1-12-11022/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11022

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Suvi juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav E.I, , elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem IK XXX karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 9 5,9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

E.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 04.oktoobril 2012.a ja 26.oktoobril 2012.a toime pannud vargused, 09.novembril 2012.a kella 12.50 paiku Tartumaal Elva linnas

Kesk tänav 7 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Säästumarket võttis ära selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina „Russkaja“ väärtusega 6 € 19 senti sellega, et pani kauplusest võetud pudeli endale põue ja läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kui E.I märkas, et kaupluse turvamees on avastanud varguse ja hakkas tema poole liikuma, püüdis ta koos varastatud kaubaga ära jooksta, kuid peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni.

Sellega E.I pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

varguse, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ja süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.I-le karistuseks 30 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus E.I suhtes kohaldamata

ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.I ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

E.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitas E.I kannatanu AS Rimi Eesti Food 6 eurot 19 senti varalist kahju, kuid tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub E.I-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt

KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et E.I puhul leidub alus kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa

menetluskuludest riigi kanda. E.I on töövõimetuspensionär, kellele on omistatud töövõimekaotus 80% ulatuses. Tema igakuiseks kindlaks sissetulekuks on pension umbes 230

eurot. Süüdistatav elab koos üksi ja peab tasuma igakuiselt elektrikulud. Samuti on tal hulgaliselt tasumata väärteotrahve. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks

isikule üle jõu. Samuti on eeltoodu ja E.I taotluse alusel põhjendatud määrata

väljamõistatavate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg kui see on esialgne seadusest tulenev tähtaeg.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ja mõista karistuseks E.I kolmkümmend (30 päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.I ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse E.I kuulutamisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha E.I-lt ükssada (100) eurot ja kaitsja tasu kakskümmend (20) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates E.I kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik