1-12-6226/17 · 1-12-6226/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6226 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kriminaalasi N.K süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. septembri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava N.K kaitsja Kaido Kooga apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava N.K kaitsja Kaido Kooga

apellatsioon Viru Maakohtu 18. septembri 2012 otsuse peale läbi vaatamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga

Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat vanemabi

Kaido Koogale tema poolt N.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista N.K-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

4 N.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele .

SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „N.K 1-12- 6226 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja menetluse käik

1. on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta 05.12.2011 kella 15.25 N.K

paiku juhtis Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Kukruse-Tammiku tee 7 km-l sõiduautot Volkswagen

Passat reg nr XXX XXX . Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 2911T tehti

ekspertiisi käigus kindlaks, et alkoholi sisaldus ühes grammis veres oli X,XX +/-0,06 milligrammi, s.o lõplik tulem X,XX milligrammi. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse N.K alkoholijoobes olevaks isikuks.

Peale selle N.K 18.01.2012 kella 18.30 paiku juhtis Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Pajualuse külas, XXX maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX XXX . Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 196T tehti ekspertiisi käigus kindlaks, et alkoholi sisaldus ühes grammis veres oli X,XX +/-0,06 milligrammi, s.o lõplik tulem X,XX milligrammi.

Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse N.K alkoholijoobes olevaks isikuks.

Peale selle juhtis N.K 15.03.2012 kella 17.00 paiku Ida-Virumaal, Jõhvi vallas,

Tammiku alevikus, XXX maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX XXX . Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARBK-0026 tuvastati tal väljahingatavas

õhus alkoholi sisaldus X,XX mg/l +/- 0,12 mg/l, s.o lõplikuks mõõtetulemuseks X,XX mg/l

kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse N.K alkoholijoobes olevaks isikuks.

Peale selle juhtis N.K 21.04.2012 kella 18.00 paiku Ida-Virumaal, Jõhvi-Tartu-Valga

mnt 27 km-l mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX XXX . Alkomeetriga Lion Intoxylizer 8000, seerianumber 80-005392 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus

X,XX mg/l +/- 0,10 mg/l, s.o lõplikuks mõõtetulemuseks X,XX mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetele loetakse N.K alkoholijoobes olevaks isikuks.

Oma tegudega pani N.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

2.

Viru Maakohus tunnistas N.K süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis karistuseks 2 aastat ja

kolm kuud vangistust, mida vähendati KrMS §-le 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku ehk 9 kuu võrra. Kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2012- 16.03.2012, s.o 2 päeva, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust alates 21.04.2012, s.o kinnipidamise kuupäevast.

Lisakaristusena võeti KarS § 50 lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks alates

kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb mõistetud lisakaristuse tähtaeg põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Maakohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel N.K-lt tahtliku süüteo toimepanemise

vahendi, sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX XXX (VIN kood

WVWZZZ3BZXE224050), märkides, et maanteeamet on Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku Eeva Levina 24.04.2012 vara arestimise määruse alusel liiklusregistris N.K nimele registreeritud sõidukile Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX seadnud käsutamise keelumärke 25.04.2012.

3 Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

3.

Kohus, arvestades KarS § 56 ja § 57 lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 sätestatut, märkis põhikaristuse osas, et kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. Karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Maakohus leidis, et isiku süü suurus on üle keskmise, põhjendades seda

järgmiselt: kahes episoodis neljast (05.12.2011 ja 21.04.2012) kaasnes joobeseisundis juhtimisega liiklusohu tekkimise võimalus – "sõiduauto vingerdas tee peal, näitas parempoolset suunatuld ja samal ajal keeras vasakule poole" (tunnistaja V.T. ütlustest kd 1, tl 4) ning "sõiduk

tegi teisest autost möödasõitu ning naases väga järsu liigutusega enda suunavööndisse" (tunnistaja M.M. ütlustest kd 4, tl 2). Teod leidsid aset päevaajal, üks episood kell 15.25 ja kolm ajavahemikul kell 17.00-18.00, mil liiklustihedus on eriti suur, kuna inimesed sõidavad töölt koju

ja seetõttu ka oht teistele liiklejatele on suurem. Kõikides episoodides oli N.K joove tunduvalt üle minimaalse määra – X,XX mg/g ja X,XX mg/g veres (kd 1, tl 8), (kd 2, tl 3) ning X,XX mg/l ja X,XX mg/l (kd 3, tl 4p, 5), (kd 4, tl 5p, 6) väljahingatavas õhus.

05.12.2011 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on märgitud, et juhi reaktsioonikiirus on

väga aeglane, kõne arusaamatu, aja-, isiku ja kohataju puudub, koordinatsioon väga häiritud, käitumises esineb rahutus, nutmine, apaatsus, omamehelik ja ründav käitumine (tl 5, 5p). 18.01.2012 indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitu kohaselt juhi reaktsioonikiirus on väga aeglane, kõne segane, aja-, isiku ja kohataju puudub, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, käitumises esineb rahutus, omamehelik ja ründav käitumine (kd 2, tl 4, 4 p).

Maakohus osundas karistusregistri andmetele, mille järgi on N.K varem 9 korral

kriminaalkorras karistatud, sh viiel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest – Viru

Maakohtu 19.10.2007 ja 26.02.2008, Harju Maakohtu 05.12.2007, Ida-Viru Maakohtu 09.11.2001 ja Kohtla-Järve Linnakohtu 02.05.2002 otsusega. Karistuseks mõisteti N.K-le nii rahaline karistus, kui ka tingimisi vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. N.K on

karistatud ka reaalse vangistusega. Põhja Politseiprefektuuri 08.06.2006 otsusega karistati N.K

LS § 74 19

lg 1 järgi joobes juhtimise eest rahatrahviga 12000 krooni. Viiel korral

võeti N.K-lt ära juhtimisõigus – 3 kuuks, 8 kuuks, 1 aastaks ja 6 kuuks, 2 aastaks, 3

aastaks. Sellest nähtub, et süüdistatav on süsteemne liiklusalaste kuritegude toimepanija. Kohaldatud karistused ei andnud positiivset tulemust süüdistatava isiku korrigeerimisel, et ta ei paneks toime uusi süütegusid.

Lisaks käitus 05.12.2011 ja 18.01.2012 episoodides süüdistatav pärast kinnipidamist

politseiametnike suhtes agressiivselt (kd 1 tl 4, kd 2 tl 9). Selline käitumine iseloomustab

süüdistatava isikut, et ta vajab tugevamat korrigeerimist ka võimaliku agressiivsuse riski

maandamiseks. 21.04.2012 üritas süüdistatav sündmuskohalt põgeneda, kuid tunnistaja M.M. pidas ta kinni (kd 4 tl 3). Kohus arvestas seda kui süüdistatava üldist vastutustundetust näitavat asjaolu.

Kohus märkis karistusraame analüüsides, et KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse

või kuni 3-aastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja eripreventiivseid eesmärke N.K

mõjutamiseks leidis kohus, et kergemaliigiliste karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad ja varasemate katsete käigus end ammendanud. N.K suhtes kuulub kohaldamisele rangeim karistuse liik – vangistus, karistuse määraga üle keskmise sanktsioonis ettenähtud ülemmäära (1

4

aasta 6 kuud vangistust). Varem samalaadsete tegude eest korduvalt kriminaal- ja

väärteomenetluse korras karistatud N.K pani toime neli uut kuritegu, mis näitab, et karistused ei ole talle piisavat mõju avaldanud.

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

Kohus ei leidnud aluseid N.K karistusest tingimisi vabastamiseks.

Maakohus leidis, et otsustamaks karistuse määra üle, tuleb arvestada süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise intensiivsust, nimelt seda, et vaid viie kuu vältel (2011. a detsembrist

2012. a aprillini) pani N.K toime neli uut tahtlikku, oma iseloomult samalaadset kuritegu.

Kaitsja pakutud põhikaristuse määr 1 aasta vangistust jääb alla sanktsiooni keskmist ning ei vasta kohtu arvates N.K süü raskusele. Kohus nõustus prokuröri ettepanekuga karistuse osas mõista süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning leidis, et karistuse selline liik ja määr vastab Y. Zatonskyi süü raskusele ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Selline karistuse

määr on üle sanktsiooni keskmist määra, kuid kohtu arvates on see õigustatud, arvestades, et süüdistatava süü suurus on üle keskmise määra. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 mõistetud karistust tuleb vähendada kolmandiku ehk 9 kuu võrra. Kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud vangistust.

Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2012 kuni 16.03.2012, so 2 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata kinnipidamise päevast, s.o 21.04.2012 (kd 4 tl 8, 32).

Apellatsioonis esitatud taotluse sisu

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav N.K kaitsja Kaido Kooga, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsuse KarS § 424 järgi põhikaristuse mõistmise osas ja palub mõista süüdistatavale kergem karistus. Apellandi arvates ei vasta põhikaristus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

Kohtu järeldus eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks N.K karistamisel ainult vangistusega määraga üle keskmise sanktsioonis ettenähtud ülemmäära on põhjendamatu. Kohus

on jätnud põhikaristuse mõistmisel arvestamata lisakaristuse ja konfiskeerimise kohaldamise. Mõistes kogumis põhi- ja lisakaristuse ning konfiskeerimise, ei ole eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks kogumis vajalik N.K karistamine vangistusega üle keskmise sanktsioonis

ettenähtud ülemmäära. N.K on talle kohaldatud põhi- ja lisakaristuse kohaldamisega ning sõiduauto konfiskeerimisega väga pikaks ajaks või isegi alatiseks liiklusest kõrvaldatud ja sellega on eripreventiivsed eesmärgid täidetud. Kaitsja märgib, et karistus ei tohiks põhjustada asjatuid kannatusi ja ebamugavusi. N.K

võttis korteri omandamiseks laenu ja pikaajaline vangistus põhjustab maksehäireid ja võib lõppeda korteri sundmüügiga.

Kohus on jätnud kergendava asjaoluna arvestamata, et N.K tunnistas oma süüd kogu menetluse käigus ja kahetses seda puhtsüdamlikult.

Põhjendatud põhikaristuse määraks peab kaitsja 1 aastast vabadusekaotuslikku karistust, mida tuleks vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada ühe kolmandiku võrra.

5

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, hinnates N.K apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine

võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt

kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba

eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega N.K-le määratud karistuse osas ja leiab, et see on

õiglane ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Lisaks

arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra

huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-

11, p 8.1). Süü suurust võivad iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul,

koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. Lisaks kuriteokoosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus

süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo

toimepanemist (RKK nr 3-1-1-77-11, p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse.

Käesoleval juhul on maakohus andnud põhjaliku hinnangu kõigile KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise eesmärkidele kogumis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

Ringkonnakohus märgib puutuvalt kaitsja väidetesse seoses eripreventiivse eesmärgi

mittearvestamisega isiku karistamisel, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud N.K käitumist ja talle varasemalt määratud karistustega seatud paranduslike eesmärkide

luhtumist, m.h on maakohus analüüsinud kaitsja poolt pakutud põhikaristuse määra

mittevastavust N.K süü raskusele. Nii on maakohus märkinud, et N.K-le on antud võimalusi kanda vabadusekaotuslikku karistust tingimisi, asendamisega üldkasuliku tööga,

teda on karistatud ka reaalse vangistusega ja on määratud rahalist karistust ning kohaldatud

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, ent N.K on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et N.K-le on korduvalt antud võimalus asuda

seaduskuulekale teele ning teha karistustest omapoolsed järeldused, mh tegeleda oma sõltuvusprobleemile lahenduse otsimisega. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et käesolev karistus mõisteti nelja kuriteoepisoodi eest kogumis.

6

Samuti märgib ringkonnakohus, et kaitsja etteheide maakohtu otsusele kergendavate asjaolude

arvestamata jätmise osas on põhjendamatu. Maakohus on karistust mõistes muu hulgas ka puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist arvestanud (vt kohtuotsuse lk 5).

Kaitsja on märkinud, et karistus ei tohiks põhjustada asjatuid kannatusi ja ebamugavusi.

N.K võttis korteri omandamiseks laenu ja pikaajaline vangistus põhjustab maksehäiretega ja võib lõppeda korteri sundmüügiga. Ringkonnakohus märgib, et sanktsioon on teo õigusjärelm, mis tuleneb teo õigusvastasusest. Karistus on rangelt seotud seadusega, kuivõrd potentsiaalsele normirikkujale kirjeldatakse enne tegu konkreetse teo eest ettenähtud konkreetset karistust, mistõttu oli N.K-le teada, milline sanktsioon ja millised tagajärjed tema teole järgnevad.

Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus isikut on karistatud sama kvalifikatsiooniga tegude

toime panemise eest tingimusliku karistusega ja ta sellele vaatamata jätkab samaliigiliste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, ei saa teda karistada kergema karistusega juba ainuüksi sel põhjusel, et kohus peab karistuse mõistmisel silmas pidama ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis

kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted

riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (3-1-1-26-03).

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 185 lg 2 kohaselt jäävad apellatsioonimenetluses KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi tegemise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau