1-12-1666/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. novembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-1666 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu J.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

J.E (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus

määras :

Jätta vabastamata süüdimõistetu J.E temale Tartu Maakohtu 21. veebruari 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2012. a otsusega tunnistati J.E süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 16. veebruari 2009. a otsusega mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol jäeti kehtima 16. veebruari 2009. a otsuses määratud tingimustel ning Tartu

Maakohtu 17. novembri 2008. a otsusega mõistetud rahaline karistus jäeti iseseisvaks täitmiseks. Kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2012. a.

J.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 14. juunil 2013. a.

2 J.E on varasemalt kriminaalkorras karistatud:

1. Jõgeva Rajooni Rahvakohtu 03. juuni 1977. a otsusega ENSV KrK § 139 lg 2 p 3

alusel 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

2. Jõgeva Rajooni Rahvakohtu 10. oktoobri 1977. a otsusega ENSV KrK § 195 lg 2, §

140 lg 2 p 2, 3, 4, § 197 lg 1 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 4-aastase vabadusekaotusega,

millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vabadusekaotust;

3. Ülemkohtu 23. veebruari 1984. a otsusega ENSV KrK § 180 lg 1 ja § 86 lg 1 alusel 7-

aastase vangistusega;

4. Jõgeva Maakohtu 06. detsembri 1991. a otsusega ENSV KrK § 141 lg 2 p 4 ja § 197

lg 3 alusel 7-aastase vangistusega;

5. Jõgeva Maakohtu 09. septembri 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p

1, 2, 3, 4 ja § 185 lg 2 alusel 1 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega;

6. Jõgeva Maakohtu 16. oktoobri 2002. a otsusega KrK § 215 lg 2 p 1 alusel 1-aastase

vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

7. Jõgeva Maakohtu 13. märtsi 2003. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 3-kuulise

vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuu 28 päeva vangistust;

8. Jõgeva Maakohtu 20. detsembri 2004. a otsusega KarS § 424 alusel 6-kuulise

vangistusega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks;

9. Jõgeva Maakohtu 26. septembri 2005. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 8-kuulise

vangistusega; 10. Tartu Maakohtu 17. novembri 2008. a otsusega KarS § 121 alusel rahalise karistusega 500 päevamäära;

11. Tartu Maakohtu 16. veebruari 2009. a otsusega KarS § 424 alusel 1 aasta 6 kuu

vangistusega, mille kandmiselt ta 18. jaanuaril 2010. a tingimisi ennetähtaegselt

vabastati, lisakaristusena kohaldati tema suhtes otsusega ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks 6 kuuks.

J.E on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.E mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 16% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on J.E olemas igakülgselt toetavad

lähisuhted ning kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetu käitumist võib vabaduses eelkõige

negatiivselt mõjutada alkoholi liigtarvitamine, millega kaasneb tagajärgedele mõtlematu ja

kriminaalne käitumine. Nimetatud riski võib suurendada ka süüdimõistetu abikaasa pikemaajalisem eemalviibimine elukohast tööülesannete täitmise tõttu.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

J.E soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, leides, et vanglas on tal olnud mõtlemisaega küll ning nüüd võiks talle uue võimaluse anda. Ta asuks tööle, mis on talle

garanteeritud. Suhtleb ta nii abikaasa kui ka emaga ning vabaduses soovib perega edasi tegeleda.

3

Prokurör Jüri Vissak kohtule esitatud kirjalikus arvamuses J.E ingimisi

ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades seejuures nii tema korduvaid karistusi, jätkuvaid kuriteoriske kui ka vangistusest distsiplinaarkaristuse olemasolu..

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on J.E ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast

ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Positiivseks on J.E puhul vabaduses toetava lähisuhtevõrgustiku ja kindla elu- ning

töökoha olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on temaga läbi viidud vestlused põhjus-tagajärg seoste analüüsimise eesmärgil ja väärtushinnangute teemal.

Samas peab kohus arvestama, et J.E on kriminaalkorras karistatud juba

kaheteistkümnel korral ning käesolev vangistus on tema jaoks kaheksas reaalne vangistus. Ühel korral on teda vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning samuti on

temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on

karistatud rahalise karistusega. Varasematest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on aga süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud ega ole suutnud täielikult alluda ka temale seatud korrale käesoleva vangistuse ajal, millele viitab üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning on olemas jätkuv oht

tema poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti on alust kahelda, kas

süüdimõistetu suudaks ennetähtaegse vabanemise puhul alluda sellega kaasnevale

kriminaalhooldusele, arvestades eelkõige tema varasemate katseaegade ebaõnnestumist ja vangla sisekorra rikkumist.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud mitmed kuriteod toime just

alkoholijoobes ning kuigi ta ise on alkoholi kuritarvitamist eitanud, on ta siiski ka ise

nõustunud alkoholi ja õigusvastase käitumise seosega. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu väljendanud uskumust, et suudab vabanedes alkoholist hoiduda ning on seda ka

varasemalt teinud, kuid salaja mahla sisse poetatud alkoholi joomise järel hakkas uuesti tarvitama. Tema enda sõnul on tema varasemad alkoholi tarvitamised suuresti tulenenud just

teistest isikutest, kellele ta ei suutnud alkoholi pakkumise peale ära öelda. Seega võib eeltoodust järeldada süüdimõistetu negatiivset mõjutatavust teiste isikute poolt. Samas aga võib

järeldada ka süüdimõistetu kohatist kalduvust asuda oma probleemides teisi isikuid

süüdistavale ja enda rolli vähendavale seisukohale. Samuti kaldub ta materjalidest nähtuvalt

kohati ka oma kuritegude tähendust vähendama ning on väljendanud, et seaduse rikkumise puhul on oluline mitte vahele jääda. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida ning püüda adekvaatselt mõtestada just iseenda rolli oma eluviisi kujundamises, et seeläbi oma edasisi valikuid teadlikumalt suunata ning õigusvastast käitumist soodustavatest teguritest hoiduda.

4

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat

veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt

seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetu on ka varasemalt kandnud korduvalt reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks kantud lühiajalisem vangistus oleks oma

eesmärgi täitnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski

kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et J.E puhul sellise isikuga tegemist ei ole,

arvestades eelkõige tema korduvaid vangistusi ja nende kandmiseks antud kergemaid

võimalusi, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkuvust, aga ka tema poolt avaldatud üldist suhtumist seadusekuulekusse.

Kohtunik