1-11-13169/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13169 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. oktoobri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu S.A (S.A) kaitsja advokaat Anne Vissaku (Vissak) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.A kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), advokaat Anne Vissakule tema poolt S.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.A-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.

4. S.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „S.A 1- 11-13169 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

Tartu Maakohtu 17.10.2012 määrusega jäeti S.A temale Tartu Maakohtu

30.11.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

S.A tunnistati Tartu Maakohtu 30.11.2011 kohtuotsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1

järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 8 kuud vangistust võrra, lugedes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat.

Karistuse kandmise aja algus on 02.09.2011 ja lõpp 02.09.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 02.09.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus asus seisukohale, et S.A tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab

esimest reaalset vangistust. Lähtudes individuaalsest täitmiskavast olid vangistuse ajal

planeeritud tegevused tööhõives osalemine ja sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine.

Kinnipeetav osaleb alates 25.01.2012 vangla majandustöödel abitöölisena ning läbis ettenähtud sotsiaalprogrammi ajavahemikul 22.03.2012 kuni 13.06.2012. S.A on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on määratud 20.02.2012. S.A on

olnud kahel korral kriminaalhooldusel ning mõlemal korral on olnud probleemiks

registreerimisnõude ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmine. Esimesel korral pikendati

katseaega kolme kuu võrra ja määrati lisakohustused. Teise käitumiskontrolli ajal pikendati

katseaega kuue kuu võrra, kuid järgneva erakorralise ettekande alusel pöörati karistus täitmisele, kuna kinnipeetav ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ega asunud tekitatud kahjusid hüvitama. Seega varasemad kriminaalhoolduse perioodid ei suutnud tekitada muutusi kinnipeetava käitumises. Veel märkis kohus, et käesoleval ajal on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses kriminaalasi nr 1-12-5963, kus S.A süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, mis on toime pandud 2009. aastal.

Märkides, et kohus ei ole süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel seotud vangla ega menetlusosaliste seisukohtadega, leidis maakohus, et

S.A tingimisi vabastamine vangistuse kandmiselt enne temale määratud karistusaja

lõppu ei ole põhjendatud. Kohtu arvamus tugines eelkõige sellele, et S.A ei ole

suutnud ühtegi temale varem määratud katseaega edukalt läbida, vaid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid. Seega ei tekitanud süüdimõistetu

eelnev elukäik veendumust, et ta suudaks seekord järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja käituda õiguskuulekalt. Maakohtu hinnangul ei sobi S.A kriminaalhooldusele ja seda

vaatamata asjaolule, et vangistuses on ta viimase kaheksa kuu jooksul suutnud vältida distsiplinaarüleastumisi ning täitnud täitmiskavas seatud ülesanded. Viimatinimetatud asjaolud olid maakohtu hinnangul küll positiivsed, kuid ei kaalunud hetkel negatiivseid asjaolusid üles.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.A kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on järgmised.

Kaitsja märgib, et S.A on vabanemisel olemas elukoht ema ja kasuisa juures, kes

teda toetavad. S.A enda sõnul on õigusrikkumised olnud tingitud sellest, et ta on

3 olnud kergesti mõjutatav. S.A on avaldanud, et ei soovi enam suhelda kriminaalkorras karistatud tuttavatega, mis soodustab tema edasist õiguskuulekat käitumist. Vabanemisel on S.A olemas töökoht OÜ-s XXX , kus töötab ka tema kasuisa. Tööle asumisega saab

suur osa riskidest maandatud, kuivõrd eelnevad rikkumised olid suuresti tingitud ka majanduslikest raskustest. Vangistuse kandmise ajal on S.A asunud vanglas tööle ning täitnud kõik isiklikus täitmiskavas ette nähtud ülesanded, sh läbinud sotsiaalprogrammi. Teda

on küll kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimane karistus on määratud 20.02.2012. Kohtus andis S.A selgitusi, et ta on distsiplinaarkorras saanud karistada suitsetamise eest, kuid pärast viimast karistust jättis ta suitsetamise maha. Seega on vangistus

talle positiivselt mõjunud. Veel palub kaitsja arvesse võtta, et S.A kannab esmakordselt vangistust ning prokurör toetab tema vabastamist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

3. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et määruskaebuses esile toodud asjaolud, s.o

kindel elukoht ja lähedaste toetus, garanteeritud töökoht ning kinnipeetava individuaalse täitmiskava järgimine, iseloomustavad S.A positiivselt. Seejuures rõhutab aga kohus,

et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle otsustamisel tuleb

hinnata KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid nende kogumis. Seega ei saa kohus võtta arvesse üksnes viimaseid arenguid süüdimõistetu käitumises, vaid peab arvestama tema senist

elukäiku, toimepandud kuriteo asjaolusid, käitumist vangistuses ning võimalusi vabaduses tervikuna. Antud juhul on ringkonnakohus seisukohal, et S.A varasem elukäik ning ka käitumine vangistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

4. kannab reaalset vangistust esmakordselt, on teda ka varem Ehkki S.A

kriminaalkorras karistatud – Tartu Maakohtu 03.12.2010 otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 22 lg 3 – § 203 järgi ja karistati 1 aasta 8 kuu pikkuse tingimisi

vangistusega 3-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 15.06.2011 määrusega pikendati

katseaega 6 kuu võrra põhjusel, et S.A ei ilmunud registreerimisele, ei heastanud

kahju ega otsinud määratud ajaks töökohta. Tartu Maakohtu 23.08.2011 määrusega pöörati

aga karistus täitmisele, kuna S.A jätkas kontrollkohustuste, sh alkoholi tarvitamise keelu, rikkumist. Samuti pani S.A katseajal toime väärtegusid. Eeltoodust nähtub, et kriminaalhooldus ei suutnud S.A-le vajalikku paranduslikku mõju avaldada ega teda

õiguskuulekale teele suunata. Varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus tekitab kohtus kahtlusi, kas uus määratav katseaeg mööduks edukalt ning S.A oleks suuteline temale

kohaldatavatest kohustustest kinni pidama. Ringkonnakohtu sellekohast ebakindlust suurendab asjaolu, et S.A pole ka vanglas suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, omades kahte kehtivat distsiplinaarkaristust.

4

5. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtul ei tekkinud veendumust, et kantud karistus oleks

oma eesmärgi täitnud ning S.A oleks edaspidi suuteline õiguspäraselt käituma ega paneks toime uusi kuritegusid.

6. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

7. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud

määruskaebuse koostamisele, sh tutvumisele kohtumääruse põhjendustega, määruskaebuse

vormistamisele, korrektuurile ja vormindamisele 3 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 57.60 eurot hüvitamist.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi

osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu.

Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse kogumahtu ning selles toodud sisulisi motiive, on seisukohal, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja on määruskaebuses esitanud samu argumente, mida maakohtus, taotledes neile uue hinnangu andmist. Seejuures

on kaitsja ainuke etteheide maakohtule see, et kohus ei arvestanud piisavalt kinnipeetavat

positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulutatud põhjendatud ajaks tuleb

lugeda 2 pooltundi ja kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks 38.40 eurot, sealhulgas käibemaks 6.40 eurot.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau