1-12-3714/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-12-3714

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.11.2012.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3714 (11250102505) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Merry Tiitus Kriminaalasi I K

süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses Süüdistatav I K

Elux või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg: x

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x

Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaalkorras karistatud 8- l korral: 1) Rapla Maakohtu x otsusega KrK

139 lg 2 p 1, 2 alusel § rahatrahviga 8200 krooni; 2) Rapla Maakohtu x

2 p 1,2 alusel 1a otsusega KrK § 139 lg 4k vabadusekaotusega 2a katseajaga;

3) Rapla Maakohtu x otsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega 8000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8k;

4) Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424, § 329 alusel x 1a

vangistusega 2a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9k; 5) Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424, § 329 alusel 1a 1k x

vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12k;

6) Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 169 alusel 9k 4p x vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 548t ÜKT-ga, mille tegemise tähtajaks oli 2a.

7) Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, § 424 x alusel 11k 28p vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel

1-12-3714

2 (5)

716t ÜKT ga, mille tegemise tähtajaks oli 1a 6k, ühes - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12k; 8) Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 169 x

alusel 1a 2k vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 850t ÜKT ga, mille tegemise tähtajaks oli 1a 6k. -

väärteo Pärnu Maakohtu korras karistatud 7- l korral, viimati x poolt narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15´alusel rahatrahviga 80 eurot. Tõkend: 13.11.2011.a. kell 06.51 peeti I K kahtlustatavana kinni ning ta vabastati 14.11.2011.a.kell 11.45. 14.11.2011 kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes : KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas

Süüdi tunnistada I KarS § 424 järgi ja mõista rahaline karistus 300 päevamäära K ulatuses (päevamäär € 3,20), s.o. € 960. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuse viibitud aeg 13.11.2011 kuni 14.11.2011, s.o 2 päeva karistusest kantuks, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 294 päevamäära ulatuses

, e. € 940,80.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

LS § elt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, -le 127 kohas

kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KarS § 64 lg 5 alusel Pärnu Maakohtu otsus, millega isik mõisteti süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, x § 169 järgi ja karistati 1aasta ja 2 kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 850 tunni üldkasuliku tööga, kuulub täitmisele iseseisvalt.

Tõkend tühistada elukohast lahkumise keeld .

Välja mõista I KrMS § 173 lg 2 alusel riigituludesse sundraha € K`lt

435 kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest

€ 0.90 ning tasu riigi õigusabi eest € 313,09. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või

221023778606 Swedba I K 1-12-3714 nkis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida „ rahaline karistus“.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „ menetluskulud“ I K 1-12-3714

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-12-3714

3 (5)

Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Rünno Roosmaale riigi õigusabi kul ud seni hüvitamata osas, s.o. € 192

.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I K 13.11.2011.a. kella 06.50 ajal juhtis x x vallas x maanteel maja nr süüdistatakse selles, et tema x x xxx I K läheduses alkoholijoobes mootorsõidukit (registreerimismärk ). ´l tuvastati tõendusliku

alkomeetriga alkoholijoove 0,77 mg/l, millega ta rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid.

Seega I K, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

I K ja seletas, et 13.11.2011.a. kella 06.50 ajal juhtis x x vallas x tunnistas end kuriteos süüdi maanteel maja nr x x. läheduses alkoholijoobes mootorsõidukit Kaitsja leidis, et kuritegu

on tõendatud.

Prokurör leidis kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes, et isiku süü on tõendatud ja palus isiku süüdi tunnistada.

MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtulikul uurimisel kohus tuvastas järgmist: Tunnistaja politseiametnikuna, Halar Hallimäe andis ütlusi selles, et teenistuskohustuste täitmisel peatati sõidukijuhtimiselt süüdistatav, kes osutus kontrollimisel olevat alkoholijoobes. Sõidukijuht tunnistas ka ise, et on alkoholijoobes ja ei vaidlustanud joobe tuvastamise protseduuri ja koostatud dokumente. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (koostatud 13. 13.11.2011.a. kella

11. 2011.a.) tõendab, et

06.51 ajal oli I K alkoholijoobes;

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (koostatud .2011) tõendab 13.11 I K poolt kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (koostatud .2011) ühes tõendusliku 13.11 alkomeetri näidu väljatrükiga tõendavad I K´ l alkoholijoobe olemist 13.11.2011 kella 07.06 ajal; Väljatrükk juhiloa andmetega tõendab, et I ’le on väljastatud juhiluba K x.

I K

7 mg/l ´l tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,7 . Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem.

S Tulenevalt eeltoodust pani I K toime KarS eega on tegu koosseisupärane. § järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. joobeseisundis. mootorsõiduki juhtimise

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Kohus leiab, et I K pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Tarbinud paar tundi enne mootorsõiduki juhtimisele asumist alkoholi, pida

s ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isi

k on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

1-12-3714

4 (5)

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd

süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane.

Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava le vastava koosseisupärase teo toimepanemine te poolt Karistusseadustiku tunnuste lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele.

Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus.

Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.

I K on varem kriminaalkorras karistatud. Uue kuriteo pani ta toime ajal, kui isik oli süüdi mõistetud teiseliigilise kuriteo eest ja karistusena tegi üldkasulikku tööd. Kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Etteheidetava teo eest on võimalik talle mõista nii rahaline karistus kui vangistus kuni 3 aastani. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohut veenab vangistust mitte mõistma asjaolud et kuriteost möödunud aasta jooksul ei ole isiku , uusi kuritegusid toime pannud kaks , tal on perekond ja ülal pidada last, tal on töökoht ja sissetulek rahaliste kohustuste täitmiseks, ta on avaldanud siirast kahetsust.

Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistes isikule

300 päevamäära, summas € 960, mis ületab tunduvalt riigi keskmise kuupalga, vastab karistus kuriteo raskusele ja kuriteo toimepannud isikule, kui

ka KarS § 56 lg 1 toodud alustele.

Karistamisel tuleb oluliseks pidada ka lisakaristust, KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks, samuti sundraha ja muude menetluskulude sissenõudmist. Samas isik jätkab kriminaalhooldaja järelevalve all üldkasuliku töö tegemist.

Kohus on seisukohal, et nimetatud meetmete kompleks on piisav, et mitte vangistada isikut,

1-12-3714

5 (5) samas mõistetav rahaline karistus tagab, lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivse mõjutamis , e hoidumaks ude toimepanemisest. edaspidi süüteg

Menetluskulud

KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab kohustatud isik menetluskulud kohtu määratud ulatuses. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt kaitsjale toimikukoopia valmistamise eest 0,90, igusabi eest ja sundraha 435. € tasu riigi õ € 313,09 €

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Rubo Kikerpill kohtunik