4-12-3203/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ä R A K I R I

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-12-3203 Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2012, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Väärteoasi

D.O liiklusseaduse

süüdistuses § 201 lg 2, § 20 iikluskindlustuse seaduse § 66

7 ja l

1 lg 1 järgi. Menetlusalune isik

D.O, isikukood xxx, elukoht xxxx,

varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, 22 kehtivat väärteokaristust Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136 ja § 137, kohus o t s u s t a s:

D.O

süüdi tunnistada liiklusseaduse § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises j mõista rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so a karistuseks

eurot.

D.O süüdi tunnistada liikluskindlustuse seaduse § 66 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot.

M

õistetud trahvid tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 4100065064.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

D.O süüdi tunnistada liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo mõista karistuse kakskümmend) päeva. toimepanemises

ja ks arest 20 (

Kohustada D.O ilmuma aresti kandmisele Ida Prefektuuri Jõhvi Arestimaja Rakvere Kambrisse (Kreutzwaldi 5a Rakvere)

16.11.2012 ajavahemikus kell 09.00 kuni 12.00.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apella

tsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

VÄÄRTEO ASJAOLUD, MENETLUSALUSE ISIKU SELGITUSED JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

20.06.2012 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusteenistuse koerajuht Ahto Uue väärteoprotokolli nr A 20.06.2012 kell 10.59 B 1292638 selle kohta, et D.O

Lääne Virumaal Rakvere linnas Narva tänaval Niine ja Muru tänavate - vahel, liikudes Muru

t suunas, juh xxxx reg nr xxxx, änava tis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki

juht D.O imisõigust, mis on karistusena ära võetud. Oma tegevusega rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 94

1 ja § nõudeid, pannes seega toime LS §

lg

33 lg 2 p 9

201 lg 2 ja liikluskindlustuse seaduse § 661

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

J , saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond uhindudes VTMS § 84 sätetest 11.07.2012 D.O

väärteoasja materjalid süüdistuses arutamiseks maakohtule.

14.09.2012 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusteenistuse koerajuht Aht 14.09.2012 kell 19.35 o Uue väärteoprotokolli nr AB 1293386 selle kohta, et D.O Lääne Põdruse mnt 14,1 km. -Virumaal Haljala vallas Liiguste- -l, liikudes Haljala suunas, juhtis

mootorsõidukit õiduki juhtimisõigust xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria s , kui

juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud LS § 106 lg 6 alusel ET 742280 „B” . (Juhiload

kategooria, välja antud 13.04.2012 kehtivusega 12.04.2013) Juhtis sõidukit, millel läbimata - korraline tehnoülevaatus. D.O LS § 9 ja § 3 nõudeid, Oma tegevusega rikkus

0 lg 1 p 1 pannes seega toime LS § 201 lg 2 § järgi kvalifitseeritavad väärteod. ja 207

Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond 10.10.2012 väärteoasja materjalid D.O süüdistuses arutamiseks maakohtule.

16.10.2012 määrusega ühendas kohus mõlemad D.O suhtes kohtusse menetlemiseks saadetud väärteoasjad ühiseks menetlemiseks lähtudes menetlusökonoomikast ning

asja igakülgse ja objektiivse arutamise vajadusest.

16.10.2012 kohtuistungil selgitas kohus menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja õiguste selgitamist ei vajanud, kinnitades, et on teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei esitatud.

Menetlusalune isik D.O ei soovinud kohtuistungi protokolli koostamist ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärte täielikult süüdi, kinnitades enda poolt gudes menetlusaluse isikuna de

ülekuulamiseprotokolli s antud ütlusi.

D.O seletas 20.06.2012 toime pandud rikkumise kohta, et tema oli teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus kuni augustikuu lõpuni karistusena ära võetud , mis oli , kuid s siiski autoga, et minna sellele liikluskindlustust tegema. õitis enda sõnul selleks, 14.09.2012 xxxx kaudu rikkumiste kohta seletas D.O, et sõitis sel päeval kodust

Rakverre eeldades, et temal oli juhtimisõigus olemas, kuna varasema rikkumise eest määratud karistus, s.o sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lõppes augustis.

Ta oli teadlik, et tal on esmane juhiluba. Tema kasutuses olnud sõiduki tehnoülevaatus aga oli tegemata kuna auto oli remondis. D.O möönis siiski rikkumist ka juhtimisõiguseta sõiduki juhtimises ja seda sisuliselt ei vaidlustanud ning taotles kohtuistungil vaid seda, et tema suhtes ei kohaldataks võimaliku karistuse xxxx ja na aresti, kuna ta töötab olles teadlik, et seoses juhtimisõiguse äravõtmisega on tema esmane juhiluba kehtetu, peab ta läbima järelkoolituse võimalus on talle pakutud , milleks alates 01.11.2012. Aresti kandmine aga ei võimaldaks tööl käia ning osaleda järelkoolitusel.

Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid:

- 20.06.2012 ja 14.09.2012 9, 24

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused /tl /;

- protokoll 5, 22

Menetlusaluse isiku ülekuulamise id /tl /;

- -27/, mille kohaselt 19.09.2012 seisuga on D.O

Karistusregistri väljavõte /tl 25

22 kehtivat väärteokaristust.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles D.O karistamist arestiga, kuna isik on varem korduvalt lii e toimepanemise eest karistatud, muud karistused aga ei klusalaste väärtegud ole mõju avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokolli ätestatud ulatuses. des s

D.O tunnistas väärtegude toimepanemist nii nende menetlemisel kohtuvälise menetleja juures kui ka asja kohtulikul arutamisel ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus.

Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku D.O selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et D.O on süüliselt, otsese tahtlusega rikkunud LS § 94 lg 1, § 90 lg 1 p 1, § 73 lg 2 ja § 33 lg 2 p 9 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2, § 207 ja LkindlS § 661 lg 1 järgi.

D.O süü on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.

LS § 94 lg 1 mille nõuete rikkumist kohaselt, 20.06.2012 menetlusalusele isikule ette

heidetakse, võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda e

i ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.03.2012 otsusega väärteoasjas 2302,12,003472/3 LS § 227 lg 2 järgi sõiduki karistati D.O juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, s.o kuni 22.08.2012. D.O B-kategooria juhiluba

- kehtivusega ET 742280 on välja antud 13.04.2012

kuni 12.04.2013. Tegemist on esmase juhiloaga, mistõttu LS § 106 lg 6 kohaselt, kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria-

ja sõidueksami edukat sooritamist. D.O oli teadlik, et temalt võeti juhtimisõigus ära küll tähtaegselt, s.o 4 kuuks, kuid seda esmase juhiloa omanikuna. Seega muutus tema juhiluba kehtetuks ning peale

22.08.2012 tal juhtimisõigus puudus ning seega rikkus tema 14.09.2012 LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või , mille kohaselt

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. D.O ütlusi selle kohta, et tema ei olnud teadlik, et tal peale 22.08.2012 juhtimisõigus puudu paljasõnaliselt b, peab kohus ennast õigustavateks ning on antud püüd süüst k est vabaneda .

LS § 33 lg 2 p 9, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, sätestab nõude, et enne sõidu alustamist on juht kohustatud veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja sell e alusel väljastatud poliisi olemasolus.

LS § 73 , mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, sätestab, et lg 2

liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Kirjeldatud rikkumiste toimepanemisel oli 20.06.2012 enne sõidu D.O

alustamist teadlik, et sõidukil puudub kehtiv kohustuslik vastutuskindlustuse leping. Olles ka varem kolmel korral samalaadse rikkumise eest väärteokorras karistatud, pidi D.O erilise hoolsusega suhtuma nimetatutd nõude täitmisesse, mida tema aga ei teinud.

14.09.2012 oli ta teadlik, et tema kasutuses olev sõiduk ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. väide, et ülevaatus ei olnud tehtud auto remondi tõttu ei ole D.O

asjakohane ning kohus hindab seda otsitud vabandusena liiklusseaduses sätestatud nõude täitmata jätmise kohta. LS § 33 lg 2 p 9 ja § 73 lg 2 sätestatud

D.O rikkus

ka

liiklusnõudeid tahtlikult.

Kohtu hinnangul on D.O liikluses püsivalt hoolimatu käitumismuster.

Varasemad liikluses toime pandud väärtegude eest määratud arvukad karistused, mida on 22 kehtivat karistust, sealhulgas Viru Maakohtu 13.04.2011 otsusega väärteoasjas nr 4-10-3848 temale LS § 747 ja § 74 19 lg 2 alu - sel määratud 15 päevane arest, ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis samuti annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust ning üleolevast suhtumisest temale määratud karistustesse. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Varem määratud karistused ei ole suutnud mõjutada D.O õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus - isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku D.O käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus

ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides.

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni

300 trahviühikut või arest.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut D.O LS § 201 lg 2 alusel on põhjendatud karistada aresti - ga üle selle keskmise määra, s.o 20 päevase arestiga, kuna varasem väärteoasjas määratud lühiajalisem arest ei ole suutnud isikut mõjutada hoiduma väärtegude toimepanemisest ning et vabadust piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks tema poolt toimepandud süüte Kohtu hinnangul saab sellises määras kohaldatavat aresti pidada käesoleval ajal gudega.

piisavaks, s Kuna kohtul ei ole alust arvata, et et mõjutada i ikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

D.O hakkaks kõrvale hoidma temale mõistetud aresti kandmisest, ei kohusta kohus teda asuma aresti kandmisele koheselt, vaid kohtuistungil läbiräägituna, võimaldab temal eelnevalt korraldada oma igapäeva elu ning tööga seotud küsimused ning kohustab D.O asuma aresti kandmisele 16.11.2012.

LkindlS § 661

lg 1 alusel karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest sätestab LS § 207, mis võimaldab karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

Nimetatud D.O poolt toime pandud rikkumisi ei saa pidada rasketeks liiklusrikkumisteks ning seetõttu peab kohus piisavaks karistada teda trahviga kummagi rikkumise eest tuses.

10 trahviühiku ula

Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 07.11.2012.

Kohtunik

(allkiri)

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2012 RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § väärteoasjas -dest 147 lg 1 p 1 Viru Maakohtu 16. oktoobri 2012 kohtuotsus nr 4-12-3203 muutmata ja D.O kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Riigikohtu 25.03.2013 RESOLUTSIOON

Väärteom § märgitud aluste puudumise tõttu enetluse seadustiku 160 -s 5 lg

jätta kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse D.O võtmata.

Kohtuotsus jõustus 25. m 2013. a ärtsil Riigikohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

Lea Herne