1-12-6754/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. novembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-6754 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi

Valdis Reilson süüdistuses KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Valdis Reilson isikukood: 36704102720; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja

Advokaat Marina Valge riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Valdis Reilson KarS § 179 lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Valdis Reilson ei pane kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab määratud alalises elukohas –

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata Valdis Reilsonile käitumiskontrolli ajaks kohustus alluda temale ettenähtud ravile.

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata Valdis Reilsonile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte viibida lasteasutuste läheduses.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Valdis Reilsonile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata Valdis Reilsoni katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata Valdis Reilson katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista Valdis Reilsonilt riigituludesse vähendatud suuruses sundraha, s.o. kakssada viiskümmend (250) eurot, ekspertiisitasu ükssada kakskümmend viis (125) eurot , kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot ja 60 senti, postikulu kaks (2)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kandasundrahast 185 eurot, ekspertiisitasust 130 eurot. KrMS § 423, § 424 alusel määrata, et Valdis Reilsonil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kümne kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 179 lg. 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Valdis Reilsonile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg

1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et süüdimõistetu on kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile ning ta annab selleks käesoleva kokkuleppega nõusoleku. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata, et süüdimõistetu on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte viibima lasteasutuste läheduses. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdimõistetu on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Valdis Reilson , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav Valdis Reilson väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Valdis Reilson tuleb süüdi tunnistada KarS § 179 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Valdis Reilsoni menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot, ekspertiisitasu 255 eurot ,kaitsjatasu 57,60 eurot, postikulu 2,61 eurot.

Kohtunik leiab, et arvestades Valdis Reilsonilt väljamõistetavate menetluskulude summat ja asjaolu, et Valdis Reilsonil puudub kindel töökoht ja sissetulek , siis on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa tema menetluskuludest riigi kanda. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata talle väljamõistetavate menetluskulude tasumine osade kaupa 10 kuu jooksul. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista Valdis Reilsonilt riigituludesse vähendatud suuruses sundraha, s.o. kakssada viiskümmend (250) eurot, ekspertiisitasu ükssada kakskümmend viis

(125) eurot , kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot ja 60 senti, postikulu kaks (2)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kandasundrahast 185 eurot, ekspertiisitasust 130 eurot.

Kohtunik