1-12-8667/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoober 2012.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-8667 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus

Kriminaalasi A.A süüdistuses KarS § 121 ja § 117 lg 1 järgi Prokurör

Ainar Koik Süüdistatav

1. Süüdistatava andmed:

a. Nimi: A.A

b. Eluvõi asukoht ja aadress: xxx

c. Isikukood või sünniaeg: XXX

d. Kodakondsus: EV

e. Haridus: põhi

f. Emakeel: eesti

g. Töökoht või õppeasutus: ei tööta

h. Karistatus: Karistusregistri

teatise kohaselt (II kd tl 142-147) kuritegude eest

karistatud 2 korral – Harju MK 23.02.2010.a. otsusega KarS § 263 p 1,2,4 ja 121 järgi 1-aastase

vangistusega 18-kuulise katseajaga ning Harju MK 22.06.2010.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9

järgi 2-kuulise ja KarS § 65 lg 1 järgi 1-aastase

2

vangistusega KarS § 74 alusel 18-kuulise

katseajaga (katseaja algus 23.02.2010.a.), väärtegude eest karistatud 12 korral

i. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 ja 117 lg

1

j. Kaitsja: vandeadvokaat Sven Sillar (lepinguline

kaitsja)

Kaitsja

Sven Sillar RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.A KarS § 121 ja § 117 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 3 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.A-le 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud mõistetud vangistust ( 1 aasta ja 4 kuud vangistust) täitmisele kui A.A ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS §

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontro

llile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata A.A Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada A.A karistuse kandmisele asumisel. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev.

Välja mõista A.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 435 eurot riigituludesse. Välja mõista A.A-lt kannatanule ja tunnistajale tasutud sõidukulud kokku 27,79 eurot ja ekspertiisikulu surnu ekspertiisi eest 145 eurot.

Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB

Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606

Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

3

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „A.A, 1-12-8667, sundraha ja kaitsjatasu.“

Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

VÕS § 1043 alusel välja mõista A.A-lt JP kasuks 67,75 eurot (kannatanu ei ole andnud arve numbrit, e-mail on XXX) ja TJ kasuks (tasuda arvele nr XXXXXXXXXX) 462,66 eurot.

Asitõendid: sündmuskohalt A.J kaasa saadetud müts, sündmuskohalt kaasa võetud paugutaja kest, õllepudeli killud, viinapudeli killud, 6 karpi DNA-proovidega ja A.J teksapüksid, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Salvestised: 110 ja 112 tehtud kõnede, Tatari tn turvakaamera ja Laagri Säästumarketi turvakaamera

salvestised kokku 4 CD-plaadil, mis asuvad toimiku juures (ümbrikus toimiku kaane külge klammerdatuna) – jätta kriminaalasja juurde.

DNA-ekspertiisi kulu – 456 eurot –jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et A.A 23.detsembril 2011.a kella

23.30 paiku Tallinnas Tatari 3 maja juures tungis kallale temale täiesti võõrale JP´le

(sündinud XXX.a) ja lõi teda vähemalt ühel korral tahtlikult rusikaga suu piirkonda, põhjustades JP´le füüsilist valu, millise käitumisega pani A.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 23.detsembril 2011.a kella 23.30 paiku Tallinnas Tatari 6 maja juures sõiduteel lõi ühel korral jalaga pea piirkonda varasemalt tekkinud konflikti lahendama rutanud A.A-le täiesti võõrale AJ´le (sündinud XXX.a.) ning löögi tagajärjel paiskus AJ selili

sõiduteele (asfaldile) ja jäi teadvustult lamama. Sellise käitumisega põhjustas A.A

4

AJ´le parema kiiruluu murru, otsmikuluu murru paremal, parema silmakoopa lae murru,

koljupõhimiku murru, parempoolse kõvakelmealuse ja –pealse verevalumi, parempoolse

ämblikvõrkkestaaluse verevalumi ning nahaalused verevalumid parema silma piirkonnas ja

juustega kaetud peanahal parema kiiru piirkonnas, millise aju-kolju trauma tüsistusena

kujunes peaajuturse koos kestva teadvusetusseisundiga (kooma), samuti vesipea,

kõnelemisvõimetus ja neljajäsemehalvatus ehk eluohtlik tervisekahjustus, milline seisund

püsis AJ statsionaarsel ravil olles üliraskena ja ajutrauma jääknähtudest tingituna suri AJ Märjamaa Hooldushaiglas 27.aprillil 2012.a. Kirjeldatud käitumisega pani A.A toime

AJ suhtes tahtliku löömise, millega põhjustas ettevaatamatusest AJ surma ehk pani toime KarS §-de 121 ja 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.A kohtuistungil enda ülekuulamist ei taotlenud. Ta kinnitas, et süüdistus on

talle arusaadav ja ta nõustus lühimenetluse kohaldamisega. A.A tunnistas end kohtus temale esitatud süüdistuses süüdi. Kahetseb toimepandut. Nõus hagidega.

Süüdistatava süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega:

1.Kannatanu AJ löömise episoodis:

•Sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeli ja skeemiga (I kd tl 2-11) sündmuskoha olustiku kirjeldamise, verejälgede otsimise ja leidmise kohta, millest nähtub, et vaatlus on teostatud Tallinnas Tatari tn.

•Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert A. Adams 06.08.2012.a on koostanud surnu ekspertiisiakt (meditsiinidokumentide põhjal) nr 327 (I kd 77-85), millest nähtub, et AJ (J ) tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud löökidest

kõva tömbi esemega (sh rusikaga, jalaga) pea piirkonda ning sellele järgnevast kukkumist.

Kannatanu seisund püsis statsionaarsel ravil olles üliraskena ning ajutrauma jääknähtudest tingituna suri AJ Märjamaa hooldushaiglas 27.04.2012.a.

•Asitõendi – hädaabinumbril 112 tehtud kõnesalvestise – vaatlusprotokoll (kõnede

väljakirjutus) koos menetleja ettekandega (I kd tl 97-102), millest nähtub, et seoses

23.12.2012.a kella 23.30 paiku Tallinnas Tatari 6 maja juures toimunud löömise kohta helistati häirekeskuse lühinumbrile 112 viiel korral. •Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 116-123), millest nähtub, et vaatluse käigus on vaadeldud Laagri Säästumarketi kaamera nr. 10 23.12.2011.a kell 20:31 videosalvestust. Salvestiselt on

näha, et kell 20.31 sisenevad kaupluse alkoholiosakonda järjest viis noormeest. Esimesel

sisenejal on seljas rohekas-pruunikas väikeste ruutudega kapuutsiga jope, jalas tumesinised teksapüksid, peas jopest eraldi olev heledapõhjaline kirju kapuuts. №ormees paistab teistest kaaslastest kõige lühem, ülejäänud 4 paistavad enam-vähem ühte kasvu. Teisel noormehel on

seljas tumesinine või must kapuutsiga jope, jalas sinised teksapüksid. №ormehel on pruunikad lühikesed juuksed. Kolmandal noormehel on seljas punakas kapuutsiga jope, mille seljaosa ülaosa on pruunikas. Jalas tumesinised teksapüksid. №ormees on kiilakas. Neljandal noormehel on seljas must kapuutsiga jope, kapuuts toetub seljale ja sellel on näha kahte valget triipu. Jope esiosal mõlemal õlal kuni varruka keskosani valge triip ning jope vasakul hõlmal luku ääres neoon värvi triip, jalas sinised teksapüksid. Eest suured nägemisprillid. Viiendal noormehel on seljas helesinine kapuutsiga jope, peas must kootud müts valge kirjaga, jalas

tumedad püksid. №ormehed kogu kaamera vaateväljas olemise aja suhtlevad omavahel ja lahkuvad alkoholiosakonnast koos. Selles noormeeste seltskonnas viibis ka A.A, kes oli sel õhtul riietatud musta jopesse ( kapuutsiga) ja kandis jalas sinist värvi teksapükse.

5

•Kannatanu TJ ütlused (I kd tl 150-151, 156-158), millest nähtub, et AJ on tema vend. Elavad

XXX, erinevates korterites. 23.12.2011.a läks A oma tuttava autoga Tallinna. Järgmisel päeval kannatanu kuulis sellelt tuttavalt, et ta oli viinud A autoga Woodstocki baari juurde ja sinna jätnud ning kui mõne aja pärast läks talle järele, ütles baaritöötaja, et A viidi kiirabiga ära. 25.12.2011.a tuvastas kannatanu, et A on Mustamäe haiglas koomas. Koomast tuli hiljem

välja, kuid tema tervislik seisund ei olnud hea. A oli iseloomult rahulik, ise ta kunagi kellegagi tüli ei norinud. 03.02.2012.a. tunnistas kohus TJ (J ) kannatanu (AJ) eestkostjaks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ei olnud A.J tülinorija ja puudub seega alus arvata, et A.J oleks A.A rünnanud ja A.A oleks viibinud hädaseisundis.

•Kannatanu JP ütlused (I kd tl 183-186, 196-200), millest nähtub, et 23.12.2011.a kella 23:20 viibis Tallinn Tatari 1 „LOCA“ söögikoha juures oma seltskonnaga (M P , K K , A K , M N

, S K ). Olid veidi napsised. Märkas Tatari tänava alguse oleva reklaamposti lähedal 5 liikmelist noormeeste seltskonda. Nad lasid rakette kannatanu suunas. JP küsis, mida teete. Antud pauk (heli) lukustas tal kõrvad. Üks ilutulestikku teinud isikutest tuli tema juurde ja midagi ütlemata lõi talle ühe korra rusikaga vastu vasakut näopoolt. Teda rünnanud noormees

oli umbes 23-26-aastane, sportliku kehaehitusega, kasv 180-185 cm. (Selline isikukirjeldus

vastab A.A omale). Vanem meesterahvas, kes oli Woodstocki juures, tuli kannatanu ja kannatanut löönud isiku vahele. Kannatanut löönud noormees, midagi ütlemata,

lõi parema jalaga neid lahutama tulnud meesterahvast pähe. Mees kukkus pikali ja jäigi lamavasse asendisse. Meest löönud noormees kadus kuhugile ära. Seejärel saabus kiirabi ja politsei. Kannatanu (JP) läks koos Andiga Ravi tänava traumapunkti.

•Tunnistaja LMV ütlused (II kd tl 31-32), millest nähtub, et 23.12.2011.a oli tööl Woodstocki

baaris. Ei mäleta kellaaega, võis olla 23.00-24.00 vahel, läks maja ette suitsetama. Koos

temaga olid M. Ollo ja kaks Woodstocki baari klienti. Tunnistaja nägi, et Tatari tänaval LOCA toidukoha nurga peal oli kaklus. Kambad liikusid Woodstocki baari poole. Suitsetanud

Woodstocki baari klient - vanem turske mees ütles, et läheb vahele, mida need noored kaklevad. Ta hakkas sinnapoole liikuma, võttes jopet seljast ära. Tunnistaja keeras ümber ja nägi maas lamamas sama nende klienti, vanemat meest, kes tahtis minna vahele. Kohe kutsuti kiirabi ja politsei. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et A.J ei läinud kedagi ründama, vaid soovis kaklust lahutada.

•Tunnistaja MO ütlused (II kd tl 36-37), millest nähtub, et 23.12.2011.a töötas Tallinnas Tatari tn asuvas Woodstocki baaris. Õhtusel ajal oli õues koos T. T , L-M. V ja K.V . Tatari

tn alguse pool Vesipiibu kohviku juures toimus kaklus. Vanem mees, Woodstocki baari

püsiklient, kes on rahulik tahtis vist minna vahele ja liikus kaklejate poole. Vanem mees

jõudis teha mõned sammud. Ta ei jõudnud veel midagi öelda, kui teda löödi jalaga pea piirkonda. Löök oli tehtud ilusalt ja kõrgelt. Jäi mulje, et tegemist on kick-poksijaga.(A.A

tunnistab, et on tegelenud Tai-poksiga ) Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka A.A enda ütlustega.

•Tunnistaja A. K ütlused (II kd tl 38-40), millest nähtub, et 23.12.2011.a viibis koos

sõpradega (JP, tema vend, K. K , M. N ja S. K ) Tallinnas vanalinnas Põrgu pubis. Olid lõbusas tujus, kuid täiesti adekvaatsed. Kella 23 paiku suundusid üle Vabaduse platsi. Läksid mööda Tatari tänavat söögikohta, et osta õlut. Sees olles kuulis pauke. Tänav oli täis tossu. Söögikoha uksest 5-6.m Liivalaia tn poole seisis J, tema suunas liikus võõras noorem mees, J enam vähem ühe pikkune, kas 185-190 cm. Ta lõi J parema käega näkku. Löögist J kukkus tänavale. Samal ajal nägi, et mööda Tatari tänavat Vabaduse väljaku poolt tulemas veel kaks

noormeest. Üks nendest proovis lüüa tunnistajat näkku. Taganemise ajal tunnistaja nägi, et

6

sama noormees, kes lõi J , lõi ühte vanemat meest jalaga vastu pead. Mees kukkus pikali ja jäi maha lamama. On kindel, et J rünnanud ja meest jalaga löönud isik oli üks ja sama. Kaklus lõppes, kui oli kuulda politsei või kiirabi sireene. Kiirabi toimetas maha kukkunud mehe ära.

•Tunnistaja JK ütlused (II kd tl 72-77), millest nähtub, et enne jõule võis olla 23.12.2011.a

läks koos oma sõbra Laagrisse kus oli juba seltskond tuttavaid ja võõraid. Korteris joodi

alkoholi. Mingil ajal otsustasid minna linna edasi pidutsema. Bussist väljudes liikusid Vabaduse väljaku ja Estonia pst ristmikul asuva söögikoha juures olevale platsile. Olid 6-kesi: tunnistaja, A , R , R , F ja E . Tatari tänava pool poe või baari ees nägi 4 isikust koosnevat

seltskonda. Rivo ja F olid nende nelja isiku juures. Nad rääkisid omavahel. Tekkis mingi

rüselus. Keegi lõi pudeli, klaasikillud lendasid ning toimus kaklus. Tänav oli rahvast täis.

Pikk mees, kes seisis seljaga baari poole lõi teist meest, kes oli temaga vastamisi jalaga kõrgele. Mees kukkus maha keset tänavat ja jäi sinna lamama.

•Jälitusprotokoll (II kd tl 106-123), millest nähtub kuriteosündmusega piirneval ajal. A.A paiknemine kuriteosündmuse piirkonnas.

•Kahtlustatava A.A ütlused (II kd tl 136-139), millest selgub, et 23.12.2011.a sai sõpradega kokku. Ostsid viina ja õlut ning läksid Laagrisse ühte korterisse. Jõid seal viina. A.A otsustas sõita linna poole. Vana-Pääsküla peatusest tulid sama bussi peale F, A, R,

E , J , R . Väljusid bussist Vabaduse väljakul. Lasid rakette. LOCCA baari ees oli kaks

noormeest, kes hakkasid sõna võtma, ütlesid provotseerivalt. A.A läks esimesena

nende kahe noormehe juurde, küsis mis neil öelda oli ja lõi ühte noormeest rusikaga ning

tabas kuhugi suu piirkonda. №ormees tuikus peale lööki ja rohkem ei öelnud midagi. A.A nägi, et Rivol oli nägu verine kuna ta sai „roosi“ näkku. Vastu tuli keskealine mees kes ütles, et siin tänaval ei kakle. A.A arvas, et mees võib teda lüüa pudeliga ning lõi teda parema jalaga. Tahtis tabada õla piirkonda, et pudelit käest lüüa kuid mees oli lühemat kasvu ning tabas teda vasakule pea piirkonda. Peale lööki mees kukkus kohe paremale poole külje peale ja jäi sinna lamama. A.A oli sel õhtul seljas must jope kapuutsiga, sinist värvi teksapüksid, vist oli peas must villane müts. A.A on käinud treeningus – taipoksis, umbes pool aastat. Lisaks on veel tegelenud korvpalliga ning mõnel korral käinud karates.

•Harju MK 23.02.2010.a jõustunud kohtuotsus (väljaprint KIS-st) A.A

süüditunnistamise kohta KarS § 121 ja 263 p 1,2,4 järgi (vägivalla kasutamine aastatel

2007.a., 2008.a., ja 2009.a kolme erineva kannatanu suhtes), mis näitab A.A

käitumismustrit ehk annab aluse järeldada, et A.A kaldub tarvitama konfliktsituatsioonides vägivalda.

Kohus leiab, et tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava enda ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ja annavad kuriteosündmusest onjektiivse pildi. Ühegi tunnistaja ega ka kannatanu ja A.A enda ütlustes ei ole mingit alust kahelda.

2.Kannatanu JPlöömise episoodis:

•Kannatanu JP ütlused ja patsiendikaart (I kd tl 183-186, 196-200), millest nähtub, et 23.12.2011.a kella 23:20 viibis Tallinn Tatari 1 „LOCA“ söögikoha juures oma seltskonnaga

(MP, KK, AK, MN, SK). Olid veidi napsised. Märkas Tatari tänava alguse oleva reklaamposti lähedal 5 liikmelist noormeeste seltskonda. Nad lasid rakette kannatanu suunas. JP küsis, mida teete. Antud pauk (heli) lukustas tal kõrvad. Üks ilutulestikku teinud isikutest

7

tuli tema juurde ja midagi ütlemata lõi talle ühe korra rusikaga vastu vasakut näopoolt. Kannatanu tundis, et ülevalt vasakult teine hammas on pooleks ning huul paistes. Antud löögi tagajärjel tundis füüsilist valu. Teda rünnanud noormees oli umbes 23-26-aastane, sportliku kehaehitusega, kasv 180-185 cm. Vastavalt 23.12.2011.a patsiendikaardile nr XXX tuvastati

JP´l järgmised vigastused: näo vasakpoolne suunurk paistes, ülemine vasakpoolne teine hammas murdunud.

•Isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (I kd tl 187-192), millest nähtub 24.12.2011.a JP´l vigastuste fikseerimine (näo vasakpoolne suunurk paistes, ülemine vasakpoolne teine hammas murdunud).

•Tunnistaja A. K ütlused (II kd tl 38-40), millest nähtub, et 23.12.2011.a viibis koos

sõpradega (JP, tema vend, K. K , M. N ja S. K ) Tallinnas vanalinnas Põrgu pubis. Olid

lõbusas tujus, kuid täiesti adekvaatsed. Kella 23.00 paiku suundusid üle Vabaduse platsi. Läksid mööda Tatari tänavat söögikohta, et osta õlut. Sees olles kuulis pauke. Tänav oli täis tossu. Söögikoha uksest 5-6.m Liivalaia tn poole seisis J, tema suunas liikus võõras noorem mees, Jiga enam vähem ühe pikkune, kas 185-190 cm. Ta lõi J parema käega näkku. Löögist J kukkus tänavale. Tunnistaja poolt nähtud mehe (lööja) kirjeldus on vastavuses A.A välimusega.

•Jälitusprotokoll (II kd tl 106-123), millest nähtub kuriteosündmusega piirneval ajal. A.A paiknemise koht kuriteosündmuse koha piirkonnas.

•Äratundmiseks esitamise protokoll (II kd tl 126-129), millest nähtub, et tunnistaja A.K tunneb ära A.A, kes oli temale esitatud isikutest sarnaseim J.Pärtna ründajale.

•Kahtlustatava A.A ütlused (II kd tl 136-139), millest selgub, et sai sõpradega kokku. Ostsid viina ja õlut ning läksid Laagrisse ühte korterisse. A.A otsustas sõita

linna poole. Vana-Pääsküla peatusest tulid sama bussi peale F, A, R, E , J , R . Väljusid bussist Vabaduse väljakul. Lasid rakette. LOCCA baari ees oli kaks noormeest, kes hakkasid

sõna võtma, ütlesid provotseerivalt. A.A läks esimesena nende kahe noormehe

juurde, küsis mis neil öelda oli ja lõi ühte noormeest rusikaga ning tabas kuhugi suu piirkonda. №ormees tuikus peale lööki ja rohkem ei öelnud midagi. A.A on käinud treeningus – tai-poksis, umbes pool aastat. Lisaks on veel tegelenud korvpalliga ning mõnel korral käinud karates.

•Harju MK 23.02.2010.a jõustunud kohtuotsus (väljaprint KIS-st) A.A süüditunnistamise kohta KarS § 121 ja 263 p 1,2,4 järgi (vägivalla kasutamine aastatel 2007.a, 2008.a ja 2009.a kolme erineva kannatanu suhtes), mis näitab A.A käitumismustrit ehk annab alust järeldada, et konfliktsituatsioonis kaldub A.A käituma vägivaldselt.

Kannatanu, tunnistajate ja A.A ütlused on omavahel kooskõlas ning on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Nende tõendite usaldusväärsuses või kohtukõlbulikkuses ei ole kohtul mingit alust kahelda.

Kohus, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad ja avaldanud kriminaalasjas kogutud

tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et A.A süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises KarS § 121 (s.o teise inimese löömises) ja § 117 lg 1 (s.o teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest) järgi on tõendamist leidnud, ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti.

8

Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Kehalise

väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine.

Süüdistatava poolt kannatanu JP suhtes toimepandud tegu vastab KarS § 121 kuriteo

objektiivsele koosseisule. Tegemist on löömisega, mille tagajärjel tekitati kannatanule

füüsilist valu ja tervisekahjustus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab

seda. Kohus on seisukohal, et A.A lüües kannatanut rusikaga suu piirkonda,

pidas võimalikuks valu või tervisekahjustuse tekitamist kannatnule ja möönis seda, seega pani toime kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest võib kohus mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Surma põhjustamine ettevaatamatusest on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille

koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega

koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.

A.A tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, kuna süüdistatav nähtuvalt

surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 327 toodud eksperdiarvamusest tekitati kannatanule

vigastused kõva tömbi esemega (sh rusikaga, jalaga) pea piirkonda löömisest ning sellele

järgnevast kukkumisest. Kannatanu seisund püsis statsionaarsel ravil olles üliraskena ning

ajutrauma jääknähtudest tingituna suri AJ Märjamaa hooldushaiglas 27.04.2012.a. On

tõendatud A.A poolt kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega kaasnenud surma

põhjustamine ettevaatamatusest KarS § 117 lg 1 järgi ja see on tema poolt toime pandud kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Süüdistatav A.A kinnitas, et lõi AJparema jalaga, kusjuures tahtis tabada õla piirkonda, kuid mees oli lühemat kasvu ning ta tabas teda vasakule pea piirkonda. Peale lööki mees kukkus kohe paremale poole külje peale ja jäi sinna lamama. Tõendamist ei ole leidnud, et A.A oleks kannatnut tahtnud tappa või et tal oleks olnud tahtlus tekitada talle raskeid tervisekahjustusi.

Kohtul puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et A.A rünne oleks olnud

põhjendatud ja ajendatud kannatnupoolsest ründest. Miski A.A ei ole ohustanud. A.A oli juba enne A.J löömist põhjendamatult agressiivne ja valmis

vägivallatsemiseks. Alkoholijoobes (kahtlustatava A.A ütlused: sai sõpradega kokku. Ostsid viina ja õlut ning läksid Laagrisse ühte korterisse. Jõid seal viina) ei suutnud

A.A ilmselt arvestada oma löögi jõudu ja seda ka soovi kohaselt suunata. Seega

esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistava tegevusele

kogumis on antud õige juriidiline hinnang. Kuna on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi tahtlikult kannatanut jalaga ja põhjustas seejuures ettevaatamatusest ka tema surma, siis tuleb tema tegu kvalifitseerida kogumina §-de 121 ja 117 lg 1 järgi.

KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus mõista karistuseks kuni kolmeaastase vangistuse.

9

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Käesoleval juhul tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et A.A on pannud toime teise astme kuriteod. A.A kriminaalkorras karistatud 2 korda, muuhulgas KarS

§ 263 p 1,2, ja 4 ja § 121 järgi. Selline taust näitab ilmekalt, et A.A on kalduv

lahendama probleeme vägivallaga ja ei ole varasemast karistatusest mitte midagi õppinud

ning jätkab vägivallatsemist. Väärtegude eest karistatud 12-l korral, mis näitab, et A.A on suuri probleeme õigsukorra järgimisega ja varasemad leebemad karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma ja on temas tekitanud ilmselgelt

teatava karistamatuse tunde. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja raames tuleb

A.A karistada vangistusega, mis tuleb osaliselt täitmisele pöörata, et anda A.A-le

selge signaal sellest, et tema jätkuv vägivallatsemine päädib tema vabaduse

piiramisega. Arvestada tuleb, et seekordne vägivallatsemine lõppes inimese surmaga, mille

A.A , kuigi ettevaatamatusest, põhjustas. Ettevaatamatusest on võimalik teise isiku

surma põhjustada ka ilma selleta, et sellele eelneks vägivald. Kohus nõustub prokuröriga

selles osas, et antud juhul on šokivangistus karistuse eesmärke täitev. Kohus peab

põhjendatuks määrata osaliselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust,

jättes ülejäänud karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Šokk-vangistus mõjub isikule oluliselt distsiplineerivamalt, sel juhul on ta vahetult kogenud, mida vangistus endast kujutab

ning milliste tegelike vabaduspiirangutega on see seotud ning ilmselgelt annab võimaluse

isiku väärtushinnangute kujundamiseks, omades samaaegselt ka üldpreventiivset eesmärki.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-21-05, p 9 leidnud, et karistuse kandmisest osalise

vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse

kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega antakse tõsine hoiatus. Kohus peab antud juhul

kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid aspekte silmas pidades just sellise karistuse

kohaldamist igati põhistatuks. Samas leiab kohus, et šokina saab mõjuda ja oma eesmärke

täita vaid tõesti lühiajaline vangistus, prokuröri poolt taotletud 6-kuuline vangistus seda

kohtu arvates ei ole. Karistust kergendava asjaoluna võib arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, millist isik kohtuistungi käigus avaldas. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja ekspertiisitasu.

A.A kuulub süüdimõistmisele KarS § 121 ja § 117 lõike 1 alusel II astme

kuriteos. Arvestades eelpool märgitut tuleb A.A-lt välja mõista järgmised

menetluskulud: sundraha 435 eurot ja ekspertiisikulu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest

(Ekspertiisiakt nr 327) - 145 eurot. A.A-lt kuuluvad väljamõistmisele menetluskuludena ka kannatanu TJ ja tunnistaja K.V sõidukulud vastavalt 7 ja 20,79 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kannatanu T. Jõgi poolt esitatud ja tema tsiviilhagi aluseks olevate dokumentide koopiad on lisatud asja materjalide jurude (I kd tl 160-163). Nendest nähtub, et esitatud tsiviilhagi on seotud A.Jõgi matusekuludega. Põhja Pensioniameti teatisest (I kd tl 177-178) nähtub, et T.

10

Jõgi´le on makstud matusekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 448 eurot ehk rahuldamisele kuulub tsiviilhagi summas 462,66 eurot. Kannatanu JP poolt esitatud ja tsiviilhagi aluseks olevate dokumentide koopiad (I kd tl 204- 208) on lisatud asja materjalide juurde ja nendest nähtub, et tsiviilhagi summas 67,75 eurot on esitatud seoses hamba murdumisega. Tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A.A on nous kannatanutele tekitatud kahju hüvitama ja tsiviilhagi osas vaidlust seega ei ole.

Kohus leiab, et on põhjendatud jätta osa menetluskulusid: DNA-ekspertiisi kulud – 456 eurot

(Ekspertiisiakt nr 12E- GE0369) riigi kanda. DNA ekspertiis ei andnud mingisugust tõenduslikku teavet ning selle määramise vajalikkuses antud kriminaalasjas on kohtu arvates põhjust kahelda.

Anne Rebane

Kohtunik