1-12-2325/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-2325 (11240105904) Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlgid

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva ja Svetlana Hamaza

Sirje Merilo Kriminaalasi N G

süüdistuses KarS § 121 järgi

Süüdistatav

N G, isikukood xxxx, kodakondsuseta, haridus 7 klassi,

elukoht xxxx b xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, , õpi

väärtegude toimepanemise eest karistatud 4 l korral, kõik -

rahatrahvid tasumata, viibinud eelvangistuses 22.11.2011 – 12.12.2011, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

Kaitsja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

RESOLUTSIOON: Juhindudes koh

KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 us

otsustas: Süüdi tunnistada N G KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

2

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 22.11.2011 – 12.12.2011, s.o 21 päeva karistusaja

hulka. N G’l kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud ja 9 päeva vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui N G ei pane kaheksateist kuulisel - li katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrol ajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustuse.

Määrata juhataja poolt määratava N G katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS § s 75 lg 1 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) elama alalises elukohas xxxx;

kohtu määratud

2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada t käitumiskontrolli ajal osalema N G sotsiaalabiprogrammis.

N G

le määratud katseaja alguseks lugeda 17.09.2012.

Tõkend elukohast lahkumise keeld N G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt (elukoht xxxx) 5,60 (viis eurot ja 60 senti) eurot A C (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N Glt, alaealisel vahendite puudumisel

tema emalt N Rlt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt

menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo (asukoht Turuplats 3, Rakvere) kasuks 537,60 (viissada kolmkümmend seitse eurot ja 60 senti,

s.h on käibemaks 20%, s.o 89,60 eurot) eurot v. adv. Anti Aasmaa poolt määratud korras - süüdistatava N G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu kokku summas 863,67 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ning KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada l või tema emal N G N Rl tasuda

kriminaalmenetluse kulud kokku 435,45 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates oktoobrist 2012.a. igakuiselt 36,29 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni.

3

N G N R Rahandusministeeriumi l või tema emal l tasuda väljamõistetud summad

arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. septembrist 2012 (seega hiljemalt 24.

septembriks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav

maakohtu kantseleis alates 09. oktoobrist 2012. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 10. oktoobrist 2012.

SÜÜDISTUS

N G on kohtu alla an ella 10.40 ajal xxxx tud süüdistatuna selles, et tema 15.09.2011 k õppehoones tungis kallale I C, lõi talle kaks korda põlvega vastu jalga, vajutas kannatanu pea alla ja võttis pea haardesse ning tõukas kannatanu vastu seina, tekitades kannatanule valu.

- tema 22.11.2011 kella 09.45 ajal xxxx , peksis kannatanut õppehoones tungis kallale I C

korduvalt kurikaga ja jalaga pähe ning kehasse, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse koljusisese vigastuse, konkussiooni. –

Seega N G, tekitades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu ja kahjustades tema tervist, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistatav ennast temale esitatud süüdistuse kummaski episoodis süüdi ei tunnista N G nud.

Süüdistatav iga tüli pastapliiatsi pärast. N G kinnitas kohtuistungil, et 15.09.2011 tekkis tal I C I Oilt pastapliiatsit, kuid too vastas, et tal ei ole. Siis I

l kadus ära pastapliiats ja ta palus ütles temale

Ile , et „sinu käes on minu pastapliiats“, mispeale tema ütles, et tema käes ei ole, tehes ettepaneku kontrollida tema asju. I ütles talle, et „parem uskuda koera kui sind“. Peale eesti

keele tundi läksid õpilased klassist välja ja nemad Oiga ka. I seisis akna juures. Ta tahtis I

käest küsida, miks viimane teda solvas. ütlustest nähtub, et algul ta läks N G I Ci juurde, minnes lähemale, et viimane teda kuuleks, sõnul arvas kuid ei puudutanud teda. N G I C, et ta hakkab teda

I C I C lööma ja haaras tal käest kinni, tema võttis il seljast kinni ja teise käega lõi teda näopiirkonda 4 korda, kui ta oli kummargil. Tal oli nina puruks löödud O viis neid laiali.

ja kulm. Tema ei löönud i ühtegi korda. Nad sõlmisid kokkuleppe, et ei räägi teineteise I C kohta midagi ning ei pöördu politseisse. N G tunnistas, et 22.11.2011 andis tema I Cile vastu,

sest esimesena solvas I C teda, süüdistades teda selles, mida ta ei ole teinud ja lüües talle

näkku. väitel leidis konflikt 22.11.20 peasissekäigu juures. Tema andis N G 11 aset xxxx I

C I Ci 3- - ile esimese löögi rusikaga pea piirkonda. Sel päeval lõi ta 4 korda, võib olla ühel korral jalaga ka, seega kokku 5 lööki.

N G tunnistas, et kõik hakkas 15. septembrist. See pastakas oli O F käes, kuid seda sai tema teada peale seda, kui I C teda solvas, sest siis pani O pastaka I Ci lauale. Mõne aja pärast ta kuulis, et poiste vahel oli jutt, et I lõi teda. Nende vahel oli kokkulepe, et keegi ei räägi sellest

4 mitte midagi ja seetõttu ei pöördunud ta ka politseisse. väitis, et ta ei maksnud N G I Cile kätte, ta tahtis vaid küsida, miks viimane teda solvas. Ta pidas seda ebaõiglaseks, sest

I C ei

palunud isegi vabandust. Ta ei maksnu i tagasi. 22. novembril kooli minnes d kätte, ta teg

tekkis tal selline mõte, et nüüd tuleb tunnistas, et ta mõtles kaua selle Ile tagasi teha. N G

peale. N G väitel ei olnud mingit kurikat. Ta lõi I Ci rusikaga. N G kohtuistungil ütles

järgmised sõnad: „Kui mind süüdistatakse selles, et lõin kurikaga, siis näidake mulle seda kurikat.“ Tema ütlustest nähtub, et see ei olnud tööõpetuse tunnis tehtud kurikas, vaid lihtsalt kaunistatud kuju. Sellega ta ei löönud d. See oli tal hommikul kaasas, kuid ta müüs selle enne I seda intsidenti maha täisealisele inimesele, kelle nime ta ei nimeta ja kellel ei ole selle asjaga pistmist. N G kinnitas, et kui tema I Iga kaasas A S d lõi, siis oli , kes oli õues, see sündmus toimus sees. N G

A S danud A Sit, et viimane sõnul on võimalik, et nägi peksmist. Ta ei ähvar ei tohi sellest rääkida.

KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel N G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. on kohtueelses menetluses 22.11.2011 öelnud N G

(tl 32- edagi peksnud. Kes I 33), et „ Mina ei ole k d peksis, seda ma ei tea.“ väitis N G

kohtuistungil, et algul ta kartis I Ci isa, pärast ta ütles tõtt, jäädes selle juurde, et rusikaga

hoope oli 4 ja jalaga 1. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel N G

kohtueelses N G on kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise.

menetluses 28.12.2011 öelnud (tl 34 „ sisenes uksest ja mina lõin teda rusikaga -36), et I

kuklasse. Ta oli minu poole seljaga. Ma lõin d kaks korda.“ väitis kohtuistungil, et I N G mäletab nüüd paremini, tookord oli ta emotsioonide all.

Kannatanu I C N G kinnitas kohtuistungil, et süüdistatava ga õpivad nad koos alates 1. klassist. Kaklused temal N Gga said alguse 2. klassist, kusjuures ka teiste klassikaaslastega ei suhelnud N G normaalselt. I C kinnitas esimese N G eoepisoodi kohta, le süüks arvatava kurit et oli teine tund sel päeval keemia ja tema vastas tahvli juures, kui sel ajal võttis keegi tema

pastaka. Siis ta seda ei teadnud enne, kui tuli 3. tundi, milleks oli eesti keele tund. See ei toimunud samas klassiruumis, vaid 2 korrust kõrgemal ajaloo kabinetis. i sõnul mäletas ta I C täpselt, et pani oma pastaka pinalisse, kuid kui ta selle lahti tegi, siis ei leidnud ta seda. Neil on kaks inimest, kes võivad seda teha, Algul küsis ta ilt, et kas tema käes on N G ja O F. O F

pastakas, kuid viimane ütles, et ei ja hakkas naerma. Siis pöördus ta poole ja küsis N G

viimase käest. ütles, et „kust sa võtsid, et minu käes on“ N G ja hakkas ka naerma. See küsimine oli tunni ajal. ma sõnul eelneva ütlemise peale emotsionaalselt häiritud I C oli o N G ja vastas N G . N G le, et „usun enne koera kui sind“ ütles selle peale, et „vaatame, kui sul nägu on katki löödud“ i sõnul oli tema pastaka võtnud . I C O F, kes andis talle tunni ajal pastaka

tagasi . N G , öeldes, et „teil tuleb kaklus“ Seda ütlemist kuulis ka . Tund lõppes ja ta tuli klassist viimasena välja, nähes küsis käest, et „kas sind O Fki ja N Gd akna juures. O F N G aidata“, mispeale viimane vastas, et tuleb ise toime. N G tuli tema juurde. Ta pani oma koti põrandale, küsides käest, kas on sul seda vaja. tahtis oma sõnul kõik ära lahendada N G I C

sõnadega, et ei toimuks kaklust. i väitel ei näinud ta põhjust vabandada I C N G ees, kui viimane naerab tema üle. lõi orda põlvega vastu jalga. Tal oli I C kinnitas, et N G teda 2 k ebameeldiv ja ta tundis valu. Siis ennast kaitstes tegi ta vastulöögi, lüües le ka põlvega N G üks kord vastu jalga. Siis vajutas kahe käega tema pea väga madalale alla. Selleks, et N G N

Gst vabaneda, tegi ta 2 lööki kuhugi näkku, kaitstes ennast. Ta ei saanud aru, kuhu need löögid tabasid. Siis võttis tal käsi N G varrega kaelast kinni. N Gl hakkas verd tulema, aga ta ei saanud aru, kust kohast. O F N G O F . Sel ajal hoidis nägi seda. ütles ile, et „tapa ta ära“ N G tal kaelast kinni. O F tuli tema juurde. O F ja N G ko I C os lükkasid ta vastu seina. mäletab, et esimene õpetaja, kes tuli, oli , öeldes, et jätke järgi, kuid sellega see asi ei lõppenud, E S vaid alles siis, kui tuli teine õpetaja, kes oli vene keele õpetaja L J nad läksid laiali ja kaklus ,

5 lõppes. Kui ta õpetaja kutsel klassi läks, siis ütles talle möödudes ebatsensuurse sõna.

N G I Ci väitel tal selg valutas väga ja suur sinikas oli selja peal. Tookord ta arstile ei läinud. Kui nad läksid sotsiaaltöötaja juurde, siis pani ta tähele, et

N Gl oli kuskilt silmapiirkonnast katki. Ta sai aru, et oli N G I C le selle vigastuse põhjustanud. i ütlustest nähtub, et selle sündmuse asjus otsustasid na

d politseisse mitte pöörduda ja asi niisama ära lahendada.

Kannatanu I Ci 15. septembrist kuni 22. novembrini Sel ütlustest nähtub, et oli kõik rahulik. ajal ta nägi, et tegi tööõpetuse tunnis kurikat, töötades puidupingil. i sõnul läksid nad N G I C

22.11.2011 hommikul vaheajal A Siga Rimi kauplusesse ja kui tagasi tulid, siis nägid nad väljas trepi peal Tema läks esimesena uksest sisse. Kui ta sisenedes ühe sammu N Gd ja D Si.

tegi, uks ei läinud veel kinni, siis kohe koridoris teda löödi selja tagant vastu pead. Kui ta kukkus, tuli veel 3 lööki. I C N G. D S oli N G tles, et i väitel nägi ta, et teda lõi kõrval ja ü „aitab küll, lähme ära“ seisis ukse juures ja oli šokis. . A S I C kinnitas, et sai kuskil 10 lööki.

Kõige tugevamad olid 3 4 lööki vastu pead. Pärast ta hoidis kätega peast kinni, siis olid - ülejäänud 3 lööki. Teised löögid oli vastu õlga, 6 või rohkem lööki. Ta ei lugenud lööke. Kui d

nad kooli poole läksid ja nägid d seal seismas, siis ta nägi, et N G N G kotist osa kurikast paistis. Vene keele tunnis õpetaja küsis , et „milleks sulle see kurikas“ ütles, et te N Glt . N G eb kurikat sõbra jaoks tööõpetuse tunnis ja täna ka teeb seda, aga sel päeval ei olnud tööõpetust. I C N G teadis öelda, et kui löömine lõppes, siis ütles talle, et „kas mäletad“ ja sinna juurde veel ebatsensuurse väljendi. Kui kõik lõppes, siis ähvardas

N G A Sit, et kui viimane kellelegi räägib, siis saab samamoodi. i sõnul on tema sõber. I C A S I C tunnistas, et tal oli valus, ta ei

saanud õlga liigutada. jooksis õppealajuhataja juurde abi otsima. A I C kinnitas, et talle kutsuti kiirabi. Tal olid hematoomid, põrutus ja õlavigastus ning ka kätel olid põrutused, sest vastu käsi tulid ka löögid. i väitel oli tegemist mingi kättemaksuga, sest nad lubasid lahku I C

minna ja teineteist mitte puutuda. I C ta keeras oma pea tunnistas, et kui kõik lõppes ja parema

le, siis nägi ta osa sellest kurikast.

Kannatanu A C, kes on I Ci isa, kinnitas kohtuistungil, et see oli algklassides, kui tema

abikaasa käis mitu korda koolis ja rääkis N Gga, paludes last mitte puutuda. N G oli aasta vanem teistest ja noris last kogu aeg. Siis nad juba teadsid, et N G ei ole tavaline laps. N G oli teistest tuge -olla mitte A C kinnitas, et see oli 15. vam sel ajal ja võib adekvaatse psüühikaga. septembril kuskil lõuna paiku, kui poeg helistas talle ja palus tulla kooli, et lahendada seda probleemi. Seal olid juba õpetajad kokku tulnud ja talle selgitati, et toimus kaklus tema poja ja

N G vahel, kuid selles kakluses osales veel üks inimene. Seda ütles poeg ja õpetajad kinnitasid ka. Kutsuti välja ja tema ema. Õpetajad tahtsid, et nad ol N G eksid teinud avalduse

politseile, sest juba enne oli selliseid juhuseid, kuid nad siiski otsustasid, et politseisse avaldust ei tee. Kui oleks teadnud, mis edasi juhtub, siis oleks teinud avalduse, sest kõikide

nende aastate jooksul kogu aeg olid mingid norimised tema pojaga ja kui poeg üks kord hakkas vastu, siis kättemaks oli selline. Kui tema poeg õhtul riidest lahti võttis, siis nägi ta, et

viimase selg oli punakat värvi, osa käest ja õlg olid haiged. sõnul oli poeg öelnud, et A Ci septembrist novembrini ei olnud solvamisi, kõik olid vaoshoitud. Oli kokku lepitud, et tema poeg ja N G ei kontakteeru omavahel. A Ci väitel helistas talle 22. novembril sotsiaaltöötaja ja ütles, et poeg peksti läbi ja ta on haiglas. Ta läks haiglasse, kus poeg suhtles küll temaga, rääkides, mis juhtus ja öeldes, et tal pea valutab.

Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et N G ja I C on talle klassikaaslased alates esimesest

klassist, neist I C A S D S N G A S kinnitas, et on talle rohkem sõber. i väitel on sõber. 22.11.2011 oli ta I Ciga ja nad tulid Rimi kauplusest koolimaja juurde, kus seisid N G ja D S.

A S N Gl oli terve oli ise oma sõnul nägi, et päev kotis puust kurikas, mida viimane

tööõpetuse tunnis mingi 2 nädalat teinud. Kui nad poest tulid ja nägid N Gd seismas, si is

6 viimasel paistis osa kurikast kotist välja. Nad läksid ukse juurde ja I C tegi ukse lahti, kui N G

tuli selja tagant ja lõi i kurikaga vastu pead. Ta nägi seda löömist ise pealt. I C D S seisis, püüdes mõne aja pärast sõnadega peatada N i väitel nägi lõi

. A S ta, et N G I Ci kurikaga 4 korda, pärast lõi teda veel jalgadega. Kui I C esimese hoobi kurikaga sai, siis ta kukkus. A Si väitel oli löömise ajal N G I C eest . ilt küsinud, et „kas tuli meelde, mille “ Varasema tüli ja kakluse kohta teadis A S t nad olid tunnis, kui O F I Ci pastaka. I C öelda, e võttis nägi, et tal ei ole pastakat ja arvas, et N O F võttis, kuid pärast ütles, et tema käes on pastakas. Kaklus oli siis, kui A S oli kell ja kõik läksid klassist välja. nägi, et algul tulid klassist välja N G ja O F,

siis tuli välja ütles midagi I C. N G I Cile ja viimane sai aru, et tuleb kaklus, pannes koti maha. Ta nägi, et püüdis i käega lüüa, kuid kummardus, löök ei tabanud ja pärast N G I C I C toimus kaklus. Tema oli võib õik oli hästi näha. Pärast seda -olla 30 meetri kaugusel, kuid k I C lõi mitu korda , kas tahtes neid lahutada või N Gd peapiirkonda. Peale seda sekkus O F I Ci lüüa. Pärast seda tulid õpetajad välja. A S kinnitas, et 22.11.2011 seisis tema eemal. Peksmine

kestis võib i ütlustest nähtub, et kui peksmine lõppes, tuli -olla 1-1,5 minutit. A S N G tema juurde, kurikas käes, kuid midagi ei öelnud, tehes žesti, et kui sa midagi räägid. i väitel oli A S

see ähvardus. Tema läks õppealajuhataja juurde, rääkides viimasele kõik, mis juhtus. A S teadis, et kui I C tugitooli istus, siis viimasel tugevalt valutas pea.

Tunnistaja O F I arvas, et tema kinnitas kohtuistungil, et 15.09.2011 sai tüli alguse sellest, et pastapliiats on N k Nt ja teda alandavalt nimetama. See pastakas ei olnud N äes ning hakkas käes, vaid see oli tema käes ja ta andis selle Ile enne tunni lõppu tagasi. Pastakas oli siis veel tema käes, kui le halvasti ütles. väitis, et teise tunni lõpus, enne eesti keele tundi, oli I N O F

see pastakas maas. Kõik olid juba välja läinud ja ta võttis selle üles, et see Ile tagasi anda. Tema küsis käest vaatas, et ei ole ja pöördus I , et kus on sinu pastakas, kuid I N poole, hakates teda alandavalt nimetama. Peale tundi vaheajal oli koridoris kaklus. Tema vaatas pealt, kuidas

nad kaklesid. Üks sai lööke ja teine lõi. i väitel lõi esimese löögi ei löönud O F I, kuid N ühtegi korda, kuna ta ei saanud lüüa, sest ühe käega hoidis t kaelast kinni ja teise käega lõi I N teda. Kaklus lõppes sellega, et i väitel nägi Nl oli ninast verejooks ja tema lahutas neid. O F kakluse lõppu pealt Larissa Karmilitsina. m sõber on Tema suure N.

Tunnistaja D S, kes on N G I tuli Rimist kooli sõber, kinnitas kohtuistungil, et 22.11.2011 juurde. Nemad läksid välja ja seisid seal. Kui lõi teda pähe, kuid ta ei I tuli koolimajja, siis N tea, mitu korda.

Tunnistaja K K, kes on xxxx, kinnitas kohtuistungil, et tunneb süüdistatavat ja kannatanut

septembrist 2011. Ta on enne neid sündmusi septembri alguses vestelnud N Gga tema

käitumisest, koolikohustuse täitmisest, puudumistest ja sõnul t hilinemistest. K K uli

15.09.2011 hommikul tema juurde sotsiaalpedagoog õpetaja ga ja ütles, et 3. korruse E S

koridoris toimus kaklus, et kakluses osalenud poisid on lahutatud, et igas ruumis istub üks

poiss ja neid oli 3 poissi N G O F ja I C K K N Gl nina verine, kuid I C – , . väitel oli il nähtavaid vigastusi ei olnud. rääkis, et selle päeva hommikul kadus tal ära pastapliiats ja ta I

arvas, et selle võttis ära . Ta sai mõlema poisi jutust aru, et keemia tunnis toimus neil N

omavaheline sõnade loopimine ja ta sai aru sellest, peale ühe teatud ütluse et N solvus I

pärast. Peale eesti keele tundi läksid poisid koridori ja tüli jätkus füüsilises vormis. Ta sai poistega vesteldes aru, et selle tüli algatas N, kes kutsus endale toeks Id kinni hoidma O Fi. N tunnistas talle, et neil K K oli tõuklemine ja esimene lööja oli tema. ütlustest nähtub, et nad

kutsusid kooli N G ja I Ci vanemad, Nl tuli ema ja Il isa. Nad istusid laua taha koos

psühholoogi ja sotsiaalpedagoogiga, sõlmides kokkuleppe, et poisid omavahel ei suhtle. Ta

tegi kül isale ettepaneku, et pöördugu politsei poole, kuid laua taga otsustati, et seda l I seekord vaja ei ole. Sellist ettepanekut ta ei teinud N emale, sest samal päeval oli õpetajate ja

7 kaasõpilaste sõnul ähvardanud d, et eluga viimane sellest loost ei pääs N I e ja nad muretsesid I

turvalisuse pärast. K K kinnitas, et 22.11.2011 kolmanda tunni alguses, kui kell oli just

helisenud, jooksis tema kabinetti endast väljas šokiseisundis A, kes tuli abi paluma, et all

fuajees kahe ukse vahel lamab teadvuseta I, et tal on kiiresti vaja abi. A N oli ütles, et

tunginud Ile kallale ja tema sai aru, et N peksis I pead vastu seina. Kui tema alla jooksis,

lamas I kahe ukse vahel, sise- ja välisukse vahel, teadvuseta olekus maas, raputamise ja rääkimise peale ei reageerinud, si Tema telefoni väljavõte näitab, et kiirabisse lmad olid kinni. tegi ta kõne 9.52. Mingeid väliseid vigastusi ta l ei näinud, kuid pead katsudes tundus mitu I muhku pea tagumisel poolel. Enne kui A rääkima hakkas sellest, mis juhtus, palus ta temal sellest mitte kellelegi rääkida, kutsudes teda lihtsalt vaatama. A palus N nime mitte kasutada, sest kartis, et N Kui A maksab talle kätte. tuli, siis esimene sõna oli, et „tule appi, aga ära

mitte kell N I Kurikast sai tema teada peale seda s - elegi ütle, et d lõi“. ündmust, sest 1 2

õpetajat olid näinud sel hommikul koolimajas üht poissi nokamütsiga, kellel puidust kurika

ots oli ranitsast väljas. Üks oli eesti keele õpetaja, kes t ei tunne, kuid teine õpetaja, kes N kurikat nägi, tundis t, küsides viimaselt, mis jaoks see on ja paludes ära panna, kuid N N oli öelnud talle, et tal on tööõpetus ja et ta teeb seda tunnis edasi. sõnul on ka peale seda K K sündmust olnud N Gga koolis probleeme.

Tunnistaja E S kinnitas kohtuistungil, et ta on N G ja I Ci 8. klassist alates, eesti keele õpetaja kuid tunneb neid E S ka varasemast ajast, kuna töötab kolmandat aastat samas koolis. väitel

teab ta seda, mis 15. septembril klassis toimus. Tema sõnul eesti keele tund oli 3. tund ja

tunnis oli plaanis teha sõnade töö, kuid selleks, et sõnu kirjutada, on vaja pastapliiatsit. I avastas enne töö kirjutamist, et tal on kadunud pastapliiats. pöördus kõigepealt I O Fi poole ja küsis, et kas viimane võttis ära pastapliiatsi. Kui ütles, et tema pole pastapliiatsit võtnud, O pöördus esitades viimasele sama küsimuse. Selleks, et konflikti vältida, püüdis ta I N poole,

otsida pastapliiatsit, et nad saaksid tööga edasi minna, aga ikkagi tekkis neil omavahel sõnelus. sõnu ta ei pannud tähele, kuid ta nägi, et võttis oma koti ja näitas, et seal I N pole midagi. Samal ajal poetas O I pastapliiatsi laua peale tagasi ja nad said tööga edasi minna. Kui

tund oli lõppenud ja kell helises vahetundi, siis õpilased lahkusid klassist, tema jäi klassi. Möödus minut poolteist, kui ta kuulis koridorist lärmi läks välja ja nägi, et - . Ta I ja N hoidsid teineteisest kinni. O N ninast jooksis seisis samas lähedal. Kuna põrandal oli näha verejälgi ja

verd, siis sai ta aru, et oli toimunud lööming, oli toimunud kaklus. Samal ajal tuli kõrvalt

kabinetist välja õpetaja K ning tema tõmbas eemale ja õpetaja K tõmbas vene keele

I

N eemale. E S I I N sõnul oli endast väljas ja lausa värises. ütles talle, et lõi teda esimesena ja ta

oli sunnitud end kaitsma. E S I väitel hoidis oma kätt kinni, tal oli õlapiirkonnas valus. Vestluses Nga, ei eitanud viimane Id esimesena. Kui I N poole ja soovis teada , et lõi pöördus saada, kas tema on pastapliiatsi v N õtnud ja näitas, et võid mu koti läbi otsida, kui sa mind ei usu, siis I N tundis end sellest solvatuna. E S teab, et I ütles, et „ma usun enne koera kui sind“. ja N

vahel on olnud vastastikuseid sõnalisi teravaid ütlemisi.

Tsiviilkostja N R, kes on N G ema, kinnitas kohtuistungil, et poega on kasvatatud sedasi, et

ära löö esimesena, aga kui sind solvatakse, siis tee tagasi. Tema arvates pidi poeg tagasi

tegema ja kui kannatanul oli valus, siis oli valus. Tsiviilhagiga summas 5,60 eurot N R nõustus. Tema endas viga ei näe. Neil on kõik väga rahulik. Nemad ei solva ega puutu kedagi ja ärgu ka neid puudutagu. Tema kasvatab lapsi üksi, see pole kerge.

Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist 22.11.2011 kannatanu I Ci kohta (tl 1-2), mille kohaselt diagnoositi tal koljusisene vigastus, konkussioon.

8 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või

film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise

tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt

kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine

nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava N G

süü temale esitatud süüdistuses on kummagi kuriteoepisoodi osas tõendamist leidnud.

Esimeses kuriteoepisoodis ei tunnistanud süüdistat ennast üldse süüdi, väites, et av N G tema ei löönud kannat i ühtegi korda. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et 15.09.2011 anu I C oli 3. tund eesti keele tund. K N G ja O F ui tund lõppes, tulid algul klassist välja , siis tuli välja I C. N G l soovis I C I C oma sõnu i käest küsida, miks viimane teda solvas, minnes ile väga

lähedale. Seda, et i sõnul ütles N G tema juurde tuli, kinnitas ka I C. Tunnistaja A S N G midagi I C seda, et N G soovis saada I C ile. Eeltoodust on võimalik järeldada ilt selgitust või vabandust eelnevalt I C millest N G tundis end i poolt öeldule, et „usun enne koera kui sind“, solvatuna, kuid I C N G ees, kui viimane naeris tema oma sõnul ei näinud põhjust vabandada üle. ütlused seda, et Kaudselt kinnitavad ka tunnistaja K K vesteldes poistega sai nende ta jutust aru, et N solvus I

vestades seda, et kannatanu I C tajus peale ühe teatud ütluse pärast. Ar

temaga toimunut kõige vahetumalt ja tal ei olnud antud situatsioonis mingit põhjust N G suhtes , loeb kohus usaldusv eks I C , et N G vägivalda kasutada äärseteks ja tõest i ütlused lõi t oli ebameeldiv ja ta tundis valu ning siis ennast eda 2 korda põlvega vastu jalga, mistõttu tal kaitstes tegi ta vastulöögi, lüües põlvega üks kord vastu jalga. Arvestades asjaolu, et N Gle ka

N G vajutas kah elleks, et N Gst vabaneda, tegi ta 2 e käega tema pea väga madalale alla ja s lööki kuhugi näkku, kaitstes ennast. Seejärel võttis käsivarrega kaelast kinni, mispeale

N G tal

O F ja N G na. I C sinikas oli koos lükkasid ta vastu sei i väitel tal selg valutas väga ja suur selja peal. Tookord ta arstile ei I C läinud. i nimetatud ütlused on teataval määral kooskõlas ka tunnistaja A Si ütlustega, kes nägi, et püüdis i käega lüüa. Kuna on öelnud, et ta N G I C A S oli võib olla 30 meetri kaugusel, siis võis ta kohtu arvates kõike järgnevat päris täpselt mitte -

näha. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates usaldusväärsed ega tõesed süüdistatava N G ütlused, kes väidetavalt laskis il ennast läbi peksta ja tunnistaja i ütlused, kelle väitel I C O F lõi esimese löögi ei löönud ühtegi korda, kuna ta ei saanud lüüa, sest ühe käega I, kuid N

I hoidis N O F t kaelast kinni ja teise käega lõi teda. i ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks ka sellel põhjusel, et tema oli selle konflikti algataja ja osapoolte vahelise vaenu õhutaja, kuna tema võttis ilt ära pastapliiatsi ega andnud seda küsimise peale koheselt tagasi. I C Kohus ei

pea neid ütlusi usutavaks ka sellel põhjusel, et i näol on tegemist sõb

O F N G raga, kes ei

oleks suure tõenäosusega lasknud d läbi peksta N G , vaid oleks juba varem sekkunud.

Kaudselt kinnitavad ka tunnistaja K K N G, sest viimane ütlused seda, et selle tüli algatas kinnitas talle, et neil oli tõuklemine ja esimene lööja oli tema. Samuti kinnitavad tunnistaja E S N G, sest I N ütlused kaudselt seda, et selle tüli algatas oli öelnud talle, et lõi esimesena ja ta oli sunnitud ennast kaitsma, samuti vestluses N Id esimesena. E S ga ei eitanud viimane, et lõi ütlustega on tõendatud, et hoidis kätt kinni ja tal oli õlapiirkonnas valus. I

9

Teises kuriteoepisoodis on N G eitanud kannatanu I C N G süüdistatav i kurikaga löömist.

kinnitas kohtuistungil, et tema lõi I Ci 3- - 4 korda rusikaga, võib olla ühel korral jalaga ka,

seega tegi ta kokku 5 lööki. Kohtueelses menetluses esmasel ülekuulamisel kahtlustatavana

22.11.2011 I C eitas ta täielikult i peksmist ning teisel ülekuulamisel kahtlustatavana

28.12.2011 tunnistas ta, et lõi ütles kohtuistungil I Ci rusikaga kuklasse kaks korda. N G

muuhulgas

järgmised sõnad: „Kui mind süüdistatakse selles, et lõin kurikaga, siis näidake

mulle seda kurikat.“ väitel ei olnud tegemist tema poolt tööõpetuse tunnis tehtud N G kurikaga, vaid see oli lihtsalt kaunistatud kuju, mis tal oli tol hommikul kaasas, kuid ta müüs

selle enne seda intsidenti maha kellelegi täisealisele inimesele, kelle nime ta ei soovinud

nimetada ja kellel ei ole selle asjaga pistmist. erinevatel aegadel ei Oma ütluste muutmist

osanud N G , millised ka kohtule veenvalt põhjendada, mistõttu jätab kohus tema ütlused

ühegi teise tõendiga ei haaku, tõendite kogumist välja. Kohtul ei ole põhjust kahelda

kannatanu I Ci ja tunnistaja A S vahetult tema i ütluste õigsuses, kuivõrd esimene neist tajus vastu su pealt. I C lid nad 22.11.2011 hommikul unatud rünnet ja teine nägi sündmust i sõnul tu

tunnivaheajal A Siga Rimi kauplusest ja N Gd ja D Si. Kui tema nägid väljas trepi peal

esimesena uksest sisenes ja N G teda selja uks ei läinud veel kinni, siis kohe koridoris lõi tagant vastu pead, mispeale ta kukkus. I C kinnitas, et sai kuskil 10 lööki. Kõige tugevamad

olid 3-4 lööki vastu pead. Pärast ta hoidis kätega peast kinni, siis olid ülejäänud 3 lööki. Teised löögid olid vastu õlga, 6 või rohkem lööki. Ta ei lugenud lööke. I C tunnistas, et kui kõik lõppes ja ta keeras oma pea paremale, siis nägi ta osa sellest kurikast ning kui nad kooli poole läksid ja nägid d seal seismas, siis ta nägi, et N G N G kotist osa kurikast paistis. Samuti

on I C da, et esimese ja teise kuriteoepisoodi N G tegi öelnud se vahepeal nägi ta, et tööõpetuse tunnis kurikat. anud õlga liigutada. Tal olid I C tunnistas, et tal oli valus, ta ei sa

hematoomid, põrutus ja õlavigastus ning ka kätel olid põrutused, sest vastu käsi tulid ka löögid. oma sõnul kahtlustas, et tegemist oli kättemaksuga, sest nad lubasid lahku minna I C

ja teineteist mitte puutuda. Analoogselt Cile kinnitas A S I seda, et kui nad poest tulid ja nägid N G I C tegi ukse lahti, siis d seismas, siis viimasel paistis osa kurikast kotist välja. Kui nägi ta, et N G I Ci kurikaga vastu pead. A S N G I C tuli selja tagant ja lõi i väitel nägi ta, et lõi i kur I C esimese hoobi kurikaga sai, siis ta ikaga 4 korda, pärast lõi teda veel jalgadega. Kui

kukkus. A S N G I C i väitel oli löömise ajal ilt küsinud, et „kas tuli meelde, mille eest“. Tunnistaja D S ei eitanud seda, et N G I C N G alla -aastase i pähe lõi. Tegemist on 14 sõbraga,

kes ilmselgelt ei tahtnud anda üksikasjalikke ütlusi, mis võiksid sõbra kaitseversiooni kummutada ja keda ei saanud ka I Ci ja A S

ristküsitleda. i poolt antud ütlused on kooskõlas

koopiaga AS Rakvere Haigla patsiendikaardist 22.11.2011 kannatanu I Ci kohta, mille kohaselt diagnoositi tal koljusisene vigastus, konkussioon. Kaudselt kinnitavad I Ci ja A Si poolt öeldut ka tunnistaja ütlused. K K

Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist

väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. KarS § 16 lg 1 kohaselt

tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kohtu arvates on N G teod toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt kavatsetult. KarS § 27 sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, ra

hvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise,

peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava N

G käitumises esinevad KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

10 KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et

karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud tegudest (2 kuriteoepisoodi).

Süüdistatava valduvad teo ebaõigust suurendavad asjaolud N G viimases teos a , sest tema

poolt kättemaksuks kasutatud vägivald oli intensiivne ja jõhker. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomusta N G karistust kergendab alaealisus, tema karistust vaid asjaolusid. Süüdistatava raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatavat ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise N Gd eest 4-l korral karistatud (3-l korr - al Tubakaseaduse § 47 järgi ja 1 l korral Tubakaseaduse § 48 järgi), kusjuures kõik määratud rahatrahvid on tasumata. N Gd iseloomustatakse xxxx (tl 12-15

kkirjaga ) kui õpilast, kes täidab koolikohustust lünklikult, mistõttu on talle direktori käs

rakendatud mõjutusmeetmena noomitust põhjuseta puudumiste ning hilinemiste pärast. N G

on jäänud klassikursust kordama 1-l korral algklassides xxxx, seega on klassikaaslastest ta aasta vanem. Tema poolt õppetöösse suhtumine on valikuline, seotud õppeaine ja olnud õpetajaga. on klassi negatiivne liider ning leidnud koolis sõpru käitumisprobleemidega N G õpilaste hulgast, nii endast vanemate kui ka nooremate seast. Suur hulk koolikaaslasi hoiab

temast eemale, et vältida võimalikk Ka õpetajad hoiduvad e konflikte. Nga

konfliktsituatsioonidest tema ettearvamatu reaktsiooni pärast. on kergesti ärrituv, ei talu N

tema poole suunatud kriitikat ja pedagoogide sekkumist kooli kodukorra reeglite eiramise

korral. Kui on vaja Nga mingitest juhtumitest vestelda, rõhub ta otsesele tõendamisele, kasutades väljendit „tõendage, kui tõendid on, siis tunnistan“. Konfliktsituatsioonides nii õpilaste kui ka pedagoogidega võib N kaotada enesevalitsemise. N G suhtleb inimestega nagu omasugustega, tegema Ta on harjunud suhtlema domineerivalt ta vahet täiskasvanul ja lapsel. võimupositsioonilt. ema õigustab lapse tegusid ka siis, kui tegemist on olnud füüsilise N G agressiivsusega N poolt. Vanema arvates on N käitumisprobleemide põhjustajaks kool, sest kool See, et N G ema N R ei oska lapsele õigesti läheneda. oma poja tegusid õigustab, ilmnes

ka kohtuistungil, sest tema poega on kasvatatud sedasi, et ära löö esimesena, aga kui sind solvatakse, siis tee tagasi. N G htegi intsidenti ise väitis kohtuistungil, et ta ei mäleta ü

pedagoogidega ega näe endal mingeid probleeme seoses agressiivsusega.

Kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kohtueelsest ettekandest (tl 16-21) nähtub, et

Lääne süütegusid arutatud neljal korra -Viru maakonna alaealiste komisjonis on N G l, vastavalt 27.06.2007, 21.08.2008, 05.05.2010 ja 24.11.2010. Mõjutusvahendina on 2-l korral

määratud üldkasulikku tööd l korral ka käendust. , 1-l korral hoiatus ning 1-

Kriminaalhooldusametnik teeb N G ettepaneku mõista le karistuseks šokivangistus, sest

arvestades toimepandud teo raskusastet ning varasemalt kasutatud mõjutusvahendite vähest mõju isiku käitumisele, paneks reaalselt kantav vangistus aru saama oma teo tõsidusest. N Gd

Sellele järgnev kriminaalhoolduse poolt tehtav töö aitaks kaasa tema seaduskuulekuse

väljakujundamisele. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna N G

Kohus leiab, et le käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused.

r N G ahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine le on välistatud

põhjusel, et N Gl ei ole iseseisvat sissetulekut. Seega tuleb N Gd kohtu arvates karistada

11 vangistusega, mis peab olema suurem minimaalsest vangistusest, milleks on kolmkümmend

päeva, kuid võib tunduvalt väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast.

olema Süüdistatav – N G on selles kriminaalasjas olnud eelvangistuses 22.11.2011 12.12.2011, s.o 21 päeva. Arvestades kõike eeltoodut õib süüdistatava ülejäänud karistuse v N G kohtu arvates

kandmisest KarS § 74 alusel tingimisi vabas , määrates talle minimaalse tada katseaja ning kohustades teda KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud - kontr pannes talle alusel kohustuseks ajal ollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 käitumiskontrolli osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Alaealise kannatanu I Ci isa A C on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 5,60 eurot, milline summa koosneb AS-le Rakvere Haigla makstud visiiditasust summas 1,60 eurot ja ravimite (valuvaigistid) maksumusest summas 4 eurot.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on

olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise

kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS §

1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja,

sõltumata oma süüst, ka 14-18 aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.

Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu A Ci tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

5,6 endatuks ja leiab, et see N Glt, alaealisel vahendite 0 eurot põhj kuulub süüdistatavalt puudumisel tema emalt N R

lt välja mõistmisele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama

alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral 1,5 kuupalga alammäära. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja

mõista süüdimõistetult, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt menetluskuluna sundraha 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista

süüdimõistetult, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt menetluskuluna kaitsjale

12

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Arvestades perekonna rasket majanduslikku olukorda (tl 16- ) 21 , samuti seda, et süüdistatava ema N R on , tuleb kohtu xxxx arvates KrMS § 180 lg 3 alusel jätta N Glt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt N Rlt väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu kokku summas 863,67 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ning KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus l või tema emal l tasuda väljamõistetud N G N R kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2013 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 2,

1. tühistada Viru Maakohtu 17. septembri 2012 kohtuotsus osaliselt, s.o N G süüditunnistamises KarS § 121 järgi kannatanu I C suhtes 15.09.2011 toime pandud kuriteos i ning mõista selles õigeks. N G

2. N G I Ci suhtes 22.11.2011 toime pandud süüditunnistamine KarS § 121 järgi kannatanu kuriteos jätta muutmata.

3. N G

le KarS § 121 järgi mõistetud karistus jätta muutmata.

4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Anti Aasmaa kaudu

115 eurot ja 20 senti (sada viisteist eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19

eurot ja 20 senti (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), vandeadvokaat Anti Aasmaale tema poolt apellatsioonimenetluses N G

le riigi õigusabi osutamise eest.

6. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta punktis 5 nimetatud menetluskulu riigi kanda.

Kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Nooremreferent

Lea Herne