1-12-4091/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-4091

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.novembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-4091 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu L.P, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta L.P vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtum

äärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 27.04.2012 kohtuotsusega tunnistati L.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 266 lg 1, § 274 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõi steti karistuseks 1 aasta 2 kuud

22 päeva vangistust. Karistuse algus 26.03.2012 ja lõpp 14.06.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.11.2012.

Kinnipidamisasutusest L.P kinnipeetaval on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud xxx eriala lühikursuse raames. Enne vangistust elas , kus ta on kä xxx esoleva ajani sissekirjutatud. Vabanemisjärgselt kindlat elukohta ei ole. Pärast vabanemist on võimalus hakata elama kasuisa

L.P xxxe peres, kellega enne vangistust olid head suhtes, kuid kinnipeetav ise ei soovi sinna Il

elama asuda. Päritoluperekonnas on isa surnud, ema on alkohoolik, kes ei huvitu lastest. Vend

L.P kannab hetkel vanglakaristust. Kinnipeetav soovib asuda peale vabanemist elama õe L.P, kuid viimane ei andnud selleks nõusolekut. Vend Axxxandis suulise nõusoleku, kuid

2(4) tal on enda eluga hakkama saamisel probleeme (alkoholi tarvitamine) ning puudub autoriteet, et venda suunata õiguskuulekale teele. Vend A on palju kriminaalse taustaga sõpru. xxx Seega Kaitil ei ole otstarbekas asuda venna Axxx juurde elama. Kinnipeetaval puudub seega käesoleval ajal kindel eluase ja soov asuda elama tugipere juurde, kus tema käitumist kontrolli all saaks hoida. Kinnipeetav lõpetas 2010 aastal , kus õpivad hariduslike eriavajadustega õpilased. Isiku sõnul xxx on tal võlanõudeid ca 2000 eurot. Isik on korduvalt karistatud väärteokorras. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on alkoholi tarbinud alates 15 eluaastast.

Aastast 2010 on pidevalt tarbinud alkoholi. Väärteokorras karistatud 7 korda, s.h 6 korda Alkoholiseaduse rikkumise eest. Vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise oht on tõenäoline kui isik on tarbinud alkoholi ja olukordades, kus koos esinevad alkohol ja konflikt. Oht võib seisneda vägivalla kasutamises nii tsiviilisikute kui ka avalikku korda kaitsvate isikute suhtes. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht.

Kinnipeetaval puudub igasugune toetav perekond, suhtlus emaga katkenud, suhted praktiliselt päritoluperekonnaga puuduvad ning L.P päritoluperekond on kriminaalse mõtteviisi ja käitumisega. Päritoluperekond ei suuda kinnipeetavale tagada järelvalvet, mis oleks vajalik vabaduses viibides. Kinnipeetava alaliseks elukohaks oli täisealiseks saamiseni xxx, kus ta vabaduses olles reaalselt ei elanud. Lastekodus põhjustas kinnipeetav palju probleeme, oli negatiivse suhtumisega, käitus agressiivselt teiste lastekodulaste suhtes ning seetõttu ei olnud võimalik kinnipeetaval seal elada. Ta ei allunud lastekodu töötajate korraldustele. L.P sai vabaduses olles võimaluse xxx elamiseks kaks sotsiaalkorterit (erinevatel perioodidel), kuid kinnipeetav tarvitas mõlemas korteris erinevatel aegadel pidevalt alkoholi, käitus teiste majaelanikega üleolevalt ja lõhkus sotsiaalkorteri sisustust. Käesoleval ajal keeldub xxx andmast kait L.P-le sotsiaalkorterit. Teised perekonna liikmed keelduvad samuti L.P enda juurde võtmast, ei ole nõus teda toetama ei rahaliselt ega majanduslikult. Vabaduses olles puudub kinnipeetaval alaline elukoht ja töökoht. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on: alkoholi tarvitamine, alalise elukoha puudumine, alalise töökoha mitteomamine, haridustee katkemine, päritoluperekonna kriminaalne taust, igasugune järelevalve puudumine, perekonna vähene materiaalne kindlustatus, varasem kriminaalne käitumine, riskiv ja hoolimatu elustiil, vägivaldsus, mõjutatavus ja kriminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemise jätkamine.

L.P taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist Ta võib elama minna oma vanema venna, xxx

juurde. Tal onkäesolevak ajal läbitud üks sotsiaalprogramm.

Prokurör tingimisi ennetähtaegset kirjalikult ei toeta L.P vabastamist. Isik on

kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglakaristust kannab esmakordselt. L.P pani muu hulgas toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes katseajal. Sellest järeldub, et tema suhtes varem kohaldatud kari kriminaalhooldus ei ole tema suhtes stus ei ole oma eesmärki täitnud ja

piisav meede, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Peale selle, on kinnipeetav karistuse kandmise ajal 2 korda distsiplinaarkorras karistatud, mis viitab sellele, et ta ei ole ilmselgelt isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust hindab Viru Vangla uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul kõrgeks ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest , leiab, et L.P

vabastamata. htu hinnangul on vabastamine Ko kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

3(4) süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuriteo varguse eest tingimusliku karistusega koos käitumiskontrollile allutamisega. Katseajal pani toime uued varavastased kuriteod varguse ja omavolilise sissetungi ning vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5 et kinnipeetavat on 7 korral karistatud ) on näha,

väärt korral väheväärtu eokorras, nendest 5 korral Alkoholiseaduse alusel ja 2 sliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused puhul ei ole täitnud ja kriminaalhooldus L.P eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks -

teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reeg

leid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud ametniku korralduse eiramise ja kaaskinnipeetavaga kaklemise eest. Rikkumiste oma käitumist ega iseloom näitab, et vangistu

se ajal ei ole L.P

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud pottsepp-müürsepa eriala lühikursuste raames. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.

I -kaart kehtivusega 21.04.2013. sikul on isikut tõendav dokument ID

Vabanedes puudub L.P kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabaduses puudub kinnipeetaval lähedastest inimestest koosnev

tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. banedes ei ole kinnipeetaval kindlat Va

töökohta ega sissetulekuallikat. töökogemus mis raskendab töö leidmis mas puudub tal Sa , t ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust arvitas alkoholi, oli ei töötanud, t

tegevuseta. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isik ka varemgi vahepeal elanud oma vanema vemma Axxxt L.P juures. Kohus märgib, et see ei takistanud isikul uute kuritegude toimepanemist.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud.

Arvestades L.P

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ( varavastased süstemaatilised

kuriteod lisaks vägivald võimuesindaja suhtes tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all ),

olles (katseajal uus kuritegu)

, tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused Alkoholiseaduse alusel ka katseajal), tema käitumist vangistuses viibides (2 distsiplinaarkaristust, s.h kaaskinnipeetavaga kaklemine elu- ), süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( ja töökoha ning

lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis.

Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes.

Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uued v avastased kuriteod ja ar

vägivalla võimuesindaja suhtes.

Seega kriminaalhooldus ei osuta L.P-le piisavalt mõju.

Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded ca 2000 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest

4(4) selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu L.P

temale Tartu Maakohtu 27.04.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu