4-12-2809/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri Väärteoasi nr 4-12-2809

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Tiit Kullerkupp Kohtuistungisekretär Tea Toming

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.10.2012.a., Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-12-2809

Väärteoasi

E.Z kaebus väärteoasjas nr 2590,12,002513

Vaidlustatav lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk 08.06.2012.a. otsus väärteoasjas nr 2590,12,002513

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: E.Z , isikukood xxx, elukoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuur, asukoht: Kreutzwaldi 5A Rakvere; esindaja Ave Uue

Menetluse liik

Kohtuistung 10.10.2012

RESOLUTSIOON: E.Z kaebus rahuldada.

Tühistada kaevatav otsus väärteoasjas nr 2590,12,002513 osaliselt, jättes lisakaristuse kohaldamata. Muus osas jätta otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru

Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, so hiljemalt

26.10.2012. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

10.11.2012, so päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaak Sepajõe on menetlusalusele isikule E.Z-ile 14.05.2012 koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et E.Z 14.05.2012 kell 21.05 Liiduri tn 22 Kiltsis Väike-Maarja vallas juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 81+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Lõppkiirus 78 km/h.

Kiirus mõõdetud seadmega STALKER II MDR nr AS004094. Sellega rikkus E.Z LS § 15 lg 1 p 2 ja pani toime väärteo LS § 227 lg 2 järgi. Tõenditeks on märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll.

2. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk`e 08.06.2012.a. otsusega väärteoasjas nr

2590,12,002513 määrati E.Z-ile karitus LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kergendava asjaoluna on otsuses märgitud süü tunnistamine.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas E.Z kaebuse, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja jätta lisakaristus kohaldamata. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik ennast rikkumises süüdi tunnistanud ja enda tegu kahetsenud, on esitanud ka vastulause, milles selgitas juhtunut ning palus karistuse määramisel mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud kergendava asjaoluna süü tunnistamise, kuid sellegipoolest kohaldanud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja otsuses välja toonud ei ole. Kohtuväline menetleja on käesoleval juhul määranud karistuseks trahvi, mis on pool lubatud määrast. Kaebuse esitaja on määratud rahatrahviga nõus ja leiab, et määratud karistus vastab toimepandud teole. Kaebuse esitaja on trahvi tasunud ja selles osas kohtuvälise menetleja otsust ei vaidlusta. Samas leiab kaebuse esitaja, et määratud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, on liiga karm. Kaebuse esitaja selgitab, et juhtimisõiguse omamine tema puhul on hädavajalik, kuna käib korra nädalas hooldamas oma xxxxaastast ema S Rd, kes elab xxxx. Kaebuse esitaja on ema ainuke laps ja kuna ema liigub ainult tugiraami najal, vajab ta pidevat hoolt ja abistamist. Lisakaristuse kohaldamisel kannataks seetõttu just kaebuse esitaja ema. Kaebuse esitaja avaldab veelkord siirast kahetsust ja on teinud toimepandud teost tõsised järeldused ning on veendunud, et edaspidiste väärtegude toimepanemise ärahoidmiseks piisab ka põhikaristuse kohaldamisest (tl 2-4). Kaebusele on lisatud muuhulgas ka maksekorraldus trahvi tasumise kohta.

4. Kohtuväliselt menetlejalt kaebusele saabunud vastuskirja kohaselt, leiab menetleja, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk arvestanud karistuse määramisel karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on E.Z süü. Väärteoasja nr 2590,12,002513 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kuna sellises (28 km/h-s) ulatuses suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega pani E.Z otsesesse ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elud siis seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisaks põhikaristusele 200 € (maksimum 400 €) ka lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist 1 kuuks ( maksimum 3 kuud). Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem

Margo Kukk on väärteoasja nr 2590,12,002513 otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et E.Z tunnistab süüd ja kahetseb tehtut, kui ka asjaoluga, et E.Z on lisaks aruteldavale väärteole ka 2 kehtivat LS § 227 rikkumist (määratud rahatrahvid 60€ ja

100€ on tasutud). Samuti on E.Z pannud 20.07.2012 (kell 14:50 Lääne maakonnas, Kullamaa vallas Risti-Virtsu-Kuivastu –Kuressaare 23 km/il) toime uue LS § 227 lg1 rikkumise. Sellisest hoolimatust käitumisest jääb üle ainult järeldada, et E.Z puudub vähimgi tahtmine liikluskorrast kinni pidada ja ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ning selle võimalikest tagajärgedest. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõidukijuhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema poolt juhitud sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust.

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Kohtuväline menetleja palub jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk’e otsus väärteoasjas nr 2590,12,002513 muutmata ja kaebus rahuldamata.

5. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik E.Z kaebuse juurde, selgitas, et kiirust mõõdeti Kiltsi asulasse sissesõidul asulat tähistava märgi lähedal, tal olid mõtted mujal ja ei pannud 50 märki tähele. Juhtimisõigus on alates 18 eluaastast, rikkumisi on kiiruseületamise eest kaks. Selgitab, et juhtimisõigus on vajalik ema abistamiseks, kes elab xxxx. Ta on emal ainuke laps, tema abikaasa pole võimeline nii pikka teed sõitma ja seega ei oleks ilma juhtimisõiguseta võimalik elukorraldusega hakkama saada. Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis, et väärtegu E.Z poolt on toime pandud teadlikult ja otsese tahtlusega. Ta on ise ennast süüdi tunnistanud. Teab, et peale 70 märki tuleb 50-ne märk ja seda, et asulamärk tähendab, et lubatud kiirus on 50 km/h. Tal on 3 kehtivat rikkumistkaks enne kaebuse esitamist ja üks peale kaebuse esitamist. Karistuse eesmärk on panna isikut seadusekuulekalt käituma. E.Z ei ole näidanud, et ta oleks saanud enda käitumisest aru, ta maksab küll trahvid ära, kuid jätkab kiiruse ületamist. Seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-45-11).

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk`e 08.06.2012.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,12,002513 aluseks olev väärteoprotokoll on koostatud patrullpolitseinik Jaak Sepajõe poolt 14.05.2012.a. menetlusaluse isiku E.Z kohta ning selles heidetakse menetlusalusele isikule ette, et tema 14.05.2012 kell 21.05 Liiduri tn 22 Kiltsis Väike-Maarja vallas juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 81+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Sellega rikkus E.Z LS § 15 lg 1 p 2 ja pani toime väärteo LS § 227 lg 2 järgi.

E.Z on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulatuna kinnitanud, et ta juhtis 14.05.12 kella 21.05 paiku mootorsõidukit reg.märgiga 658 MKI Kiltsi külas, kus ületas lubatud sõidukiirust, sõidukiiruseks mõõtis politsei 81 km/h.(tl 12).

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 14.05.12 kell 21.05 on Kiltsis Liiduri

22 kiirusemõõteseadmega STALKER II MDR nr AS004094 mõõdetud mootorsõiduki xxxx, reg.märgiga xxxx sõidukiiruseks 81 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h.

Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega on mõõdetaval teelõigul ületanud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Juhile on näidatud tabloole fikseeritud näitu. Juht avaldusi ja märkuseid protokollile esitanud ei ole (tl 13).

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku E.Z süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks eelkõige tema enda kohtus antud ütlustega, mis kattuvad kohtuvälises menetluses antud ütlustega ning samuti kohtuvälises menetluses kogutud muude tõenditega, milleks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll.

Kohtuväline menetleja on E.Z-ile ette heitnud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumist, s.o seda, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 81+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Süütegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Liiklusseaduse § lg p sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku E.Z poolt toime pandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Menetlusalusele isikule E.Z-ile on kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuvälise menetleja 08.06.2012 otsuses on karistuse määramisel arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku süü tunnistamist, raskendavaid asjaolusid märgitud ei ole.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud ka, et olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses osalevaid inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Oma rikkumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemiste eest. Määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekalt käituma. Menetlusaluse isiku suhtes ei ole eelnevalt kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist, seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb kohaldada lisaks rahatrahvile lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist.

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt E.Z-ile LS § 227 lg 2 alusel määratud põhikaristus, so rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, mis on 200 eurot, on põhjendatud ja vastab isiku süüle ning on kooskõlas karistuse mõistmise alustega. Selles osas ei ole kohtuvälise menetleja otsust ka vaidlustatud ning kohus selles osas kohtuvälise menetleja otsust ei muuda. E.Z poolt on määratud rahatrahv 200 eurot tasutud 19.06.2012, mille kohta on toimikus maksekorraldus (tl 6). Lisakaristuse kohaldamise osas tuleb kohtu arvates kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

Kohtupraktikas on lisakaristust sh. tegutsemiskeeldu ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist reeglina kasutatud üldja eripreventiivsetel kaalutlustel ja juhtudel, kui süüdlase ohtlikkusest lähtuvalt on vaja üldsust tema eest kaitsta. Samas tuleb ka lisakaristuse kaalumisel jälgida, et selle kohaldamine ei oleks ebaproportsionaalne süü suurusega, ning kas preventiivsed eesmärgid pole saavutatavad põhikaristuse kohaldamisega. Arvestada tuleb ka seda, kui rängalt mõjub lisakaristuse kohaldamine isikule või tema perele. Toomas E.Z süü suurust ja rikkumise asjaolusid arvestades leiab kohus, et rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras on saavutatavad ka karistuse preventiivsed eesmärgid. Toomas

E.Z ütlustest nähtuvalt pani ta kiiruseületamise toime ettevaatamatusest, kiiruseületamine toimus asulasse sissesõidul kiirustpiirava märgi läheduses. Toomas E.Z karistust kergendava asjaoluna esineb süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Toomas E.Z omas küll kahte kehtivat karistust kiiruseületamiste eest, kuid arvestades tema rohkem kui 40 aastast juhistaaži, ei leia kohus, et tema puhul oleks tegemist liiklushuligaaniga kes vajaks täiendavat ohutustamist sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisega. Arvestades veel ka Toomas E.Z perekondlikke asjaolusid (kaugel elava eaka ema hooldamise vajadus) leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine pole tema suhtes põhjendatud.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Juhindudes KrMS § 306 lg 5 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp 13.11.2012 m ä ä r a s: Teha parandus kohtuotsuse põhjendavas osas ja kirjutada menetlusaluse isiku nimeks E.Z .

Kohtuotsus jõustus 11. detsembril 2012. a.

№oremreferent

Lea Herne