1-11-7462/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-7462 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.N-i

vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.N

sünd. , isikukood xxx, Eesti xxx

Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 21.03.2011 ja 20.03.2014 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta O.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.N-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

O.N on u Maakohtu 20.09.2011 otsusega

süüdi tunnistatud Pärn

Karistusseadustiku (KarS) karistatud

§199 lg.2 p.8 järgi ning KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat . 11 kuud 27 päeva alates 21.03.2011

Viru Vangla iseloomustuses innipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. t nähtub, et k Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab

teist korda. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Väärteokorras on karistatud 11 korda. Kinnipeetav lõpetas vanglas 8 klassi ja õpib 9-ndas klassis. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud

tugigrupi

xxx tegevuses. Kinnipeetav

on

paigutatud

noorte

sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda. Kinnipeetav omandas B ja T kategooria juhiload ning lõpetas puidutöö kursuse. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas

2

1681 €. Enne vangistust oli kinnipeetav ülalpeetav, tal on raskusi sissetulekute ja väljaminekute tasakaalus hoidmisega. Kinnipeetava pereliikmeteks on isa, vanaisa ja vend, tema suhtlusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav

alustas alkoholi tarvitamist 14-aastaselt, ka varasemad kuriteod on toime pandud

alkoholijoobes. Kinnipeetav on pikemaajaliselt tarvitanud narkootikume, kuni 2 3 –

süsti nädalas. Kinnipeetav on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud kahel korral, ta küll aktsepteerib ühiskonnas üldlevinud käitumisnorme, kuid ei pea neid kõiki enda kohta käivateks. Kinnipeetava poolt püstitatud eesmärgid on ebamäärased.

Kinnipeetav on oma karistusest teinud õiged järeldused. Mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 36%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangi

stusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava perekonda

märgib, et

kuuluvad isa ja vanaisa, isa sõnul on suhted head. Kriminaalhoolduse toimikust

nähtub, et kinnipeetav ei rääkinud kodus oma probleemidest, valetas ja varjas, mistõttu isal puudus tegelik ülevaade oma poja tegemistest, sõpradest ja eluviisist. Isa

kehtestatud reeglitele kinnipeetav ei allunud. Kinnipeetava varasemasse

suhtlusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos tarvitati alkoholi ja narkootikume. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama

xxx Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava isa ja vanaisa.

Perekonna sissetulekuks on isa pension ja miinimumpalk ning vanaisa pension.

Perekond on nõus kinnipeetavat esialgu toetama. Enne vangistust oli kinnipeetav

tegevuseta, tema töökogemused on vähesed ja juhuslikud. Kooli jättis kinnipeetav

pooleli peale 7-

ndat klassi. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval

puudub. Isa sõnul soovib poeg asuda omandama põhiharidust. Kinnipeetavale on kahel korral antud võimalus kanda karistus ära vabaduses, ühel korral üldkasuliku töö näol ja teisel korral käitumiskontrolli näol. Kummalgi juhul ei olnud kinnipeetav võimeline alluma käitumiskontrolli nõuetele ja järgima kokkuleppeid. Mõlemad korrad

lõppesid erakorralise ettekandega ja karistuste täitmisele pööramisega. Analüüsides

kinnipeetava varasemat suhtumist koolis käimisesse, tööl käimisesse ja karistuste kandmisesse, võib täheldada, et tal on olnud raskusi iseseisva kohustuste täitmisega,

ta on igasugustest kohustustest eemale hoidnud. Võimalikul ennetähtaegsel

vabanemisel võib kinnipeetava käitumist mõjutada alkoholi ja narkootikumide

tarvitamise jätkamine, samuti suhtlemise jätkamine kriminaalkorras karistatud isikutega.

Maakohtu istung

Kinnipeetav O.N taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et on

vangistusest oma järeldused teinud. Samuti seletas kinnipeetav, et tema põhiliseks probleemiks käitumiskontrolli ajal oli registreerimisnõude rikkumine.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

3

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja reaalset vangistust kannab teist korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 11 korda.

Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale oli Pärnu Maakohtu 09.03.2009 otsusega

mõistetud karistus, mis ei olnud seotud vangistusega – üldkasulik töö. Sellele

vaatamata jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist ja oli taas süüdi mõistetud ja karistatud sama kohtu 08.01.2010 otsusega. Ka sel korral pidas kohus võimalikuks karistada kinnipeetavat mittevabadusekaotusliku karistusega. Ka sel korral ei teinud

kinnipeetav talle juba kahel korral mõistetud karistustest õigeid järeldusi ja jätkas

taas kuritegude toimepanemist. Viimasel korral mõisteti kinnipeetav süüdi 20.09.2011. Lisaks sellele on mõlemad mittevabadusekaotuslikud karistused pööratud kriminaalhooldusametniku erakorraliste ettekannete alusel täitmisele.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Käesolevaks ajaks on

kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud 1 aasta 6 kuud. Arvestades

seda, et kinnipeetav ei ole mitme aasta jooksul suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja jätkanud kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et käeolevaks ajaks

on kinnipeetav karistusest ära kandnud liiga vähe. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et vabaemisel vangistusest käesoleval ajal suudab kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita ning ei hakka toime panema uusi kuritegusid.

Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kinnipeetava soov õpingute jätkamiseks on küll positiivne, kuid samas arvestab maakohus siinkohal ka

seda, et enne vangistust oli kinnipeetav samuti ülalpeetav ja kuriteod on toime

pandud just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi.

Kindla elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammis

osalemise ja õpingute jätkamise loeb maakohus antud asjas positiivseteks. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõppeb 20.03.2014. Maakohus leiab, et kinnipeetaval on seega aega positiivseid muutusi kinnistada, jätkata põhihariduse omandamist ja võimalusel saada ka tööharjumust. Samuti

on oluline xxx ja xxx tugigrupis saadud teadmisi.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistust tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik