4-12-4182/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-12-4182

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg

7. november 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2012.a

Kärdla Väärteoasja number 4-12-4182 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Väärteoasi P.N

väärteoasi KarS § 26 järgi Istungil osalenud isikud

Menetlusalune isik , isikukood xxx, P.N elukoht *, emakeel *, * kodanik, *

K n menetleja ohtuväli e

Lääne Prefektuuri Kärdla

politseijaoskond, asukoht , esindaja Mihkel Sadama 26 Kärdla Karjamaa RESOLUTSIOON

1. P.N arestiga 30 Süüdi tunnistada KarS § 26 järgi ja karistada ( . kolmkümmend) päeva 2.KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi alljärgnevalt: kohustada P.N ilmuma aresti kandma kell 9.00, aresti kandma kell 15-päevast 21.11.2012 7-päevast 12.12.2012

9.00 ja aresti kandma kell 9.00. 8-päevast 03.01.2013

.Aresti kandmine toimub politseijaoskonna arestimajas ( ). Kärdla Sadama 26 Kärdla Karistuse kandmise aja alguseks lugeda P.N poo karistuse kandm ele asumise aeg. lt is

4.

egadel P.N Kui P.N ei ilmu määratud a karistust kandma, teeb kohus määruse sundtoomiseks are imajja. st 5.

Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. 6.Saata kohtuotsus täitmiseks Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise ning esitades st apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja e kuulutamisest. päeva jooksul, alates kohtuotsus

4-12-4182 Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Väärteoprotokolli selles, et tema , koostatud P.N-i 31.07.2012, kohaselt süüdistatakse

05.06.2012 kell 00.01 Hiiu maakonnas viibides K Tubala külas Pühalepa vallas atre külalistemaja

territooriumil ja ruumides, tülitas pahatahtlikult külalistemajas viibivaid Põlva Ühisgümnaasiumi õpilasi ja kasutas ebasündsaid väljendeid õpilaste suhtes. Tekitas füüsilise kontakti õlale, jala reieosa

–ja istmikule käega patsutades, peksis kätega vastu ööbimiskoha lukustatud külaliste tubade uksi käskides need avada, lärmas valjuhäälselt külalistemaja koridorides ja tubades ning keelas lukustada tubade uksi. Sellise käitumisega hirmutas ja rikkus K J, S M, T R M, M M, E A, L-L R, B A, T I, IT, J R, K-M J, E V, L L, H M R, E-M M, B O, M J rahu ja turvatunnet.

Kohtu seisukoht

Väärteomenetluse seadustik ( § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus V™S) arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli koh Katre külalistemaja aselt rikkus menetlusalune teiste isikute rahu ja turvatunnet territooriumil. Väärteoprotokollis ei ole kohtuväline menetleja kirjutanud väärteo kvalifikatsiooni, kuid kohtualluvusse saatmise määrusel on väärteo kvalifikatsioonina kirjutatud KarS § 262 ja nii leidis kohtuväline menetleja ka kohtuvaidlustes, et P.N on toime pannud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Riigikohus on lahendis 3-1-1-75-03 leidnud, et kohus ei tohi väljuda väärteoprotokollis kirjeldatud teo kirjeldusest, küll aga on kohtul õigus muuta väärteo kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis kirjutanud väärteo takista väärteo kvalifikatsiooni, ei

arutamist. Kohus peab lähtuma väärteoprotokollis kirjutatud teokirjeldusest, kontrollima, kas väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja seejärel kohus hindab, kas P.N on toime pannud süüteo ja millise õigusnorm järgi see tuleks kvalifitseerida.

Menetlusalune isik P.N p us asi nii, et andis kohtuistungil ütlusi, et uht füüsiliselt toim grupp oli ära jagatud, osa olid kämpingus Jääb arusaamatuks, miks on nii pal , osa majades. ju inimesi, asjaga seotud oli ainult 3 inimest, kes elasid tema pilaste toa ja tema toa ga ühes majas. Õ

vahel olevas toas elas bussijuht. Bussijuht tuli tema juurde kaebama, et on kuskil kesköö paiku väsinud, kuna hakkasid varakult juba sõitma, kõrvaltoas toimus õpilastel mingi lärm nad aga tema ja ning - Koputas vastu toa ust ja palus vaikust. raadio mängis kõvasti võib olla oli neil ka külalisi. Ust ei avatud, aga saabus vaikus. Bussijuht oli koputamise hetkel juba oma toas. Õpilased olid 5.-6.

klassi omad,

alaealised. Ülejäänud õpilased elasid mujal – õues kämpingutes. Puutus teiste õpilastega kokku ainult päeval, näitas noormeestele, kus asuvad puud, et nad saaksid grillida. Alkoholi tarvitanud sel päeval ei olnud. Kurb on see, et laste saatjad, täiskasvanud, ei kutsunud ise lapsi korrale. Ise täisealiste saatjate poole ei pöördunud, ei teadnud, kus nad elavad. See lärm ja vali muusika häirisid nii teda kui bussijuhti. Peale koputamist saabus rahu ja vaikus. Korrarikkumine oli üks kord.

O tema n tööjaotus M K, tema vastutab külalistemaja eest, kus see korralekutsumine toimus, vastutab K tema kämpingute eest. ülalistemajas asub ka enda elukoht. Külaliste korralekutsumiseks on õigus, arvab M K ei ole mingit kokkulepet. Aga kuna ta hommikul vara toitlustab inimesi, siis . on tema M.K juba magab, tegeleda jooksvate asjadega, tuleohutusega. kohustus õhtul, kui Meelega oma äripartnerile kahju ei tekitanud. Et öösel politsei käis, ei teadnud. On peale selle veel teine magamistuba, läks teise majja, kuna oli ka väsinud. Järgmine päev kuul M K käest, et osa is külalisi olid lahkunud. Tunnista , et oleks pidanud pöörduma täiskasvanud saatjate poole, aga oli b bussijuhist kahju.

4-12-4182

Tunnistaja

E V, kes oli lasteekskursioonil kaasas õpetajana, andis kohtus järgmisi ütlusi.

Kui Katri Külalistemajja saabusi

4. juunil, oli kõik väga kena. Probleemid tekkisid õhtul, kui d

lapsed magama läksid. kooli lapsed olid paigutatud külalismajadesse kolme majj Nende a, teise kooli omad kämpingutesse. Läksi ühe lapsevanemaga õhtul oma tuppa, lapsevanem tuli jutuga, et lapsed rääkisid, et mingi aeg d tuli see mees nende juurde ja käitus imelikult ja ütles, et teil on pandavad poisid. Otsustasid lastega rääkida, et inimesed ongi erinevad, et püüaks aktsepteerida, olla oma toas. See oli 9-10 ajal. Natukese aja pärast helistasid õpilased, et mees oli koputanud kõvasti nende uksele ja nõudnud, et nad peavad toauksed lukustamata hoidma mingite tuleohutuse eeskirjade kohaselt. Läksid laste juurde, lapsed kartsid, soovitas lastele jääda oma tubadesse ja magama minna ja uksi mitte avada. Soovitas neil rahulikuks jääda. Üks laste tubadest oli väikses majas, tuba oli läbikäidav ja pererahvaga ühes majas. Ühte ust nad ei saanud lukustada ja lapsed nutsid, kartsid. Teine õpetaja ja giid juba magasid. Rahustas jälle lapsi. Natukese aja pärast jälle telefonikõne. Ühed poisid olid toa ukse kopsimise peale avanud, mees oli neilt uksevõtme ära võtnud ja poisid olid ka hirmul, sest sõnavahetus oli selline, mis hirmu tekitas.

Siis nägi koridoris seda meest ja küsis, kas midagi on korrast ära. Ta vastas, et uksed peavad lukustamata olema tuleohutuse nõuetel ja tema olevat lapsi keelitanud vaiksemalt olema, sest bussijuht peab magada saama. Lapsed ütlesid, et mees oli nõudnud neilt vaikust, et bussijuht tahab magada, aga nemad olid niigi vaikselt.

Ka perenaine tuli ja küsis, kas politsei kutsuda. seda teha, sest lapsed olid ärevuses, Soovitasid nutsid ja olid paanikas. Rahustas kogu aja lapsi. Siis tuli politsei, teatasid nad , et sellesse ööbimiskohta ei saa jääda. Mingil ajal tuli giid ja teatas, et viiakse Kärdlasse ühte hotelli. Politsei küsis, kas tahavad esitada kaebust, aga ei suutnud kohe otsustada. Kui teise hotelli olid

jõudnud, vajas nii mõnigi laps veel rahustamist.

Seda kõike põhjustas majaperemees oma käitumisega, mis mõjus lastele ebaturvaliselt. Lapsed ütlesid, et mees käis kahe toa ukse taga kaks korda. Peremehe käitumine öösel oli niivõrd häiriv nii lastele kui täiskasvanu uue ööbimiskoha leidma. Lapsed olid häiritud ka järgmisel tele, et pidid päeval veel kui koju sõitsi koos nõu, kas esitada d. Tellisid bussile vastu nende vanemad ja pidasid kaebus politseisse. Kaebuse esitasidk igil ja soovib, et i politseile selle tõttu, et väga raske oli kõ teistega midagi taolist ei juhtuks. Tunnistaja E-M M v

andis kohtus ütlusi, et iibis 4.- H

5. juunil Katri Külalistemajas. äiris seal see, et õhtul, kui grillisid, siis peremees vaatas neid imeliku pilguga. Oli selle maja kõrvalmajas, kus peremees ööbis. Oli – , M L, J R ja K K. Pärast tulid ka teised d oma toas neljakesi tema nende

juurde, sest kartsid maja peremeest. Koputamisest rääkisidki need, kes juurde tulid. Öösel nende

käisi juurdetulijatele patju ja tekke kõrvalmajast toomas. d Läks alt uksest, teised läksid teisest uksest. Peremees oli tema selja taga äkki ja hakkas oma püksilukku näppima. Enne puutus temaga kokku siis, kui kiikusid suurel kiigel, ta tuli nende neid juurde ja tahtis suhelda. Hiljem käis õpetaja rahustamas ja perenaine kutsus politsei. Sinna ei tahtnud enam jääda ööbima ja seda just majaperemehe käitumise tõttu. Enne probleemide tekkimist peremehega mängisi võrku ja grillisi d d, väga lärmakad kindlasti ei olnud ja muusikat ei mänginud. Tubadesse majutas perenaine. Tunnistaja T I v

andis ütlusi, et iibis 4.- d

5. juunil Katri Külalistemajas. Kui ööbimispaika jõudsi , oli kõik väga tore, mängisid võrku ja grillisid. Mingil ajal hakkasid tubadesse minema, mitte veel magama. Oma tubades suhtlesid teistega telefoni teel ja hakkasid liikuma jutud, et peremees käib uste taga. Lootsid, et kui oma toas on, ei juhtu midagi. Kui kuulis, et see mees asub nendega ühes majas, hakkas kartma ja läks teise majja E-M M ja M, perekonnanime ei tea, oli teisest koolist.

Selleks küsis õpetaja käest luba. Siis kuulsi , et peremees oli ühes toas isegi võtme ära võtnud. d Hakkas hirm. Õpetaja käis rahustamas. Kõigil tekkis juba paras paanika, osa nutsid, istusid voodis, kartsid.

4-12-4182 Siis läksi koos L L ja KM võtit küsima, et saaks uksed lukku panna, egi käest ei olnud küsida, d kell nägid, et see mees tuli ja kergitas pükse, ta küsis, et kas meil on külalisi. Jooksid ruttu tuppa tagasi ja rääkisi sellest teistele, kõik hakkasid veel rohkem kartma ja tekkis paanika. J R nuttis ja värises, d

kartis hirmsas d, et see mees on poiste toas ja helistasid ti. Õpilased rahustasid ka üksteist. Teadsi sinna, kuulsid d , et see mees rääkis seal toas midagi väga kõva häälega. Kui oma esimeses toas oli , siis rääkisi hästi vaikselt, lootes, et siis see mees Teises toas, kuhu pärast d nende juurde ei tule. läksid genud üldse häält teha. Kui olid õpetajaga rääkinud, siis ajas ta reisikorraldaja üles ja , ei jul

palus teise ööbimiskohta viia. Siis viidigi bussiga Sõnajala hotelli. Raske oli magama jääda, nad sest kõik olid ärevuses veel ja seda põhjustas Katri peremehe käitumine. Toad jagas perenaine,

öörahust siis juttu ei olnud. Üheski toas ei olnud muusikat, televiisorit ka ei vaadanud, omavahel olid vaikselt. O d li oma kooliga majades, kämpingutes olid Parksepa kooli õpilased. Tunnistaja K J

andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-5. juunil Katri Külalistemajas. Seal käis üks mees nende juures, kes pidi grillmeister olema. Õhtul hakkas ta mööda tubasid käima ja tuleohutuse eeskirjadest rääkima ja et vastavalt eeskirjadele peavad uksed lukust lahti olema. See mees silitas ta

õlga. Martinit hakkas vastu nägu lööma, aga ei löönud siiski. K M ütles ta, et too kaotab täna - süütuse. See kõik toimus

nende toas, kuhu ta tuli sisse. Uks oli vist lukustamata. Teine kord tuli ta veel. Siis oli küll uks lukus, aga üks poiss tegi selle lahti, sest see mees koputas ukse taga ja nõudis sisselaskmist. Kui ta tuppa tuli, võttis uksevõtme ära. See häiris väga. Võtme äravõtmist toa

põhjendas ta tuleohutuseeskirjadega. Pärast pani küll võtme tagasi mehe jutt tuletõrje . Selle eeskirjade kohta oli mõnes mõttes usutav ja mõnes mõttes mitte. Küsisid selle kohta ka õpetajalt, tema käskis uksed lukus hoida. Tundus, et peremees oli tarvitanud alkoholi, lõhnad olid tal juures ja rääkis ka kuidagi pehmelt. Ta võis käia nende juures isegi rohkem kui kaks korda. Nende kooli õpilased ööbisid kolmes majas. Teadsi , et peremees ööbib d nendega samas majas. Olid kuuekesi

toas ja üritasi oma voodites vaikselt omavahel rääkida. Enne selle mehe käiku rääkisi d d natuke valjemalt, muusikat ei mänginud. Kui mees tuli, siis ütles, et majas peab olema vaikselt, kui tahate lõbutseda või juua, minge välja. Katrisse ööbima ei jäänud, sest õpetajad kartsid pärast. nende Ise kartsid

ka, seda põhjustas selle mehe käitumine. Tunnistaja K M J andis kohtus ütlusi, et o

5. juunil Katri Külalistemajas. li koos klassiga 4.- Teda

häiris seal see mees, kes oli purjus. Ta rääkis seal kui sõber. Viinalõhnad olid juures ja nendega rääkis imelikult. Kui õhtul grillisid teistmoodi. Kui tuppa läksid , siis ta oli juba natuke , siis see mees tahtis nende j nende tuba oli seal eesruum, kus istus

uurde sisse saada. Ta käis seal ühe korra. Enne id rahulikult. Siis see mees tuli nende Esimene kord, kui juurde ja käskis vaikselt olla ja välja minna. ta tahtis nende tuppa tulla, siis ta kolkis uksele ja rääkis tuleohutusest ja keegi tegi ukse lahti. Toas hakkas ta karjuma, et mis te möllate, M ütles talle, et meie ei lärma, selle peale läks mees tema juurde, tegi plaksu ja näitas rusikat. Talle ütles, et va , et täna süütust ei kaota. Süütuse adaku

kaotamise kohta sai aru, et ta mõtles, et tüdrukutele liiga ei teeks Vahepeal võttis mees toa võtme . ära ja tekkis hirm, et ei saagi ust lukku, pärast pani ta selle laua peale. Väga hirm ei hakanud, aga tüdrukud oli tuppa tulnud ja nemad kartsid. Öösel viidi teise hotelli, sest tüdrukud kartsid d ka nende seda meest ja keegi ei saanud magada. Paljud tüdrukud nutsid. Ööbisid suures majas III korrusel, kus oli teisigi. Peremehe tuba oli samas majas II korrusel. Bussijuht oli I korrusel. Nende seltskonnas ei lärmanud keegi, kõik olid rahulikult. Kui öösel teise hotelli sai , siis läks asi d normaalseks. Tunnistaja M J iibis 4.- andis kohtus ütlusi, et v

5. juunil Katri Külalistemajas. Kui sinna kohale jõudsi and juba natuke purjus. Ta käitus imelikult ja hakkas d, siis oli Erl nendele ligi tikkuma.

Õhtupoole, kui toas juba oli , kutsus kõiki välja, et rääkida tuleohutusest. Siis ütles, et laske d bussijuhil magada, kuigi bussijuht sel ajal juba magas ja käskis rääkis, neil vait olla. Kui ta nendega

siis suhtles ka füüsiliselt – pani käe lle õlale, võttis ümbert kinni.

ta O d oma toas rahulikult ja li käisid i kuulnud ka teistest tubadest mingit lärmi. vaikselt, see ei saanud bussijuhti kuidagi segada. E

Umbes 22 ajal tuli see mees n

ende tuppa. Õpetaja käsul olid ukse lukustanud, aga ta nõudis

4-12-4182 sisselaskmist ja koputas pidevalt. Lasid ta lõpuks sisse ja siis hakkas ta selgitama tuletõrjeohutusest, näitas akna taga olevat redelit. äksi lõpuks vooditesse teki alla, siis ta väljus toast L d . M helistas oma emale ja kutsus enda juurde. O lukku li imelik tunne. M K läks hirmu tõttu voodi alla. Ukse olid pannud, aga Erland hakkas jälle iga ukse taga käima. Siis helistasi õpetajale, kui õpetaja tuli, ütles d Erland nad , et kõik on OK ja lahkus oma tuppa. Öösel viidi bussiga turvalisuse tagamiseks Kärdla Sõnajala hotelli. Tunnistaja B O

iibis 4.- Teda andis kohtus ütlusi, et v

5. juunil Katri Külalistemajas. häiris see, et

seal oli see mees, kes pidi väljas olevaid maju jälgima. Ta oli joonud. Ta käis nende uste taga, käskis magama jääda ja enne võtmed talle anda tuletõrjeohutuse pärast. häiris, et ta kolkis Teda nende nende ukse taga ja käskis ukse lahti teha. Enne ta ei olnud juures sees käinud ja ta ei saanud ka, kutsusid Neid õpetaja. oli enne hoiatatud õpetaja poolt, et ust ei tohi sellele mehele lahti teha ja kui ta seda nõuab, siis tuleb õpetajale kohe helistada. Öösel viidi hotelli, sest see mees käis nad muudkui uste taga ja see häiris. Kui oma toas oli ja rääkisi . Mingit lärmi ei teinud ja d, siis istusid d kusagilt mujalt toast ka ei kuulnud, kuulsid ainult samme. Nende majas oli vähemalt 4 tuba. Selle meesterahva elukoht oli nende toa ligi. Bussijuht asus nende toa kõrval. See mees ütles, et ei tohi bussijuhti h bussijuhilt selle kohta, bussijuht äirida. Järgmisel päeval küsisid ütles, et teda ei häirinud miski. Seda meest kartsid

, rahulikum oli alles siis, kui õpetajad tulid. Tunnistaja M M

andis kohtus ütlusi, et 4.- . Selle peremees

5. juunini viibis Katri Külalistemajas tundus kohe algul kahtlane, oli imeliku jutuga ja õhtu poole läks aina kahtlasemaks. Õhtul hakkas mööda uksetaguseid käima ja nõudis sisselaskmist. Tüdrukud olid ka nende toas. Tegi ukse lahti ja ta ronis sisse hommikumantlis, hakkas karjuma, et mis te karjute, tallate nagu noored põdrad ringi ja käskis vaikselt olla. arust ei toimunud lärmi. ei laskvat bussijuhil magada. Siis rääkis Nende Nad pikalt tuletõrjeohutusest ja et ta on ise kunagi tuletõrjuja olnud. Tundus et venitab juttu, et kauem nende toas olla. T olid ka toas ja ta oli vist kindel et toimub mingi seksuaaltegevus. Siis üdrukud

käis M voodi juures, silitas ta juukseid, tal on pika juuksed ja ütles, et tal on ka kunagi sellised juuksed olnud ning vaatas kahtlase pilguga ja läks K juurde, kellele väitis, et see kaotab täna oma süütuse. Tüdrukud kartsid teda. Väljaminekul võttis toa võtme ära, pärast sai võtme tagasi.

d

Kutsusid õpetaja, kes lohutas tüdrukuid. Teised rääkisid ka, et see mees oli nende uste taga käinud, õpetaja keelas ust lahti teha. Lärmi ei teinud. Pärast küsis bussijuhilt, ütles, et magas nad bussijuht rahulikult, teda ei seganud miski. Bussijuhi tuba oli nende omast paar tuba edasi. Kartis seda meest ka, sest purjus inimesed on ettearvamatud, püüdsi mitte vastu rääkida, d mine tea, mida muidu teeb. Said aru, et ta on purjus sellest, et ta jutt oli segane ja tasakaal oli häiritud. Kuna kõik olid paanikas, otsis giid lõpuks uue ööbimiskoha ja viidi poole öö pealt Sõnajala hotelli. Paanika põhjuseks o nad li selle mehe käitumine.

Tunnistaja T R M

andis kohtus ütlusi, et oli koos teistega selle aasta 4.-5. juunil Katri Külalistemajas Hiiumaal. Seal oli peremees, kes oli joobes. Kui grillisi , siis ta tuli näitama, kust d

puid saab ja tundis tema juures alkoholi lõhna. Kui tubadesse läksid, siis temal oli toa juures veranda, läbi mille välja läksid. Siis see mees tuli ja kõik hakkasid jooksma – väljuti veranda kaudu ja esiuksest. Pani kõik uksed kinni, et see mees sisse ei saaks. Selleks ajaks oli selle mehe juba ees hirm. Tema ukse taga see mees ei koputanud. Ööbis temaga samas majas I korrusel. Mingit lärmi ja muusikat kuulda ei olnud. Mingil ajal kutsusid klassiõed enda juurde, sest nad kartsid. Läksi nad d ja selle ukse taga käis mees koputamas ja käskis tasa täiesti vaikselt. Ust lahti ei teinud, sisse olla. O d li ta ei tulnud. Rohkem temaga kokkupuudet ei olnud sel õhtul. Ööbima Katrisse ei jäänud. Kartis ja seda põhjustas selle mehe käitumine. Seda, kus bussijuht ööbis, ei tea. Õpetaja ütles neile, et bussiju

ht ei kuulnud öösel midagi, enne kui ta üles aeti, et teise ööbimiskohta minna.

Tunnistaja S M

oli 4.- andis kohtus ütlusi, et

5. juunil Katri Külalistemajas. Kui sinna kohale jõudsi , oli see mees normaalne. Aitas puid tuua ja võrkpalli võrku üles panna. Hiljem õhtul oli d d plaaninud koos õpetajaga, et kell 24.00 algab öörahu, aga see mees tuli juurde, tõmbas ukse nende lahti ja käskis olla vaiksemalt, bussijuht ei saavat magada. Tal oli kapi peal energiajook, selle kohta ta küsis, kas see on alkohol. Kui ütles, mis see on, siis ta küsis, et ega ei valeta. Mees läks poiste

4-12-4182 tuppa. Pärast mehe lahkumist pakkisi sõbrannaga asjad ja läksi – d d teise majja see oli mingi poole

kümne paiku õhtul. Kuskil 21.30 ne paiku läksi - d kiikuma, see mees tuli ka sinna ja hakkas meelitavate sõnadega rääkima. Läksi sealt ära tuppa ja helistasi õpetajale. Rohkem teda ei näinud. d d Teise tuppa kolisid d üle kuna kartsi , et see mees teeb midagi. Enne sõbranna ka ütles, et mees käib tubades sees ja hakkab rääkima. Kuna Katres ei olnud tu öösel t rvaline olla, siis viidi nad erve

klassiga Kärdlasse hotelli. Perenaine rääkis ka, et ennegi on taolisi probleeme olnud. Tema ise ja paljud tüdrukud kartsid seda meest. ei lärmanud üldse. Bussijuhi tuba oli kõrval ja Ise nad nende küsisid bussijuhi käest, bussijuht ei olnud midagi kuulnud. Tunnistaja E A

andis kohtus ütlusi, et 4.-5. juunil viibis Hiiumaal Katri Külalistemajas. Alguses oli kõik korras, grillisi ja mängisi võrkpalli. Siis märkasid poisid, et mi d, kiikusid d dagi on selle mehe juures imelikku. Olid kahekesi toas, kõrval oli poiste tuba, kes olid neljakesi. Tubade vahel oli koridor, olid seal koridoris ja siis tuli äkki see mees ja käskis vaikselt olla, bussijuht tahab magada. nad Katsus ühe poisi juukseid. Rääkis üsna pikalt ja läks ära. Mingi aeg tuli tagasi, siis kuulasid vaikselt muusikat ja laulsid kaasa. Neile helistati enne, et see mees käib uste taga ja tubades. Otsustasid oma toast poiste tuppa minna, seal olid kaks vaba voodit. See mees tuli sinna, rää Küsis nimesid, katsus eid, rääkis tuleohutusest ja bussijuhi segamisest. Siis läks ära. kis pikalt. n

Pärastpoole tuli jälle tagasi, kopsis ukse peale ja käskis majaperemees sisse lasta. Kui üks poiss ukse lahti tegi, tuli sisse . ja tahtis ühte poissi lüüa Õnneks ei löönud, aga käsi oli löömisvalmis.

Karti nende poole ja tema pilk oli suunatud allapoole. Oli teki all s väga, sest see mees vaatas deodorandipudel kaitseks käes ja värises. Ühele poisile ütles midagi süütuse kaotamise kohta. Siis läks ära. Kõik eid, ütlesid, et nad ei lase midagi teha. Õpetajad kartsid teda juba. Poisid rahustasid n said ka teada, mis toimub ja käskisid uksed lukus hoida. Siis tuli õpetaja, käskis asjad pakkida ja bussi minna d juhilt, kas ta sai magada, bussijuht

– sõitsi teise hotelli. Bussis küsis üks poiss bussi kinnitas, et tema magas hästi ja ei kuulnud midagi. Toad näitas kuhu keegi ja kellega läheb. Seda meest alguses ei näinud, ta perenaine, said ise valida, oli poisse aidanud grillimisel. Tunnistaja L L v andis kohtus ütlusi, et iibis 4.- Tema kokkupuude

5. juunil Katri Külalistemajas. selle mehega oli siis, kui läksi S asju tooma, siis ta tuli ja hakkas rääkima, küsis kuhu lähe d b, mis nimi on, ütles tšau pliks. Selle mehe kõne oli hästi meelitav. Teised ütlesid, et tal on viinahais üle pea kui mööda läheb. Kui 2130 paiku kiikuma läksi , siis see mees tuli ja käskis tubadesse minna, et d on öörahu. Läksi ei näinud, ukse taga ta ei käinud. Teised helistasid dki ja rohkem seda meest nende neile ja rääkisid, mis toimub. Kella 0030 paiku viidi nad is seda meest, kartis, et üle teise hotelli. Kart ta tuleb ja teeb nendega midagi. Teadsid O d toas neljakesi. Teised , et ta oli teiste tubades käinud. li kartsid ka, mõned nutsid. Tunnistaja J R

andis kohtus ütlusi, et viibis 4.-5. juuni d l Katri Külalistemajas. Kui õhtul grillisi õues, oli kõik korras. Siis hakkasi tubadesse minema ja helistati, et peremees on purjus ja käib uste d taga häirimas, ütleb, et nad ei lase bussijuhil magada. Tegelikult sai bussijuht korralikult magada, sest min nad git lärmi ei teinud. Natuke hiljem helistati uuesti ja öeldi, et see mees tahab tubadesse sisse saada ja tuleks õpetajale helistada, kui ta tuleb. Alguses õpetaja ei uskunud, aga siis hakkas giidilt nõudma, et tuleb teise hotelli üle viia. Kutsuti ka politsei. Õpetaja käskis asjad pakkida ja bussiga viidi Sõnajala hotelli. Temal selle mehega kokkupuudet ei olnud, aga kartsid ikka, sest kuulsid teistelt, mis toimub ja olid kuuekesi omaette majas. hirmust, Tema ja üks teine tüdruk nutsid teised kartsid ka.

Tunnistaja H M R

andis kohtus ütlusi, et -

4. 5. juunil viibis Hiiumaal Katri Külalistemajas. Alguses oli kõik normaalne. See mees aitas võrkpalli võrgu üles panna ja puid grillimiseks tassida.

Poisid ütlesid, et mees on purjus. 2000-20

30 vahel tuli see mees nende tuppa ilma koputamata ja käskis vaikselt olla. spordijoogi kohta küsis, kas see on alkohol, ütle Nad olidki vaikselt. Tema s, et ärge valetage. Siis rääkis pikalt tuleohutusest ja käskis uksed lukust lahti jätta. Kutsusi õpetaja o d ma

juurde. Sel ajal kui õpetaja tuli, käitus mees normaalselt, ütles, et kõik on OK. Läks siis küll minema, aga tuli pärast tagasi. Kohale kutsuti politsei, kes koputas mitu korda mehe ukse taga, aga

4-12-4182 lahti ta ei teinud ust. Pärast viidi riti ei kartnud, aga enesekaitse peale mõtlesi – nad teise hotelli. E d

deodorandipudelid olid poisid oma tuppa. Teised ka kartsid, poisid eriti mitte. käes, kutsusid Sõnajala hotelli minek oli tingitud selle mehe käitumisest. Bussijuht ööbis ühes majas, ta nendega

oli väga hästi maganud ja ei kuulnud midagi, seda rääkisid meile sõbrad. Mees oli pilguga ikka tüdrukute rindade peal, silitas poiste juukseid, ühele poisile ütles, et kaotad täna oma süütuse.

Tunnistaja L-L R andis kohtus ütlusi, et Katri Külalistem häiris seal 4.-5. juunil oli ajas. Neid omaniku käitumine. Ta segas toas ta ei käinud. Kuul neid ja tungis tubadesse, oli joobes. Tema is tema käitumisest teiste juttude järgi ja kartis, et ta tuleb ka tema tuppa. Oli pisike paanika, kui said teada, et see mees ei jäta rahule ja paar tüdrukut hakkasid nutma. neid Toas oli kuus inimest ja toodi veel madratseid juurde. Siis viidi bussiga öösel teise hotelli. Alguses giid ei tahtnud seda teha, aga õpetaja käis talle peale. a ja kaks poissi püüdsi võtmeprobleemi lahendada, Tem d aga ei saanud ja siis olid d toas deodorandipudelid käes. Kui kuulsi , et see mees käperdas ja tahtis ühte poissi lüüa, siis kartsid

ikka väga.

P.N peale tunnistajate ülekuulamist andis ütlusi, et need tunnistused on ilmselge kokkulepitud jutt. Ei tea mingit põhjust, miks nad selliseid ütlusi andsid. Rääkis bussijuhiga juttu, selgus, et ta on pika maa maha sõitnud ja väga väsinud, siis eeldas, et bussijuht ei saa magada kuna ise ka ei saanud magada. Bussijuht tema enda initsiatiiv neid keelama minna. talle kurtmas ei käinud, see oli Peale seda, kui avaldas kohtueelses menetluses antud

kohus P.N-i ütlused – „öösel kella ühe ajal

tuli mulle kaebama bussijuht, et lapsed kõrvaltoast lärmavad ja rikuvad öörahu ja ei lase ta magada luste erinevust sellega, et kaks “, selgitas P.N üt ülekuulamise ja sündmuse vahepeal oli

kuud möödas, võib olla ei mäletanud. Tunnistuste andmine käis pinnapealselt. Ei oska selgitada, -

kuidas kohtuistungil b tas täpsemalt mäleta , kui ütlusi andes. Ülekuulamise protokolli kirju ülekuulaja juba enne valmis, küsiti ainult allkirja ja seda tehti tööjuures õues. Üle lugeda ei temalt saanud seda. Sai nii palju aru, et ajafaktor hakkas rolli mängima.

Seepeale avaldas kohus P.N ülekuulamise protokolli ja kinnitas, et see on tema poolt P.N omakäeliselt See, et ütlused on P.N poolt omakäeliselt kirjutatud näitab, et kirjutatud tunnistus. P.N põhjendused selles osas ,miks ütlused on erinevad, ei ole õiged.

Kohus, h i est ei tulene, et tunnistajad oleks innates kõikide tunnistajate ütlus kogumis, leiab, et ütlust andud ütlusi, mida nad on eelnevalt kokku leppinud. Kohus leiab just vastupidist, iga tunnistaja on rääkinud sel e sündmuse kohta lähtuvalt sellest, kuidas just tema seda mäletab, mis talle eredamalt l

meelde on jäänud llised olid just tema enda läbielamised. Seda näitab ju ka see, et isegi , mi

tunnistaj - ad, kes sündmuse ajal viibisid ühes toas ja tajusid ühte sündmust, ei anna sõna sõnalt kokkulangevaid ütlusi, vaid ütlused on ilmselgelt isikupärased ja nendes kajastub ka is iku seisund

sündmuste toimumise ajal. Kui aga vaadata ütlusi vaid faktiliste asjaolude toimumise kohta, siis ütlused kirjeldavad toimunud sündmusi kokkulangevalt. Samuti tuleb tõdeda, et paljud tunnistajad on kinnitanud, et alguses

aitas neid , kui nad Katri külalistemajja läksid, oli kõik korras, P.N grillimisel. tlustest kohtuistungil ilmneb, et nad ei tundnud enne P.N-i, tunnistajate Tunnistajate ü

ütlustest ei kumanud läbi ei vihavaen ega muud põhjused, miks nad oleks pidanud P.N suhtes andma valeütlusi. Just kõigi eeltoodud asjaolude tõttu leiab kohus, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed.

P.N ütluste kohta leiab aga , et need ei ole usaldusväärsed, on ennastõigustavad. Kõige kohus ilmekamalt näitab seda asjaolu, et P.N nii kohtueelses uurimises kui alguses kohtuistungil andis ütlusi, et bussijuht käis talle kaebamas, et laste karjumise tõttu ei saa ta magada ja P.N põhjendas just selle asjaoluga oma käitumist, t ta käis ühel korral ühe ukse taga koputamas ja nõudis v e aikust.

Kui aga P.N oli kohtuistungil tunnistajate ütlused ära kuulanud (kus tunnistajad kinnitasid, et isiklikult neile bussijuht ütles, et mingit probleemi magamisega ei olnud), siis P.N ütles, et bussijuht ei käinudki temal kurtmas lärmi üle, vaid e ta ise otsustas, et kuna bussijuhil oli pikk reis

4-12-4182 selja taga, siis bussijuht ei saa lärmi tõttu magada. P.N põhjendas oma ütluste muutmist sellega, et kohtueelses menetluses politseinik kuulas ta üle kiirustades ei saanud oma ütlusi üle lugeda. , Selline P.N väide on aga ümber lükatud asjaoluga, et P.N on kohtueelses menetluses ütlusi andud neid omakäeliselt protokoll kirjutades. P.N-i versioon on selline, et käis vaid korra ühe toa, kus lärm oli, ukse taga koputamas ja palus vaikust, misjärel vaikus saabus, õpetajaga kokkupuudet ei olnud.

Seda, et P.N peale seda, kui ta hakkas pahatahtlikult õpilasi tülitama, kohtus ka grupiga kaasas olnud õpetaja E.V, kinnitab tunnistaja E.V ise ja ka tunnistajad M.J ja H.M. R.

Kohus

leiab, et kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et

P.N

väärteoprotokollis märgitud ajal tülitas pahatahtlikult Katri külalistemajas viibinud Põlva

Ühisgümnaasiumi õpilasi. On tõendamist leidnud, et ta soovis aktiivselt õpilastega suhelda, kuid suhtlemisel

kasutas kõrgendatud häält – nõudis tubadesse sisselaskmist valjuhäälselt, riidles nendega valjuhäälselt. Samuti on tõendamist leidnud, et suhtlemisel lähenes õpilastele ka füüsiliselt

– katsudes nende õlga õlga,

- K J on tunnistanud, et P.N silitas ta

M.Jon tunnistanud, et kui P.N

suhtles, siis suhtles ka füüsiliselt pani käe talle õlale, võttis ümbert kinni. - Samas ei ole kohtus

tõendamist leidnud, et P.N oleks patsutanud kellelegi jala reieosale või istmikule käega – see tegevus tuleb väärteokirjeldusest välja jätta.

Samuti on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et P.N puhkemaja koridoris olles nõudis valjuhäälselt tubadesse laskmist ja samal ajal peksis vastu uksi – sellist tegevust näitavad tunnistajate ütlused – – ukse taga ja nõudis sisselaskmist, K.M.J – K.J see mees koputas kui see mees tahtis nende tuppa tulla, siis ta kolkis uksele, M.J – olid ukse lukustanud, aga see mees nõudis sisselaskmist ja koputas pidevalt, B.O – see mees kolkis nende ukse taga ja käskis ukse lahti teha, M.M – see mees hakkas mööda uksetaguseid käima ja nõudis sisselaskmist, –

E.A kopsis ukse peale ja käskis peremees sisse lasta.

Samuti on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et P.N keelas õpilastele tubade uksi lukustada ja oma sellise nõudmise kinnitamiseks võttis ära ka ühe toa ukse võtme, mille küll peagi tagastas.

Kohus leiab, et P.N tülitas õpilasi pahatahtlikult, sest tõendamist ei ole leidnud, et puhkemajas oleks olnud lärm, mistõttu oleks olnud korralekutsumine põhjendatud. Kohus leiab, et tunnistajad on kohtus kirjeldanud, kuidas nad käitusid ja kõik õpilased on kohtus kinnitanud, et ei kuulnud sel õhtul puhkemajas ei valju muusikat ega muud lärmi. Koh leiab, et õpilased on omalt poolt teinud us kõik, et P.N-iga mitte kokku puutuda. Peale u grupis levis info, et P.N käib mööda seda, kui kog tube, andis õpetaja selg d juhised, et õpilased oleksid oma tubades vaikselt ja lukustaksid tubade e

uksed. Tunnistajad kinnitasid, et nii nad ka tegid. Hoolimata sellest, et lapsed püsisid tubades vaiks

elt, jätkas P.N nende pahatahtlikku tülitamist – koputas ustele ja nõudis sisselaskmist, mida ühed õpilased ka tegid. Seejärel P.N väljendas end viisil, mis õpilasi hirmutas. seal toas olles Tunnistaja E.V on kinnitanud, et läks tuppa, mille ukse olid poisid kopsimise peale avanud. P.N oli võtme ära võtnud ja sõnavahetus oli selline, mis hirmu tekitas. Selles toas olnud tunnistajad kirjeldavad P.N käitumist alljärgnevalt. K.J on öelnud, et P.N hakkas M lööma, K M ütles, et kaotab süütuse on öelnud, et karjuma, et mis te möllate, M ütles talle, et . K M J toas hakkas P.N meie ei lärma, selle peale läks mees juurde, tegi plaksu ja näitas rusikat. Talle ütles, et vaadaku, M et täna süütust ei kaota s käis M .

M M on kirjeldanud, et P.N karjus toas, Sii voodi juures, silitas

ta juukseid, tal on pikad juuksed ja ütles, et tal on ka kunagi sellised juuksed olnud ning vaatas kahtlase pilguga ja läks K juurde, kellele väitis, et see kaotab täna oma süütuse. Samuti kinnitas M.M, et talle tundus, et P.N venitas lihtsalt juttu, et kauem nende toas olla. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka P.N poolt õpilaste suhtes ebasündsa väljendi (mitte aga ebasündsate väljendite) kasutamine. P.N on K.M. Jensile öelnud, et vaadaku, et ta täna oma süütust ei kaota. K.M.J ütles kohtus, et tema sai sellest ütlemisest nii aru, et P.N hoiatas teda, et ta tüdrukutele midagi halba ei teeks. Kohus leiab, et selline seksuaalse alatooniga väljendi

4-12-4182

kasutamine võõra täiskasvanu poolt alaealiste seltskonnas ilmselgelt tekitab mitmetimõistmist ja juba kujunenud olukorras tekitas veelgi hirmu. Et sellise väljendi kasutamine P.N poolt õpilastes hirmu tekitas, nähtub tunnistajate K.J, M.M, E.A ütlustest. Kohus leiab, et selline eelkirjeldatud käitumine

– põhjuseta tülitamine (nõudes, et tuleb P.N poolt

olla vaiksemalt, kuigi lapsed olid vaikselt), aktiivne suhtlemine, suhtlemise ajal (ka ärritatud)

füüsilise kontakti otsimine, ebasündsa väljend vastu uksi käega peksmine koos

i kasutamine, valjuhäälse nõudmisega uksed tubade uste lukustamise keelamine, toa võtme ära võtmine avada, - rikkus õpilaste rahu ja turvatunnet ning hirmutas neid. Rahu ja turvatunde rikkumine oli sedavõrd intensiivne, et grupp ööseks Katri Puhkemajja ööbima ei jäänud, vaid nendele otsiti uus ööbimiskoht. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et õpilased olid tõesti hirmul

– algul püüti meelerahu saavutada sellega, et sulguti tubadesse, koonduti suurematesse seltskondadesse, et tunda end turvalisemalt. Kui sellele vaatamata P.N poolt kus, tülitamine jät võtsid mõned tüdrukud enesekaitseks kätte deodorandipudelid, üks õpilane ronis isegi voodi alla. Osa tüdrukuid nuttis, teised püüdsid neid rahustada, kuid jätkuva tülitamise tõttu see ei õpetajal ega kaasõpilastel õnnestunud. Tunnistajad on kinnitanud, et olukord hakkas rahunema alles uude ööbimiskohta jõudmisel.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et P.N hirmutas oma pahatahtliku käitumisega 05.06.2012 Katri külalistemajas Põlva Ühisgümnaasiumi õpilasi ja rikkus nende rahu ja turvatunnet. Kohus leiab, et õpetaja E.V`i P.N oma käitumisega ei hirmutanud ja õpetajat pahatahtlikult ei tülitanud, küll aga oli E rahu häiritud seeläbi, et .V P.N oli hirmutanud tema õpilasi, keda õpetaja seetõttu pidi korduvalt rahustama, mis P.N jätkuva tegevuse tõttu siiski ei õnnestunud ja õpetaja pidi organiseerima õpilaste rahu ja turvatunde taastamiseks uue ööbimiskoha.

Kohus leiab, et väärteokirjelduses tuleb välja jätta ka P.N poolt B.A ja I.T rahu ja turvatunde rikkumine, kuna kohtu , kohus saab aga istungil sellist tegevust kinnitavaid tõendeid ei ole uuritud tugineda vaid kohtus vahetult uuritud tõenditele. Menetlusosalised ei taotlenud kohtuistungil vastavate tõendite uurimist ja kohus leiab, et lähtuvalt menetlusökonoomikast ei ole otstarbekas eelnimetatud isikute kohtuistungile kutsumine ja seetõttu kohtuistungi edasilükkamine. Rahu rikkumine toimus Katri Külalistema – jas, mis on ilmselgelt avalik koht see on majutusasutus, kuhu iga soovija võib minna. Avalikuks kohaks on mitmetes Riigikohtu lahendites loetud selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Asjaolu, et Katri külalistemajas asub ka P.N elukoht, ei oma käesoleval juhu tähtsust, sest sündmus toimus Katri külalistemaja territooriumil, mitte P.N kodus. Kohus leiab, et väärteoprotokollis olevas vääteokirjelduses oleva tegevuse mahtu tuleb vähendada, sest kohus leiab, et tõendamist on leidnud P.N poolt alljärgneva teo toimepanemine

- P.N

05.06.2012 kell 00.01 Tubala külas Pühalepa vallas Hiiu maakonnas viibides Katre külalistemaja territooriumil ja ruumides, tülitas pahatahtlikult külalistemajas viibivaid Põlva Ühisgümnaasiumi õpilasi ja kasutas ebasündsat väljendit õpilaste suhtes. Tekitas käega füüsilise kontakti õlale. Peksis kätega vastu ööbimiskoha lukustatud külaliste tubade uksi käskides need avada, lärmas valjuhäälselt külalistemaja koridorides ja tubades ning keelas lukustada tubade uksi. Sellise käitumisega hirmutas ja rikkus K J, S M, T R M, M M, E A, L-L R, T I, J R, K-M J, L L, H M R, E-M M, B O, M J rahu ja turvatunnet. Sellise tegevusega rikkus E rahu. V KarS § 262 näeb väärteona ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt P.N rikkus oma tegevusega teiste

on tõendamist leidnud, et isikute rahu ja täitis KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu

Kohus leiab, et tegu on P.N toime pandud otsese tahtlusega. eb KarS § 16 lg 3 kohaselt isik pan

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastav asjaolu, ja teab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et P.N tülitas teadlikult, korduvalt ja pahatahtlikult

4-12-4182

puhkemajas oma tubades vaikselt olevaid külalisi ähemalt möönma, et selline . P.N pidi v temapoolne käitumine häirib hirmutab alaealisi ja nende rahu ja turvatunnet. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P.N

on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus

KarS § 262 näeb karistusena ette kuni 100 trahviühikut või aresti S § 48

rahatrahvi . Kar kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

KarS P.N puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis leiab, et P.N süü on suur, kuna ta pikema aja jooksul tülitas pahatahtlikult alaealisi (kes oma käitumisega püüdsid vältida kokkupuuteid P.N-iga), ai niivõrd häiritud, et kogu kelle rahu s

reisiseltskond pidid oma turvatunde taastamiseks vahetama ööbimiskohta. Karistuse mõistmisel

tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.N ütles lõppsõnas, et ta tunneb endal süüd ja kahetseb, oleks pidanud asja hoopis teisti ajama, läbi õpetajate. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS

§ 57 lg 2 p 3 mõttes. P.N tegelikult oma süüd ei tunnistanud, kohus leidis eelpool, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed ja ei vasta tegelikult toimunud sündmustele. Sellest lähtub, et P.N ka ei kahetse oma tegu, kuna tema kahetsus seisneb selles, et ta ei kutsunud õpilasi korrale läbi õpetajate, tegelikkuses aga korralekutsumise vajadust ei esinenudki ja kui ta õpetajaga sündmuste käigus kohtus, siis ei avaldanud ta õpetajale, et midagi oleks korrast ära. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Järgnevalt kaalub kohus, milline karistus on kohane, et mõjutada P.N-i edaspidi õiguskuulekalt käituma. P.N-i on Vastavalt karistusregistri teatisele tl 81-83 on P.N korduvalt karistatud isik.

4-l korral karistatud kriminaalkorras, kuid need süüteod on olnud teiseliigilised, kui käesolevas asjas arutatav väärtegu. Väärteokorras on P.N karistatud 12-l korral, neist 10-l korral on teda karistatud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo eest aastatel 2009 on -2012. P.N-i

eelnimetatud väärtegude eest karistatud lühiajaliste nii arestidega kui rahatrahvidega, trahvid

tasutud. Eeltoodu kinnitab ei ole P.N-ile kuna ta on , et määratud karistused mõju avaldanud,

jätkanud õigusrikkumiste Seega ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt toimepanemist. P.N-i käituma kergema karistusega, vaid P.N-i tuleb toimepandu eest karistada arestiga.

Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega oma

- P.N

käitumisega häiris paljusid isikuid, kelledest enamus olid alaealised ja korrarikkumine kestis pikemat aega, kuigi asjassepuutuvad isikud püüdsid oma käitumisega vältida igasugust kokkupuudet P.N-iga, siis P.N ikkagi jätkas nende rahu häirimist. Kõik eelöeldu näitab, et

P.N ei pea millekski ühiselu reegleid, ta ei pea kaaskodanikega suhtlemisel kinni headest kommetest ja tavadest, mis viis alaealiste rahu ja turvatunde niivõrd intensiivne rikkumiseni, et alaealiste turvalisuse tagamiseks oli kogu grupp sunnitud mine ööbima teise ööbimiskohta.

Lähtudes eeltoodust lei karistada arestiga seaduses ettenähtud ab kohus, et P.N-i tuleb maksimummääras s.o 30 päeva.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et üüdi tunnistada KarS § 262 järgi, so P.N tuleb s avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumise eest ja karistada P.N arestiga 30 päeva. P.N avaldas kohtuistungil, et kuna tal on kaks koolis käivat last, et ta saaks karistuse kanda ositi, saaks nädalavahetustel lastega tegeleda.

4-12-4182

KarS § 66 lg 1 kohaselt mõistes aresti, võib kohus süüdlase perekondlikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus.

Lähtudes P.N pool avaldatust ja eelnimetatud seadusesättest, leiab kohus, et kohtu poolt

P.N-ile mõistetud arest kuulub kandmisele ositi – kolmes osas. Kohus leiab, et sel juhul on P.N võimalik korraldada oma laste tavapärane elukorraldus ja P.N poolt karistuse kandmine ei kujune järjest nii pikaks, et igapäevaselt kerkida võivad probleemid hakkasid laste elukorraldus segama. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik