4-12-4684/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-12-4684

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6.november 2012.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number

4-12-4684 12 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 002119) Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

V.N Lääne P kaebus refektuuri Kuressaare politseijaoskonna 7.09.2012.a. otsusele Menetlusosalised, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Kaebuse esitaja (isikukood XXX,) V.N

K ne menetleja Politsei- ja Piirivalveameti ohtuväli Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond (asukoht Transvaali 58 Kuressaare), esindaja politseileitnant Meelis Juhandi

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1.

Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 7.09.2012.a. otsus (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 V.N 12 002119) karistamises liiklusseaduse § järgi rahatrahviga trahviühikut so 228 10 40 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus

tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada alates kohtuotsuse kuulutamisest. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale

Kohtuotsus on Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares Pärnu tutvumiseks kättesaadav alates 6.novembrist 2012.a.

Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud

4-12-4684

2(3) kohtuväline menetleja.

ASJAOLUD

1. 7.09.2012.a. otsusega karistati V.N-i Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna liiklusseaduse (LS) § järgi rahatrahviga trahviühikut so

228 10 40 eurot.

Otsusest nähtub, et V.N-i karistati väärteomenetluses selle eest, et

ta 3.08.2012.a. kell 08.50

Saare maakonnas Valjala vallas Risti Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 118 km-l juhtis –

mootorsõidukit, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav

seade Cobra. Sellega rikkus liiklus 73 lg 8 V.N seaduse § nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § järgi. 228

2. 21.09.2012.a. esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes V.N määratud trahvi asendamist arestiga, kuna tal ei ole võimalik seda maksta, sest viibib Tallinna

Vanglas. Menetlusalune isik märgib, et seda võimaldab VTMS § 85 ning et ta soovib kohtuistungil osaleda.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 3. kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja leiab, et

Kohtuvälise menetleja märgitu V.N-i on karistatud kirjalikus seisukohas kohaselt 07.09.2012. a selle eest, et ta kasutas tema poolt juhitud sõidukis seadet, mis võimaldab

avastada kiirusmõõteseadet või häirida selle tööd. Väärteo toimepanemine on

tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ning asitõendi vaatlusega. Kuivõrd kaebuses ei

vaidlustata süüteo toimepanemine, siis sellel kohtuväline menetleja pikemalt ei peatu.

Karistuseks on kohtuvälises menetluses määratud rahatrahv 10 trahviühikut, mis on

miinimumi lähedases määras. Liiklusseaduse /edaspidi LS) § 228 näeb ette rahatrahvi

maksimaalmäära kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja leidis, et ka miinimummäära

lähedases summas karistamine mõjutab süüdlast edaspidi samalaadiliste väärtegude toimepanemisest hoiduma.

LS § 228 ei näe ette võimaluse menetlusalusele isikule määrata karistuseks aresti. Seega

kaebuses esitatud taotlus aresti määramiseks ei ole põhjendatud. Samuti tuleb märkida, et kaebuses olev viide VTMS § le 85 ei ole asjakohane, kuivõrd reguleerib kohtu tegevusi enne -

väärteoasja menetlemist. Antud juhul on tegemist kaebemenetlusega, mille tegevusi reguleerib VTMS 12. peatükk.

Kaebuse kohaselt viibib V.N . Selles osas peab kohtuväline menetleja Tallinna Vanglas

vajalikuks märkida, et karistusseadustiku § 82 lg 4 kohaselt rahatrahvi otsuse täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega ei saa olla

vangistuses viibimine rahatrahvi otsuse muutmise või tühistamise põhjuseks. Tulenevalt

eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palu kohtuväline menetleja jätta V.N b kaebus rahuldamata ning otsus väärteoasjas nr 2740,12,002119 muutmata.

KOHTU SEISUKOHT 4. trahvisumma asendamiseks arestiga Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja määratud kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele.

5. endamist kirjalikus menetluses. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lah

Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg s 1 sätestatust tuleneb, et kirjalikus menetluses -

lahendatakse väärteoasi väärteomaterjalide, kaebuse ja teise kohtumenetluse poole vastuse

alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-37-08 asunud seisukohale, et väärteoasja võib

lahendada kirjalikus menetluses vaid juhul, kui nimetatud materjalide põhjal on võimalik

4-12-4684

3(3)

lahendada kõik VTMS § s 133 nimetatud küsimused, sh kas karistuse määramine - menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

Esitatud kaebuses ei eita kaebuse esitaja toimepandud väärtegu vaid leiab, et määratud rahaline karistus tuleks asendada arestiga, kuna kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ei ole tal

võimalik rahatrahvi maksta. Kohus leiab, et väärteomaterjalide, kaebuse ja kohtuvälise menetleja vastuse alusel on antud juhul asja lahendamine kirjalikus menetluses otstarbekas,

menetlusökonoomia printsiipi järgides, sest kohtul on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata kõik VTMS § s 133 nimetatud küsimused. -

Liiklusseaduse (LS) 73 lg 8 § sätestab, et mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla

seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. LS § 228 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

6. Kohus asub seisukohale, et väärteo menetlemisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud

väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. V.N-ile on kohtuvälise menetl aristuseks määratud rahatrahv 10 trahviühikut, mis eja poolt k

on miinimumi lähedases määras. LS § 228 näeb ette rahatrahvi maksimaalmäära kuni 100

trahviühikut.

LS § 228 ei näe ette võimalust määrata karistuseks aresti. Seega kaebuses esitatud taotlus

aresti määramiseks ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebuses olev viide VTMS §-le 85 ei ole asjakohane, kuivõrd reguleerib kohtu tegevust enne väärteoasja menetlemist. Antud juhul on tegemist kaebemenetlusega, mida reguleerib V™S 12. peatükk.

K

aristusseadustiku § 82 lg 4 kohaselt rahatrahvi otsuse täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. käsitatav Pelgalt vangistuses viibimine ei ole sellise mõjuva põhjusena, mis annaks aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Rahatrahvi asendamine arestiga toimub aga juba täitemenetluse seaduse sätete järgi ja seda

juhul, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

R.Undrest kohtunik