4-12-5705/54-12-5705/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-12-5705

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 10. november 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2012.a Haapsalu Väärteoasja number 4-12-5705 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Väärteoasi K.B liiklusseaduse 24 lg 2

väärteoasi § 2 järgi

Istungil osalenud isik

ud

Menetlusalune isik , isikukood xxx, K.B elukoht *, emakeel * keel, * kodanik, *

K ne menetleja ohtuväli PPA Lääne Prefektuur Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja Boris Kohtring RESOLUTSIOON

K.B Liiklusseaduse § 2 järgi 24 lg 2 ja karistada arestiga 10 ( )

kümme päeva.

10.11.2012 kell 05.25

kuulub kandmisele Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna arestimajas PPA Lääne (Lossiplats 4 Haapsalu).

3.

Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

a kohtuotsus täitmiseks PPA Lääne prefektuurile Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu st ning esitades

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Väärteoprotokolli nr AB 1251315 10.11.2012

, koostatud , K.B kohaselt süüdistatakse

selles, et tema 10.11.2012 kell 05.25 L

Lääne maakonnas linnas, L tänaval, liikus Tallinna mnt

4-12-5705

suunas, Opel Vectra reg nr *, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 mg/l, laiendamääramatus 0,05 mg/l, seega mitte

väiksem kui 0,68 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST, taatlustunnistuse nr TTRC-1200090. Rikkus liiklusseaduse lg 5. § 69 Väärt iiklusseaduse § eo kvalifikatsioon l 224 lg 2.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § ning väärtegu kvalifitseeriti LS §

et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi

olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. 224 lg 2 juhi LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki

juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on süüks arvatud väärteo K.B-le toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud. Vastavalt

allutatud joobeseisundi tuvastamisele, K.B on protokollile alla kirjutanud, märkusi lisanud ei

ole. M - õõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST nr ARAF

0025, taatlustunnistuse nr TTRC-12/00090 etri lugem 0,73 mg/l, . Tõendusliku alkome

laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,68 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl 5. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja andis ütlusi, et varahommikul oli Vesiroosis, läks koju. Vaa on üksinda kodus, ei olnud, läks endast välja ja võttis auto ning läks tas, * * * otsima.

Enne juhtima asumist oli alkoholi tarvitanud. Sai aru, et on joobes, teab, et joobes ei tohi mootorsõidukit juhtida. Ja siiski asus rooli. On ka eelnevalt sarnase väärteotoimepanemise eest

karistatud. Siis oli karistuseks rahatrahv üle 500 euro. See trahv on tasutud. Eelmise korra peale ei

mõelnud kui autorooli istus. Kui esimese karistuse kätte sai, siis ikka mõtles selle peale. Kui nüüd rooli istus, siis ei mõelnud, oli nii endast väljas. äks otsima kus

L * on. Kahetseb oma tegu. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist K.B poolt. Kohus leiab, et K.B . K.B on pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega

oma ütlustes selgitanud, tuli öösel baarist, oli alkoholi tarvitanud ja sai aru, et on joobes. Sellest et

hoolimata istus autorooli, kuigi teadis, et sellises seisundid ei tohi autot juhtida, ja asus mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et K.B on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise

ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus et väärteoasjas leiduvate tõenditega seisukohal on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 69 lg 5 ja pani sellega väärteo, milline on K.B toime kvalifitseeritav 224 lg 2 . LS § järgi

4-12-5705 Karistus Vastavalt toimepandule tuleb K.B ka karistada.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti, kui ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. KarS K.B puhul on tuvastatud. Kohus § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

leiab, et K.B suur sest

süü on alkoholipiirmäära ületamine oli peaaegu ülemmäära lähedane, tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõist kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust misel tuleb arvestada karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on tunnistanud oma süüd ja K.B kahetsenud toimepandut. Kohus veendus kohtuistungil, et kahetsus on siiras. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 13-14 on K.B kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on K.B karistusregistri teatis

karistatud Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012 otsusega väärteoasjas

Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 512 eurot. Eelnev näitab, et K.B on vähem kui aasta tagasi toime pannud täpselt sama väärteo – ta on juhtinud mootorsõidukit seisundis

, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi lubatust rohkem. Tookord on teda karistatud rahatrahviga, mille ta on ka tasunud. K.B andis ise kohtuistungil ütlusi, et kui trahvi sai, siis see pani ta küll mõtlema, kuid taas alkoholijoobes rooli istumisel see eelnev karistus meelde ei tulnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud näitab, et K.B ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma kohaldades

tema suhtes kergemat karistusliiki, vaid eripreventiivse eesmärgi täidab vaid raskeim karistus, milleks on arest. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta

õiguskorda. K.B on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus määras, mis on LS § 224 lg 2 sätestatu kohaselt ülempiiri lähedane. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on

karistuse mõistmisel olulisel kohal. Kohus leiab, et liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks ja ilmselgelt on joobes juhi poolt mootorsõiduki juhtimine olukord, mille puhul liikluses võimalikele ohtlikele olukordadele reageerimise võime väheneb ja seetõttu seab reaalsesse

ohtu ka kaasli juhtimise iklejad. Seega leiab kohus, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on joobes puhul olulisel kohal. Võttes kokku kõik KarS § 56 lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab

kohus, et K.B eest karistada arestiga, sest kergemate tuleb toimepandud süüteo karistusliikidega, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohus leiab, et kuigi karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik aresti K.B ei ole ennem karistatud mõistmine, ei pea see arest olema ülemäära pikk.

arestiga ja seetõttu leiab kohus, et mõistes aresti (mis on seotud isikult vabaduse võtmisega) alla keskmise määra, täidab selline karistus karistuse eesmärgi. Tl 11-12 on K.B

kinnipidamise protokoll. Sellest nähtub, et K.B on VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel 10.11.2012 kell 05.25 kinni peetud. VTMS § 205 lg 1 sätestab, et kui süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisel pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist.

VTMS § 44 lg 3 KarS § 68 l , 205 lg 1, g 2 alusel tuleb karistuse kandmise aja alguseks lugeda K.B kinnipidamine. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

4-12-5705 Otsuse tegemisel juhind 199 lg 3, L ub kohus VTMS §§ 44 lg 3, 107 lg 1 p 1, 108, 109,110,111, S §§ 69 lg 5, 224 lg 2, KarS §§ 56 lg 1, 68 lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik