1-12-615/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-615

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-615 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Prok

urör Prokuröri abi .I Travnikov J Kohtuasi Viru Vangla materjalid .I tingimisi enne J tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Pavel Starodub, isikukood: 35802282228, xxx Kaitsja Lepinguline kaitsja Monica Meristo RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta I vangistusest

J.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .I tingimisi J enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.I Viru Maakohtu 15.03.2012 kohtuotsusega

on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 10 aastat 5 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise algus 23.10.2005 21.04.2016. ja lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.10.2012.

Kinnipidamisasutusest .I kinnipeetaval J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on vangistuse jooks sotsiaalprogrammid ul läbinud xxx“ ja kutseharidussüsteemis omandanud keevitaja eriala. Alates 14.05.2012 teostab

2(4) majandustöid. Vabanemisel plaanib elama asuda õe Oxxx Kxxx ja tema pere juurde aadressile xxx. Enne vangistust on väidetavalt töötanud , tehes ehitustel siseviimistlustöid. K xxx -raha andmetel on isikul täitmata nõudeid summas 13612,97 eurot. Vabanemisel on garanteerinud xxx. Isiku vend on varem kriminaalkorras karistatud. Suhtlusringkonnas on kriminaalse minevikumõtteviisiga tuttavaid. Isikul oli varem alkoholiga probleeme väärtegusid, kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. lkohol. Ühtlasi viitavad isiku kuriteod agressiivsusele, sooduteguriks on a Isik on vanglas kasutanud füüsilist vägivalda teise kinnipeetava suhtes. Arvestades isiku korduvat kriminaalkorras karistatust, siis eelnevad vangistused ei ole isiku käitumist õiguskuulekaks muutnud. Isik on kasutanud vägivalda politseiametniku suhtes. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna see soodustab J.I taasühiskonnastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt saab J.I vabanemise korral elama asuda õe O.Kxxxa ja tema pere juurde xxx. Käesoleval ajal elavad korteris õde, õemees ja nende 2 last. Töökoha on garanteerinud . Kinnipeetava õde töötab ametlikult, tema elukaaslane teeb xxx juhutööd, saavad oma sõnul J.I d alguses vajadusel ka majanduslikult toetad - a. Oluline on

see, kas suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Samuti see, kuidas suudabkohaneda vabaduses ja kas suudab säilitada töö. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav oleks vangistusest teinu motiveeritud d vajalikud järeldused ja oleks vabanedes täitma kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning elama seaduskuulekat elu. Hea oleks ka pöörduda psühholoogi/psühhiaatri poole ennetamaks probleeme kriisisituatsioonides ja soodustamaks kohanemist.

J.I soovib vangistusest vabaneda. tingimisi ennetähtaega

Prokurör ei toeta .I J tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on seotud vägivalla kasutamisega, muuhulgas esimese astme kuritegu, kus kannatanu on politseiametnik.

Kaitsja leiab, et isiku vabastamine on põhjendatud. Ta on katkestamatult vangistuse alates 2005. aastast. Viimane teise astme kuritegu, mille eest on ta süüdi tunnistatud 2012. A on kaaskinnipeetava suhtes ja pigem juhusliku laadi. Isik on ennast teadvustanud seadusekuuleka elustiili vajalikkusest ja on selleks motiveeritud. Tal on eluja töökoht vabaduses.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

, tema kaitsja ja ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri arv used, leiab, et .I am tu J leb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on vabastamine ebaotstarbekas. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võ

tab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on üheksa

korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt kandnud reaalset vangistust. Varasemalt on .I-d karistatud 2 korral raske isikuvastase kuriteo (eluohtliku J tervisekahjustuse tekitamise) ja varavastaste toimepanemise kuritegude (muuhulgas röövimised) eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, viimasel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, mille pani toime vanglas karistust kandes. Eeltoodust nähtub, et mõist ja määratud kriminaalhoold etud karistused us .I puhul J ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

3(4) enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Rikkumise vangistuse ajal ei ole .I

J iseloom näitab, et oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistu

sest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul xxx läbinud sotsiaalprogrammid “ ja kutseharidussüsteemis omandanud keevitaja eriala. Alates 14.05.2012 teostab majandustöid.

Isikul on - kaart kehtivusega kuni 18.07.2016. kehtiv isikuttõendav dokument ID

Vabanedes on xxx Kxxx ja tema pere juurde aadressile kinnipeetaval võimalus elama asuda õe O xxx metatud 3- . Käesoleval elavad ni toalises korteris kinnipeetava õde, tema elukaaslane ja nende 2 last. Töökoha kinnipeetavale õde töötab ametlikult, tema elukaaslane teeb xxx. Kinnipeetava juhutööd ning neil on võimalus J.I d alguses vajadusel ka majandu - slikult toetada. ne En vangistust oli kinnipeetav tegevuseta, tarvitas alkoholi.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades .I J poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (rasked isikuvastased kuriteodeluohtliku tervisekahjustuse tekitamine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja isikuvastased kuriteod), tema käitumist vägivalla vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus kasutamise eest ), tema

ja kriminaalkaristus vägivallateo eest käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( katseajal uus varavastane kuritegu), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul

hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral et isik kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – uu viimasel katseajal pani toime uue varavastase te süütegude toimepanemisest ära hoiduks, kuriteo. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud ja juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamin dega. e kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärki Alkoholi (raskete kuritegude toimepanemine alkoholijoobes) ja narkootikumide (väärtegu NPAS § 15´1 alusel) ning suured rahalised nõuded 13612,97 tarvitamine eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav

a karistusaeg lõpeb 21.04.2016, ärakandmiseks on veel ligi 3,5 aastat, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu .I J temale Viru Maakohtu 15.03.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

4(4)

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu