4-12-5122/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-12-5122

KOHTUOTSUS (resolutiivosa) Eesti Vabariigi nimel

16.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul,

kohtuvälise menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseiosakonna

esindaja menetlusteenistuse vanem Urmas Solovjovi ja menetlusaluse isiku P.J-i (IK XXX, elukoht: XXXX, töökoht:XXXX) osavõtul arutades avalikul kohtuistungil väärteoasja nr. 2780,12,005234.

t u v a s t a s:

14.oktoobril 2012.a väärteoasjas nr. 2780,12,005234 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1328063 kohaselt juhtis P.J 14.oktoobril 2012.a kell 15.34 Tartus Narva mnt

104 juures Peetri ja Puiestee tänavate vahel mootorsõidukit XXXX, samas kui tal puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta oli varem sama teo eest sõiduki

juhtimiselt 07.märtsil 2012.a liikluspolitseinik Tiit Vooti poolt juba kõrvaldatud. Sellega rikkus P.J liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 3 nõuet ning pani toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo (tl 2).

Kohtuistungil P.J tunnistas oma rikkumist ning selgitas, et tal oli vaja naabrimehe auto parandusse viia, aga kuna keegi teine ei saanud temaga sõita, siis pidi ta ise rooli minema. Menetlusalune isik tunnistas, et teda on ka varasemalt väärteokorras karistatud,

sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise eest. Viimati mõistetud üldkasuliku töö tegi menetlusalune isik enda sõnul ära esimesel võimalusel ning samuti on ta hakanud tasuma oma rahatrahve. Praegu käib menetlusalune isik enda sõnul tööl ning omandab ka juhtimisõigust.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et P.J-i rikkumine on tõendatud ja talle tuleks talle mõista karistuseks 12 päeva aresti, mis tal tuleks reaalselt ja ühekorraga ära kanda. Tema rikkumised on korduvad ega ole seotud erandlike asjaoludega ning on näha, et ta ei ole oma käitumisest ja varasematest karistustest vajalikke järeldusi veel teinud.

P.J-i poolt 14.oktoobril 2012.a mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on

tõendamist leidnud:

- tema enda ütlustega, milles ta tunnistab nimetatud rikkumise toimepanemist;

- 14.oktoobri 2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 3), mille kohaselt

kõrvaldati P.J 14.oktoobril 2012.a kell 15.34 mootorsõiduki XXXX juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal vastav õigus puudus;

- 07.märtsi 2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5), mille kohaselt

kõrvaldati P.J 07.märtsil 2012.a kell 16.40 mootorsõiduki juhtimiselt

kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal vastav õigus puudus;

- tunnistaja A.I. ütlustega, mille kohaselt nägid nemad koos teise patrullpolitseinikuga

14.oktoobril 2012.a tööl olles Tartus Narva mnt 104 juures sõitmas beeži värvi Opel

Asconat ning otsustasid seda kontrollida, andes punase ja sinise vilkuri märguande,

mille peale sõiduk peatus ja selgus, et seda juhtis P.J, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, samas kui teda on ka varasemalt nimetatud põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 kõrvaldatud.

LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

Eeltooduga on tõendamist leidnud P.J-i poolt mootorsõiduki juhtimine 14.oktoobril 2012.a ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasoluta ning asjaolu, et enne seda oli ta 07.märtsil 2012.a Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik Tiit Vooti

poolt mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu juba kõrvaldatud. Seega rikkus P.J sellega LS § 90 lg 1 p 3 nõuet ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Subjektiivsest küljest tegutses P.J LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ta

on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta ei ole vahepeal vastavat

juhtimisõigust omandanud. Kuna P.J-i on ka varasemalt korduvalt

juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, siis teadis ta ka seda, et ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima hakates täidab ta oma tegevusega vastava süüteokoosseisu tunnused, kuid asus siiski mootorsõidukit juhtima. Kuivõrd P.J-i teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta LS § 201 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 201 lg 2 sätestab karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut ning ühe trahviühiku suurus on 4 eurot. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

P.J-i käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid

ei tuvastanud. Tema poolt kohtuistungil avaldatud põhjendused juhtimisõiguseta

autojuhtimise kohta on ebausutavad ning ilmestavad tema ükskõikset suhtumist oma

rikkumisse. P.J-i poolt toimepandud rikkumine kujutab endast potentsiaalset

ohtu lisaks menetlusaluse isiku enda elule ja tervisele ka teiste isikute elule, tervisele ja

varale. Kuigi enda sõnul käib P.J juba mõnda aega tööl, siis kinnitas ta

kohtuistungil, et tal on jätkuvalt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, s.h rahatrahve.

Seega võib öelda, et tal on paljud varasemad karistused kandmata. Samuti on teda samaliigilise rikkumise eest juba karistatud ka raskuselt järgmise võimaliku karistusega, s.o üldkasuliku tööga. Vaatamata rohketele erinevatele karistustele on ta aga oma ebaseaduslikku käitumist tahtlikult jätkanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ei ole põhjendatud mõista P.J-ile

järjekordselt sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilisemat karistust, s.o rahatrahvi. Põhjendatud on kohaldada tema suhtes Seega on põhjendatud P.J-i mõjutamiseks mõista talle karistuseks arest.

Kuna menetlusalust isikut on ka varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, sealhulgas

samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid sellest hoolimata ei ole varasemad karistused talle veel piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, siis leiab kohus, et

seekord on põhjendatud mõista talle karistus sanktsiooni esimese kolmandiku ülemmääras. Kuna menetlusalusele isikule on ka varasemalt ühel korral karistuseks aresti mõistetud ning

see üldkasuliku tööga asendatud, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast tegevust jätkanud ka peale üldkasuliku töö sooritamist, siis leiab kohus, et järjekordne aresti

asendamine üldkasuliku tööga ei ole menetlusaluse isiku suhtes enam põhjendatud ning tal tuleb mõistetud arest täielikult ära kanda. Küll aga peab kohus põhjendatuks määrata P.J-ile

aresti kandmine osade kaupa, et mitte liigselt kahjustada tema majanduslikku toimetulekut ja raskendada seega oluliselt tema poolt oma nõuete tasumist.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada ja mõista karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi P.J-ile arest kümme (10) päeva.

Arvestada mõistetud karistusaja hulka kinnipidamise aeg alates P.J-i

14.oktoober 2012.a. kell 15.34 kuni 16.oktoober 2012.a., s.o kaks (2) päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kaheksa (8) päeva aresti.

Kohtuotsuse jõustumisel on KarS § 66 lg 1 alusel on õigus kandmata P.J karistust kanda osade kaupa Lõuna Prefektuuri Tartu kambris järgmiselt: alates 26.oktoobrist 2012.a. kaks (2) päeva; alates 02.novembrist 2012.a. kaks (2) päeva; alates 09.novembrist 2012.a. kaks (2) päeva; alates 16.novembrist 2012.a. kaks (2) päeva.

Kohtu poolt määratud karistuse kandmisele asumise tähtaja mittejärgimisel P.J-i poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu.

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Tartu kohtumajale 7 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada

Tartu Maakohtule Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tutvumiseks kättesaadav.

Kohtunik