1-08-8648/187 · Tartu Ringkonnakohus

1-08-8648

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-8648 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu D.L-i (D.L) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 17. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.L-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt D.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista D.L-ilt

menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.

4. D.L

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „D.L 1-08-8648 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 - Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 17.10.2012 määrusega jäeti D.L temale Viru Maakohtu

30.12.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata.

D.L tunnistati süüdi Viru Maakohtu 30.12.2011 otsusega KarS § 200 lg 2

p 4, 7, 8, 10; 199 lg 2 p 4,8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks

6 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja D.L-i karistati vangistusega 4 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1

alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03.2009 kuni 25.03.2009, 13.07.2009 kuni 14.07.2009, s.o. 4 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud ja

26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.12.2009 ja lõpp on 29.03.2014.

Viru Maakohtus registreeriti 10.09.2012 Viru Vangla taotlus D.L-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu D.L-i, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et D.L ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. D.L on kriminaalkorras karistatud 4-1 korral. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt

kannab ta reaalset vanglakaristust kolmandat korda. D.L-i on korduvalt karistatud muuhulgas röövimiste eest ning käesoleval ajal kannab ta karistust ka röövimise eest, mis on esimese raskusastme kuritegu ning sellega on seletatav asjaolu, et talle on kõikidel kordadel karistuseks mõistetud reaalne vanglakaristus. KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani D.L toime Ämari Vanglas karistust kandes. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sellest, et D.L hakkas erinevaid narkootikume

tarvitama juba 1998.a. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades D.L-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki

kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvestades asjaolu, et D.L on aastaid erinevaid

narkootikume tarvitanud ning et tema tutvusringkonda kuuluvad muuhulgas kriminaalse

mõtteviisiga isikud ja sõltlased, siis eksisteerib reaalne oht, et vajadusest narkootikumide ostmiseks vahendeid hankida, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole D.L olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 5 kehtivat

distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased on D.L kogu aeg olemas olnud, kuid vaatamata sellele pani ta jätkuvalt uusi kuritegusid toime.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Määruskaebuses palub D.L-i kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada D.L tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. D.L-i on karistuse kandmine

otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab asjaolu, et ta on läbinud sotsiaalprogramme ja XXXX XXXX programmi. Ta on omandanud vanglas XXXX ja

- 3 -

XXXX eriala. Tal on XXX% XXXX, mistõttu on tal vabanedes garanteeritud esmane ülalpidamine XXXX näol. Ta ise soovib tööle asuda omandatud erialal. Vangla iseloomustuse kohaselt on märgitud tema positiivset suhtumist haridusse ja töötamisse. Nimetatud käitumine

ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest (narkootikumide

tarbimine) ja positiivsetest asjaoludest (hariduse omandamine, töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine) kinnitab, et D.L-i on vangistus positiivselt mõjutanud.

D.L-i elukoht vabanedes vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ta

asuks elama ema juurde aadressil XXX . Ema nõusolek elektroonilise järelvalve seadmete paigaldamiseks korterisse on olemas. Seega on D.L olemas toetav sotsiaalvõrgustik

ema näol. Varasem töökogemus (juhutööd, vanglas omandatud erialad ja töökogemus) võimaldavad tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks.

Vangla iseloomustusest nähtub, et risk vägivaldse kuriteo toimepanemiseks D.L-i poolt on 32% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemiseks 29%, mistõttu on vangla toetanud D.L-i ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja leiab, et kuna D.L-i ei ole varem allutatud käitumiskontrollinõuetele, siis ei saa järeldada, et ta sellega toime ei tuleks. Kuna

uute kuritegude toimepanemise risk on tema puhul hinnatud madalaks, võib järeldada, et

D.L hoidubki edaspidi uute kuritegude toimepanemisest ning tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja hinnangul on D.L motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et D.L-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et D.L on vabanedes olemas elukoht ning toetavad lähedased. Ringkonnakohus hindab samuti D.L-i poolt XXXX XXXX programmi ja sotsiaalprogrammide läbimist ning erialade omandamist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu

üles seda, et D.L-i on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need

karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Viru Vangla kinnipeetava

iseloomustusest nähtuvalt on teda neli korda kriminaalkorras karistatud, muulhulgas

röövimise, varguse ja vangistuses narkootilise aine käitlemise eest. Vanglakaristust kannab

D.L kolmandat korda. Vanglakaristuse jooksul on D.L toime pannud ka

uue kuriteo. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud D.L-i uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et D.L suudab tingimisi

ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks

eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. D.L on 5 kehtivat

- 4 - distsiplinaarkaristust allumatuse ja keelatud esemete valdamise eest. Seega pole D.L isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme.

Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tarvitas D.L enne vangistust

narkootikume – heroiini ja amfetamiini. Isegi vangistuse ajal on D.L tarvitanud

narkootikume, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud. Eelnevast nähtub, et D.L-i poolt kuritegude toimepanemine on seotud narkootikumide tarvitamisega ning

ennatliku tingimisi ennetähtaegse vabanemise puhul võib D.L

jätkata

narkootikumide tarbimist, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seega on

kohtukolleegium seisukohal, et D.L saab vangistuse jätkuva kandmise ajal oma XXXX XXXX probleemiga tegeleda ning kinnistada positiivseid nihkeid oma elus.

D.L-i poolt toime pandud kuritegude puhul on valdavalt tegemist varavastaste kuritegudega. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on D.L-i kuritegelik

tegevus olnud eelkõige suunatud rahaliste vahendite saamisele narkootikumide ostmiseks,

sealhulgas käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil.

D.L ei ole tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel garanteeritud töökohta. Kuigi kaitsja märgib, et D.L hakkab vabaduses saama XXXX , leiab kohtukolleegium, et arvestades D.L-i XXXX ning tema kalduvust panna kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil, võib ta vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist.

Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende

süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. D.L-i suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuriteo

toime pannud ka vangistuse ajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on

toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et

elektrooniline järelevalve hoiab ära D.L-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et D.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohus, kaaludes

KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid.

Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka

ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et D.L-i tingimisi

ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. D.L peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on adv L. Nirgi

kaitsjatasu 57 eurot 60 senti maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest.

Mati Kartau Paavo Randma Aarne Sarjas