1-11-7943/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-7943 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.F-i

vangistusest tingimi

si enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.F

sünd. xxx, isikukood xxx Eesti

,

Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt eestlane,

elukoht xxx xxx, xxx , töökoht

Karistuse kandmise algus 12.07.2011 ja 19.07.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta A. vangistusest tingimisi F enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav A.F-i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.F on otsusega

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.07.2011

Karistusseadustiku (KarS) karistatud §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning KarS §64 lg.1, §65

lg.1 ja §68 lg.1 7 päeva alates 12. kohaldamisega vangistusega 2 aastat 07.2011.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib teist korda. Kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajenditena on täheldatud rahalise kasu saamist,

sõltuvusprobleemi olemasolu ja grupi mõju. Kuritegude dünaamika on jäänud

samaks. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub samalaadset käitumist kuritegude toimepanemisel ning soodustegurina alkoholi. Kinnipeetavaga on vesteldud

hariduse omandamise teemal, kuid kinnipeetav ei ole huvitatud hariduse jätkuvast

omandamisest. Kinnipeetav alustas osalemist sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kuid katkestas selle. Kinnipeetav on vanglas töötanud nii majandustöödel,

2

kui väljaspool vanglat, käesoleval ajal ei tööta. Kinnipeetav on läbinud

sotsiaalprogrammi xxx ning omandanud B ja T kategooria juhiload. Kinnipeetav paikneb avavangla osakonnas. Enne vangistust töötas kinnipeetav mitteametlikult ja

lühiajaliselt. Kinnipeetaval puudub erialane kvalifikatsioon, tal on täitmata rahalisi kohustusi. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, isa, õde perega ja tütar.

Suhted perekonnaga on head ja toetavad. Kinnipeetav ei ole näidanud üles huvi

osalemiseks xxx xxx.

Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju

avaldavad isikud, kinnipeetav ei ole huvitatud nendega suhete katkestamisest.

Kinnipeetava elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Enne vangistust tarvitas

kinnipeetav alkoholi igapäevaselt, samuti on tarvitanud narkootikume. Kinnipeetava

suhtlemisoskused vastavad tema eale ja elukogemusele, impulsiivsus väljendub

kriminaalses käitumises. Kinnipeetaval puuduvad tuleviku osas kindlasihilised eesmärgid. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse neutraalselt, kuid taasühiskonnastavate tegevuste osas on meelestatud negatiivselt. Varasemalt on rikkunud käitumiskontrolli

nõudeid. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime peale karistuse täitmisele pööramist.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Viru

Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava lähisugulaste ringi moodustavad ema, isa, õde oma perega ja tütar, suhted on head. Kinnipeetava

tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad isikud, kellega ta on valmis

kaasa minema. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx. Tegemist on 2 –toalise ahjuküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale ja kus

elavad kinnipeetava ema ja õde oma perega. Vabanemise korral puudub

kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on kodune, õde

lapsehoolduspuhkusel. Kinnipeetaval on rahalised kohustused kohtutäiturite ees.

Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kinnipeetaval esinesid

registreerimiskohustuse rikkumised, samuti ei täitnud ta alkoholikeelu kohustust

katseajal. Tingimuslik karistus pöörati täitmisele peale uue kuriteo sooritamist katseajal, mis näitab kinnipeetava ükskõikset ja hoolimatut suhtumist.

Maakohtu istung

Kinnipeetav A.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et

tal on töökoht olemas ja ta kavatseb alustada uut elu.

Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus

seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et

taotlus ei

ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

3

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kuus korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Asja materjalidest nähtub, et

kinnipeetavat oli Viru Maakohtu 02.03.2009 otsusega karistatud vangistusega

tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 01.12.2009, 20.09.2010 ja 29.10.2010

määrustega pikendati katseaega. Uuesti mõisteti kinnipeetav süüdi 11.03.2011 ja 12.07.2011 otsustega. Eeltoodust nähtub, et tingimuslik karistus kinnipeetavale mingit

mõju ei avalda, isegi mitte erakorraliste ettekannete menetlemise ajal. Esimene

kohtumäärus kinnipeetava katseaja pikendamiseks oli käitumiskontrolli nõuete ja

lisakohustuse rikkumise tõttu tehtud juba 9 kuud peale süüdimõistmist. Samuti ei välista katseajal viibimine uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Peale karistuse mõistmist tingimisi on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras veel kaks korda, sealhulgas kuritegude toimpanemise eest kehtival katseajal.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik.

Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab vähemalt 1-aastase katseaja läbida nõuetekohaselt, järgib kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane toime uusi kuritegusid.

Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama Lepnale endisesse elukohta. Tegemist on vaid 2- toalise korteriga, kus käesoleval ajal elavad juba kinnipeetava ema ja õde oma 4-

liikmelise perega, kus on muuhulgas 2 väikest last. Tegemist on ülerahvastatud

elamispinnaga, kuhu kinnipeetava elamaasumine katseajal ei ole kindlasti

resotsialiseerumiseks kasulik. Kinnipeetaval on karistuse jätkuva kandmise ajal võimalik kohalikult omavalitsuselt taotleda endale eraldi elamispinda.

Kinnipeetav on maakohtule esitanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et vabanemise

korral asub xxx- xxx. Kinnipeetava ta tööle s. Tegemist on ettevõttega, mis asub eeldatav elukoht on xxx. Kinnipeetava viited sellele, et tööandja annab tööl käimiseks

tema käsutusse auto, ei ole millegagi tõendatud, tööandja poolt väljastatud

dokumentidest seda ei nähtu. Maakohus ei tõsiseltvõetavaks ka kinnipeetava neid

väiteid, mis puudutavad elukoha otsimist/leidmist töökoha läheduses, kuna need viitavad otse juba eelnevalt teadvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumise kavatsustele

kinnipeetava poolt. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetaval täitmata rahalisi

kohustusi ning kuritegude toimepanemise põhjustena on täheldatud muuhulgas

rahalise kasu saamist. Seega on olemas reaalne oht, et majanduslike raskuste

tekkimisel võib kinnipeetav hakata toime panema uusi kuritegusid. Lähedaste

materiaalsele toetusele ei ole kinnipeetaval võimalik toetuda, kuna tema ema on kodune ja õde lapsehoolduspuhkusel.

Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka kinnipeetava poolt negatiivset mõju avaldavate isikutega lävimise taasalustamine. Kinnipeetav plaanib asuda elama endisesse elukohta, ta on kergesti mõjutatav ja valmis nendega kaasa minema. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav valmis selliseid suhteid katkestama.

Uute kuritegude toimepanemise riski kinnipeetava poolt suurendab ka kinnipeetava

poolt alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Sotsisaalprogrammi Eluviisitreening

4 läbimise loeb maakohus siinkohal positiivseks ja leiab, et selles omandatud teadmisi on kinnipeetaval karistuse kandmise jätkumisel võimalik veelgi kinnistada.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub kinnipeetav ametiisikutesse neutraalselt.

Selline suhtumine ei soodusta koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja võib koostööd ka raskendada. Koostöö mittelaabumist näitavad ka varasemad erakorralised ettekanded.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub kinnipeetav igasugustesse

taasühiskonnastavatesse tegevustesse negatiivselt. Ka selline suhtumine raskendab

kriminaalhoolduse teostamist ja katseaja läbimist, kuna vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabanemise üks eesmärkidest on ka pakkuda tuge läbi erinevate

sotsiaalprogrammide ja muude resotsialiseerumist soodustavate tegevuste. Ette negatiivse seisukoha võtmine seda kindlasti ei soodusta.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega

on kindlaks erandiks ja karistuse kandmine lõpuni reegliks. Erandi kohaldamiseks peavad olema motiveeritud alused, käesolevas asjas maakohus selliseid põhjendusi ei tuvastanud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, § 84 ja §387. 3

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik