikisiku huvid vastandanud ühiskonna huvidega, kuid eelistada tuleb kogukonna huve. Alkoholi tarvitanud juhid tuleb liiklusest kõrvaldada.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

3

Nagu juhtimisõiguse saanud ja seega liiklusseaduse nõudeid teadvale kaebuse esitajale on teada, siis vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas ulatuses ja lisakaristus

ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati

menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,78 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,73 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on sätestatud piirmäära

ülemmääras, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,75 mg, oleks tegemist kuriteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on mitte ainult suur, vaid ka

väärteo mõttes maksimaalne võimalikust suurusest. See aga omakorda peaks tingima karistuse ranguse, so karistuse määramise santsiooni ülemmäära lähedasena või ülemmääras.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud.

Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et tarvitas baaris alkoholi ning tugeva vihmasaju tõttu pidas vajalikuks koju sõidutada kahte naisterahvast. Kohus leiab, et kui arvestada tuvastatud

alkoholi kontsentratsiooni kaebuse esitanud isiku väljahingatavas õhus, siis iga piisava elukogemusega isik saab aru, et enesetunne viitab joobe lähedasele seisundile. Kuivõrd aga

tegemist on isikuga, kes väidetavalt peab igapäevaselt kasutama töö tegemiseks sõidukit ja osalema aktiivselt liikluses, siis peab isik teadma ka seda, et juht peab ise veenduma selles, et

tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Tarvitades baaris alkoholi teadis ta sellest

tulenevat seisundit ja see seisund ei saanud tulla menetlusalusele isikule üllatuseks. Kohus

leiab, et juhul, kui isik tunneb end sellises seisundis võimelisena liikluses mootorsõiduki

juhina osaleda liiklust ohustamata, siis on tegemist isikuga, kes ei ole suuteline aru saama oma seisundist ja juhile keelatud seisundist ning sellise mõttelaadiga isik on liikluses ohtlik.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest

nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest, viimane kord sh ka lisakaristusena juhtimisõiguse lühiajalise

äravõtmisega. Samas nähtub karistusandmetest, et enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist pani kaebuse esitaja toime ohtliku liiklusalase väärteo, mille eest karistati teda

800 eurose rahatrahviga. Seejuures näeb liiklusseadus kaebuse esitajale vahetult enne

menetlusesemeks olevat väärtegu toimepandud teo eest karistusena ette juhtimisõiguse äravõtmise nii põhikaristusena kuni 12 kuuks kui ka lisakaristusena 3st kuust 6 kuuni. Seega

4

ei eelnevalt määratud ja tasutud rahatrahvid, lühiajaline juhtimisõiguse äravõtmine ning

vahetult enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist uuesti suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest kinnipidamine ja eeldatav karistus, mis ei pruukinud jääda

rahatrahviks, vaid võinuks kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist, ei sundinud kaebuse esitajat toime panemast järjekordset ohtlikku liiklusalast väärtegu. Menetlusaluse isiku sõnade

kohaselt vedas ta tõstukit ja ei teadnud, et ta ei tohi kiiremini sõita kui 25 km/h. Seega ei tundnud ta mingit huvi selle vastu kas ta järgib liikluses liiklusnõudeid või mitte, suhtudes sellesse ükskõikselt. Sellele järgnevalt menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemine näitab kaebuse esitaja jätkuvat ükskõikset suhtumist liiklusohutusse. Sellest saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine on ennast ammendanud, sest selline karistusliik ei sunni kaebuse esitajat oma ohtlikku käitumist liikluses muutma. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda

ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord.

Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka

kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik pidi oma enesetunde järgi olema veendunud selles, et ta on juhile keelatud seisundis ja sellele vaatamata pidas ta

vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis sõidukit juhtides

sõidutada kahte kõrvalist isikut, neid teadlikult ohtu seades. Seetõttu on oluliseks

põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra

kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse.

Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise

suurt määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kaebuse esitaja

karistusandmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas määras ja lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse või lisakaristuse kergendamiseks.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti ja kohtuistungil korduvalt ka rõhutati seda, et kaebuse esitajale on juhtimisõigus vajalik seoses tööga ning ta peab liikuma sadamate vahet. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete ja liiklusseaduse sätete tundmine ning juhtimisõiguse andmine peaks näitama seda, et ta on

suutnud tõestada, et ta soovib neid nõudeid järgida ning on selleks võimeline. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste

eest. Arvestades kaebuse esitanud isiku karistusandmete ajalugu, võib teha järelduse, et

kaebuse esitajal peaks karistuste osas olema juba piisav kogemus. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult ning

tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus töö tegemiseks ei tulnud

menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Kohtule esitatud HMOÜ registriandmete väljatrüki kohaselt on kaebuse esitaja

äriühingu juhatuse liige juba kaks aastat. Seega olid töö iseloom ning juhtimisõiguse

vajalikkus kaebuse esitajale teada juba pikemat aega ja seda nii eelmise kui ka

menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus ja keda on juba korduvalt erinevat liiki karistustega karistatud,

5

teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik asus teadlikult aktiivselt liikluses osalema mootorsõiduki

juhina seisundis, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning juhtimisõiguse säilimine oli sellel ajal kaebuse esitaja jaoks teisejärguline. Kohtu arvates tuleb selline juht, kes on oma ohtlikkust juba korduvalt tõestanud, lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, so süü suurust, siis olnuks põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Kuivõrd kohus ei

saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ning lisakaristuse määra

suurendada, tuleb asuda seisukohale, et kohaldatud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik