4-12-5304/3 · 4-12-5304/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 16.11.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusmenetlustalituse 02.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,013802 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik

K.E, isikukood xxx, elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

V™S § 132 lg 2 alusel jätta K.E kaebus rahuldamata karistuse asendamise osas,

kuid tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 02.10.2012.a otsus

väärteoasjas nr. 2302,12,013802 karistuse määra osas ning teha uus otsus – võtta K.E-lt LS § 227 lg.2 järgi ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Vaidlustatud otsuse sisu

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse vanem politseileitnant Kairi Palits

02.10.2012.a väärteoasjas nr. 2302,12,013802 tehtud otsusega tuvastati, et K.E 06.09.2012 kell 14.59 Paldiski mnt 83 Tallinna linnas juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas

liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, sõites kiirusega 74 +- 3 km/h rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p 2 ja pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Väärteoasi nr. 4-12-5304

2 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K.E on toime pannud temale inkrimineeritud

väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust, samuti oli järgitud sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll

on täidetud ja seadme näit fikseeritud. Lisaks on olemas tunnistaja KM ütlused ning

liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Menetlusalune isik pani toime

enamohtliku väärteo. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning tema majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadse liiklusalase väärteo, uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnev

karistus kustunud, seega oli menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue ja liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et kaebajale inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat

liikluskeskkonda. Sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest kinnipidamine. Kuivõrd juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, siis sellisel juhul

peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek, sh

lubatud sõidukiiruse ületamine, toob kaasa karistuse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on igati

põhjendatud K.E karistamine antud rikkumise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2 kuuks.

Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata, vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Kaebuse sisu

K.E esitas 19.10.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse 02.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,013802 osaliselt tühistada, teha uus otsus ning asendada juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks rahatrahviga, mille tasumise võimalust palub ositi.

Kaebuse esitaja ei soovi vaidlustada rikkumise fakti tuvastamist, vaid leiab, et juhtimisõiguse olemasolu on talle hädavajalik oma igapäeva elu jaoks, et käia tööl ning et viia poega kooli ja

huviringidesse. Ta selgitab, et bussidega sõitmine võtab ajaliselt kaua aega ning samuti ilma

juhtimisõiguseta võib kaotada äsja leitud töö. Kaebaja märgib, et kuigi ta on varasemalt 1-l korral sama sätte järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistatud, on ta oma tegu kahetsenud ning selgitas, et põhjendas kiiruse ületamist sellega, et ei märganud liiklusmärki.

Kaebaja palub kohtul arvesse võtta, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu halveneks oluliselt tema võimalused oma elu korraldada, eelkõige on kadunud võimalus teha tööd ja saada sissetulekut,

samuti halveneb tema lapse olukord. Palub kohtul asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga, mille tasumist taotleb ositi.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse

isiku poolt on tõendatud, kuid leiab, et proportsionaalne on põhikaristusena kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks, mitte aga kaheks kuuks. Kohus on seisukohal, et

juhtimisõiguse äravõtmise asendamine rahatrahviga ei ole mõistlik ning võib kahjustada menetlusaluse isiku rahalist olukorda. Seejuures kohus võtab arvesse, et kaebaja ei ole eitanud keerulist majanduslikku olukorda ning erinevate rahaliste kohustuste, sh võlgnevust olemasolu. Menetlusalune isik on andnud ütluseid, et 2012.a suvel sai kiiruse ületamise eest trahvi 60 eurot,

3 mida maksab praegugi osadena. Veel üks rahaline lisakohustus võib menetlusaluse isiku seada

varasemaga võrreldes raskemasse olukorda. Kohus märgib, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tekitaksid kohtule kindla veendumuse, et isik on võimeline rahatrahvi tasuma. On esitatud Töötukassa tõend seisuga 12.06.2012.a, mille kohaselt K.E on töötuna arvele võetud.

Kohus leiab, et põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuu osas on ebaproportsionaalne arvestades kaebaja isikut ning väärteo toimepanemise asjaolusid, seepärast on võimalik kaebajat karistada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebaja on

väljendanud oma siirast kahetsust. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks on

kaebajale piisavalt distsiplineeriv, et mõjutada teda edaspidi elama õiguskuulekalt, järgima

liikluseeskirju, sh lubatud sõidukiiruse märke. Kuigi kaebaja põhjendab juhtimisõiguse olemasolu hädavajadusega oma elu korraldamiseks, märgib kohus, et ühistranspordi või mõne muu võimaluse kasutamine võib muuta küll isiku igapäevatoimetused ebamugavamaks, kuid see

ei ole võimatu. Isik, kellele on omistatud juhtimisõigus, tunneb kindlasti ka liikluseeskirju,

sealhulgas kiirusepiirangu märke ning peab arvestama sellega, et kui ta paneb toime mõne

liiklusalase rikkumise, nt kiiruse ületamine, järgneb sellele karistus – lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 21 km/h on liiklusseaduse § 227 lg-s 2 ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Üheks trahviühikuks on 4 eurot. Liiklusrikkumise toimepanemine, sh lubatud piirikiiruse ületamine, ei

ole vabandatav ning seda ei saa aktsepteerida. Samuti ei ole enda tegu võimalik õigustada

väitega, et tegemist on kaebaja poolt esimese kiiruse ületamisega Tallinnas, kuigi ta elab Tallinna piires juba kolm aastat. Lubatud piirkiiruse ületamine on ühiskonnas enim toimepandud väärtegu, millega seatakse ohtu nii iseenda kui ka ümbritsevate isikute, eelkõige jalakäijate elud

ning teiste autojuhtide varad, isikule mõistetud karistus peab täitma nii üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse

äravõtmise osas on õigustatud, kuivõrd kohtuväline menetleja on juba võtnud arvesse kaebaja

isikut ning tema majanduslikku olukorda – veel ühe rahatrahvi tasumise kohustus võib isiku asetada põhjendamatult raskesse seisu.

Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et määratud juhtimisõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata

karistuse asendamise osas, kuid Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse

02.10.2012.a otsus väärteoasjas nr. 2302,12,013802 tuleb tühistada karistuse määra osas ning teha uus otsus – võtta K.E-lt LS § 227 lg.2 järgi ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Piret Liivo Kohtunik