1-09-12138/45 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-12138 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. oktoobri 2012

määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu F.E (F.E) määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu

26. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.E määruskaebus rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

F.E mõisteti Tartu Maakohtu 06.08.2009 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 213 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat

4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja kandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.06.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 06.08.2009 ja lõpp 09.02.2013.

Tartu Maakohtu 26.10.2012 määrusega jäeti F.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et formaalne alus F.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

on olemas. Samuti pidas maakohus positiivseks seda, et F.E on vangistuses

pikemaajaliselt töötanud ja lõpetanud XXX. klassi. F.E on maakohtu määruse

- 2 -

kohaselt vabanemisel elukoht ja lähedased, kellega ta hindab oma suhteid headeks, kuigi lähedased ise on kriminaalhooldusametnikule avaldanud pigem vastupidist arvamust. Maakohus võttis arvesse, et F.E on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral ning nendest kaheksal korral on talle karistuseks mõistetud reaalne vangistus. Samuti on teda ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata

jätkas süüdimõistetu oma õigusvastast tegevust ka katseajal, rikkudes

kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi. Ka käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani F.E toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Seega ei ole nii reaalsed karistused kui ka kergemaliigilised karistuse kandmise võimalused süüdimõistetut

piisavalt mõjutanud ning ta on oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Lisaks ei ole

F.E suutnud vangistuse ajal alluda temale kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal

vanglas seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust

kahelda, et ta suudaks oma käitumist muuta, elada seadusekuulekalt ning täita temale

ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. Maakohus märkis, et

kuigi sõnades avaldab F.E motivatsiooni oma käitumise muutmiseks, näitab tema

käitumine kinnipidamiskohas, muuhulgas korduv sotsiaalabiprogrammide katkestamine, et

tegelikku motivatsiooni tal oma elustiili muutmiseks ja kuriteoriskide maandamiseks ilmselt tekkinud ei ole. Maakohus leidis, et F.E ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Kuigi süüdimõistetul on võimalik asuda vabanemisel elama

oma ema juurde viimasele kuuluvasse ühetoalisse korterisse, võib ema hinnangul nimetatud

elupind neile kahele siiski väikeseks jääda. Samuti ei ole süüdimõistetu suhted emaga,

vastupidiselt tema enda avaldatule, ema poolt nähtuna just kõige paremad. Seega võib süüdimõistetu nimetatud elupinnale elamaasumine põhjustada pigem lisapingeid ning mõjuda kokkuvõttes ka tema normaalsele taasühiskonnastumisele pigem kahjustavalt.

Samuti pidas maakohus suureks riskiteguriks seda, et F.E puudub vabanemisel

töökoht ja ta ei oma varasemat tõsisemat töökogemust, mistõttu on ebareaalne tema enda lootus väga lühikese aja jooksul leida endale töökoht. Kuna peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil, on maakohtu hinnangul tema puhul

olemas suur oht vabanemisel uute kuritegude toimepanemiseks, et tagada endale elatis.

F.E sõnul on tal küll vabanemisfondis XXX eurot, kuid see aitaks tal maakohtu hinnangul ära elada vaid mõned kuud. Tema lootused on suuresti pandud oma ema abile, mida

aga viimane ise vestlusel kriminaalhooldusametnikuga eriti ei ole kinnitanud. Eelnimetatud

ohtu suurendab veelgi see kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist ja hasartmängude mängimist, mille seost kuritegude toimepanemisega on ta ka ise tunnistanud. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud, et hasartmängudest on tal välja kujunenud sõltuvus, tuleks maakohtu hinnangul süüdimõistetul enne vabanemist selle probleemiga tegeleda ja võimalusel vastavaid toetavaid sotsiaalabiprogramme läbida.

Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et F.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et

isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohus märkis ka, et ennetähtaegne vabastamine

kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, ei ole seaduse mõtte kohaselt reegliks kõikide kinnipeetavate puhul ning seda on võimalik kohaldada vaid isiku suhtes, kes ei ole korduvalt

õiguskorda rikkunud, on täitnud kinnipidamiskoha reegleid ega ole korduvalt kuritarvitanud tema suhtes riigi poolt üles näidatud usaldust. F.E neid tingimusi täitnud ei ole ning

on jätkanud aastate vältel kuritegude toimepanemist, rikkunud nii katseaja kui

kriminaalhoolduse nõudeid ja ka vangla sisekorda, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu.

- 3 - Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

F.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. F.E palub ringkonnakohtul läbi vaadata maakohtu videokonverentsi salvestise ning kaaluda, kas ta vabastada või peab ta karistuse kandma tähtaja lõpuni. Määruskaebuse kohaselt on karistusaja lõpuni jäänud väga vähe aega, s.o üle kolme kuu, ning enamik karistust on juba kantud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

F.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on F.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus F.E mittevabastamist põhjalikult

analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei pea

kolleegium vajalikuks maakohtu motiive tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

2. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulub isikule mõistetud karistus

ärakandmisele tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et F.E lubadus edaspidi õiguskuulekalt käituda ja vabanemise korral elukoha olemasolu, ei ole tema ennetähtaegseks

vabastamiseks piisavad ning eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimaldada teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

Ringkonnakohus rõhutab, et F.E on varasemalt koguni kümnel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on sõltumata varasematest karistustest, sh korduvalt kantud vangistusest ja määratud katseaegadest kuritegude toimepanemist jätkanud. Ringkonnakohtu

hinnangul näitab F.E senine elukäik, mis on koosnenud korduvast kuritegude toimepanemisest, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur. Ringkonnakohus

ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et F.E täidaks lubadust edaspidi

seaduskuulekalt käituda ja katseaja tingimusi täita. Ka F.E mitmed distsiplinaarkaristused viitavad ringkonnakohtu hinnangul suutmatusele kehtestatud korrast kinni pidada ning riskile vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.

3. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele vaadata

määruskaebuse lahendamisel üle maakohtu videokonverentsi salvestis, et ringkonnakohus lahendab vastavalt KrMS § 390 lg-le 3 määruskaebuse kirjalikus menetluses ning maakohtu

istungi videosalvestise ülevaatamiseks puudub alus. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul oli võimalik oma seisukohti maakohtu määruse põhjendatuse osas esitada

määruskaebuses ning vastavalt KrMS § 390 lg-le 2 vaatab ringkonnakohus määruskaebuse

läbi kaebuse piires. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses välja toodud ühtegi

asjaolu, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks, samuti ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul määruse tegemisel materiaalega menetlusõigust rikkunud.

4. tuleb jätta tingimisi enne Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et F.E tähtaega vangistusest vabastamata.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Aarne Sarjas