1-09-10002/47 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. novembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-10002 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Tõlk Heli Nurmoja

Natalia Tselikova Kriminaalasi

Süüdimõistetu M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

M.I (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu M.I temale Tartu Maakohtu 04. septembri 2009. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 30. märtsi 2012. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 04. septembri 2009. a otsusega tunnistati M.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Kohtuotsus jõustus 12. septembril 2009. a.

Tartu Maakohtu 30. märtsi 2011. a määrusega pöörati M.I-le Tartu Maakohtu 04.

septembri 2009. a otsusega mõistetud karistus täies ulatuses täitmisele, kuna süüdimõistetu hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

Karistust asus M.I kandma 25. aprillil 2012. a ning tema karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 21. aprillil 2013. a.

M.I on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 17. detsembri 2002. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

2. Tartu Maakohtu 21. augusti 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 4 kuu 15 päeva vangistusega;

3. Tartu Maakohtu 15. aprilli 2004. a otsusega KrK § 203 lg 1, § 140 lg 2 p 1, 2 ja KarS

§ 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel 1 aasta 1 kuu vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja arvati maha eelvangistus, mõistes kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 kuud;

4. Tartu Maakohtu 23. mai 2005. a otsusega KarS § 263 p 1, 3, 4 alusel 5-kuulise vangistusega;

5. Tartu Maakohtu 05. juuni 2007. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel rahalise karistusega 6000 eesti krooni, millest arvati maha ärakantud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5700 eesti krooni.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on M.I uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise kahe aasta jooksul 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Vangla ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on M.I vabaduses olemas kindel elukoht ja igakülgselt toetavad lähisuhted. Kuigi varasemalt on süüdimõistetul olnud nii kriminaalseid kui ka õiguskuulekaid sõpru, siis on ta esimestest lubanud vabanemisel hoiduda. Varemad kriminaalhooldused on süüdimõistetul olnud problemaatilised.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

M.I soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, asuda elama oma tädi juure, otsiks töökoha ning oleks edaspidiselt seadusekuulekas.

Prokurör Jane Pajus kohtule esitatud kirjalikus arvamuses M.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on M.I ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise arutamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.I puhul on positiivne vabaduses kindla eluja töökoha ning igakülgselt toetavate lähisuhete olemasolu. Samas aga peab kohus arvestama, et teda on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral, ühel korral on teda karistatud rahalise karistusega, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda ning temale mõistetud vangistust on jäetud varasemalt ka katseajaga täitmisele pööramata ja asendatud üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud ning on rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Seega tuleb järeldada, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat seadusekuulekusele suunavat mõju avaldanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele ning tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ka käesolev karistus oleks süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud ning ta suudaks edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt käituda. Samuti on kohtul alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, arvestades seejuures nii vangla sisekorra rikkumisi, varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumist kui ka asjaolu, et käesoleva vangistuse täitmiseks tuli süüdimõistetu esmalt tagaotsitavaks kuulutada.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et M.I katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetu on ka varasemalt kandnud korduvalt reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud, mistõttu ei ole tõenäoline, et ka praeguseks kantud lühiajaline vangistus seda teinud oleks. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et M.I puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades eelkõige tema korduvaid vangistusi ja nende kandmiseks antud kergemaid võimalusi, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkuvust, aga ka vanglakorra rikkumisi.

Kohtunik