4-12-4632/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-12-4632

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. november 2012 Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-12-4632 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

G.E kaebus PPA korrakaitseb Lääne Prefektuuri üroo Haapsalu politseijaoskonna 11.09.2012 otsuse nr le väärteoasjas

2570,12,003189, mille kohaselt karistati G.E

liiklusseaduse (LS)

227 lg 2 rahatrahviga 200 eurot so § järgi

50 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja G.E, isikukood xxx, elukoht *, e-post *, * kodanik, emakeel * keel, * töökoht Kaebuse esitaja kaitsja advokaat Ants G.E, Advokaadibüroo

LEXTAL, asukoht Rävala Tallinn 10143, e-post ants.karu@lextal.ee

Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. G.E kaebus rahuldamata

Jätta

ja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 11.09.2012 2570,12,003189 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele, märkides ära viitenumbri 10220125252778

. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.

3.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

4-12-4632

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 pä ättesaamisest eva jooksul alates kohtuotsuse k ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Väärteokirjeldus väärtoeprotokolli järgi

Väärteoprotokollis arvatakse G.E-le süüks järgmise väärteo toimepanemist - 18.08.2012. kell a

19.15 - Ridala vallas Lääne maakonnas Haapsalu Laiküla 6. Km, liikus Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit välisel km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem asula teel kiirusega 116 -4 +/

kui 22 km/h. G.E rikkus sellega LS § toime väärteo, milline on

15 lg 1 p 2 ja pani kvalifitseeritav LS 227 lg 2 / VTT tl 7/. § järgi

PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr

11.09.2012 2570,12,003189 karistati G.E eelkirjeldatud rikkumise eest

227 lg 2 alusel rahatrahviga LS §

50 trahviühikut s.o 200 eurot /VTT tl 8/.

Kaebus

20.09.2012 saabus Pärnu Maakohtu Pärnu väärteo kohtumajja G.E kaebus otsusele asjas nr 2570,12, 003189 /KT tl 2-3/. Kaebuse esitaja ei vaidle, et ta ületas kiirust ning selgitab, et ületas kiirust, kuna oli saanud teate, et üks on kodus haigeks jäänud ( ) ning seetõttu kiirustas * * *. Kaebuse esitaja hinnangul ei olnud tema poolt juhitud sõiduki kiirus suurem kui 110 km/h ja teab seda seetõttu, kuna ta hoidis kiirust mõistlikes piirides, sest autos istus ka teisi inimesi. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ületanud teadlikult kiirust, mis on Eestis teatud maanteelõikudel maksimaalselt lubatud. Kuivõrd kiiruse mõõtmine toimus politseiniku käe pealt, siis võimalik, et mõõtetulemus ei olnud kaebuse esitaja hinnangul on väga täpne. Kaebuse esitaja tunnistab oma viga ning kahetseb väga, et ületas d määral lubatud

teatu

sõidukiirust, kuid on kindel, et ta ei teinud seda sellises ulatuses, nagu on märgitud väärteoprotokollis. Eeltoodu tema väärtegu kvalifitseerida LS st tulenevalt palub kaebuse esitaja §

227 lg 1 järgi ning määrata lle väiksem karistus, arvestades süü ülestunnistuse ja kahetsusega. ta

Soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohus saatis 25.09.2012 /KT tl 13-14/ kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha:

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega, kui ka eelnevate rikkumistega. Menetlusalune isik kiiruse ületamist eitanud ei ole. Menetlusalune isik on korduvalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma. Arvestades varasemaid rikkumisi ja antud rikkumise ohtlikkust on määratud menetlusalusele isikule rahatrahv otsuses märgitud ulatuses. Kohtuväline menetleja leiab, et kuigi kaebuses on märgitud, et tegu ei olnud tahtliku teoga, siis kaebuses märgitu kinnitab vastupidist.

Kaebuses on märgitud, et politseinik mõõtis kiirust käepealt, mistõttu ei pruugi mõõtetulemus olla täpne. Kohtuväline menetleja märgib, et politseile on väljastatud mõõtevahendid, mis ongi käsimõõtevahendid, millel on käega hoidmise sang. Mõõtevahendit ei ole keelatud kuhugile toetada, sest sellest mõõtetulemus ei muutu. Kiiruse fikseerimiseks piisab mõõtevahendi suunamisest mõõdetavale sõidukile. Nimetatud mõõtevahendit saab kasutada ka sõidukis selleks spetsiaalselt alusel või mõõtjal käes. Seega väide, et käelt mõõtmisel mõõtetulemus ei ole täpne, on väär.

Kiirus on mõõdetud taadeldud mõõtevahendiga ning seadme lugemiks oli 116 km/h, laiendmääramatusega +/ 4 km/h, mis arvestati kiiruseületaja kasuks. Seega ületas menetlusalune - isik kiirust mitte vähem kui 22 km/h, mis kvalifitseerub LS § 227 lg 2 järgi.

4-12-4632

Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud, jääb tehtud otsuse juurde, peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 200 eurot.

Kohtuistungist osa võtta ei soovi, nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega ja tunnistajate kohtuistungile kutsumist ei pea vajalikuks.

Menetluse käik 01.10.2012 edastas kohus kohtuvälise menetleja seisukoha koos esitatud tõendiga kaebuse esitajale seisukoha esitamiseks kohtule /KT tl 19/. 08.10.2012 saabus kohtusse kaebuse esitaja esindaja seisukoht, milles G.E jääb esitatud kaebuse juurde ja taotleb väärteo ümberkvalifitseerimist LS § 227 lg 1 järgi ning määrata talle väiksem karistus, arvestades süü ülestunnistusega ja kahetsusega /KT tl 22-24/.

24.1

0.2012 esitas kohtuväline menetleja kohtu nõudmisel kohtule tõendi – mõõtevahend Stalker II

MDR tüübikinnituse /KT tl 27 30/. Kohus edastas esitatud tõendi kaebuse esitajale, kes peale - tõendiga tutvumist oli endiselt seisukohal, et kaebust saab lahendada kirjalikus menetluses /KT tl 33- 34/.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt V™S)

120 lgväärteomenetluse seadustiku (edaspidi § le 1 võib maakohtunik

kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus lei , et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. ab VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoasja toimikus tl väärteoprotokollis ühtib teokirjeldus väärteootsuses

7 oleva s /VTT tl 8/ oleva teokirjeldusega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli § ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS)

15 lg

1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § järgi. LS § sätestab,

227 lg 2

15 lg 1 p 1 et suurim lubatud

sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

227 lg 2 LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki poolt lubatud sõidukiiruse ületamise juhi 21-40 km/h. G.E on kaebuses märkinud, et kuivõrd kiiruse mõõtmine toimus politseiniku käe pealt, siis on võimalik, et mõõtetulemus ei olnud väga täpne. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT

3 on 18.08.2012 kell 19.15 tl

teostatud G.E poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas Ridala vallas Haapsalu-

mnt 6. km, suunaga Haapsalu poole. Laiküla Kiirust mõõdetud

kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS 008382, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS

12/00005. tee, sademeteta, kuiv kattega tee, Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulaväline valge aeg paigal seistes

. Seadme lugem 116 . Mõõdeti kõrvalteel lähenevat autot, mis liikus üksinda km/h, lubatud s +/- 4 antud teelõigul 90 km/h. Mõõtmise laiendmääramatu km/h, ületas kiirust mitte vähem kui km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. G.E on protokolliga tutvunud, kirjutades protokollile .

– märkusi ei ole

4-12-4632

VTT tlk 4 asub mõõtevahendi Stalker II MDR AS 008382 taatlustunnistus nr TTRSS-12/00005, mille kohaselt kiirusmõõtur on taadeldud ning vastab majandusja kommunikatsiooniministri

(edaspidi MKM) - 12.12.2006. a määruses nr 104 lisa 1 p le 8.2: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-

- 1

1 km/h või +/ % (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahend on taadeldud 02.01.2012. a. MKM 12.12.2006. a määruse nr

104 lisa 2 p 8.2 kohaselt

on liiklusjärelevalveks kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega oli mõõtevahend kiiruse mõõtmise ajal taadeldud. Kohtu toimik tl 28-30 on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJI) poolt 26.04.2007. a välja antud mõõtevahendi Salker II MDR siseriiklik tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.2007, mille kohaselt viis TJI läbi radarikiirusemõõturi Salker II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistas

selle vastavaks mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni

28.12.2016. a. Nimetatud siseriikliku tüübikinnituse lisa kohaselt on radarikiirusmõõtur Stalker II

MDR kasutusalaks sõidukite kiiruse mõõtmine liiklusjärelevalves ning teisaldatav sõidusuunda registreeriv Stalker II MDR võimaldab mõõta: liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t samas liiklussunnas lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid; liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t vastassunnas lähenevaid sõidu käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid sõidukeid keid;

ja eemalduvaid . Lubatud veapiirid

(täpsuskla

1 km/h või +/ 1% (kiirustel üle 100

ss) taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- -

km/h), mõõtemääramatuse tase kiirusemõõturi kasutamisel järelevalvetoimingutes hinnatakse

MõõteS § 5 kohase mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise käigus. Eelkirjeldatud tõend näitab, et mõõteseade Stalker II MDR omab siseriiklikku tüübikinnitust ja vastavalt sellele võimaldab Stalker

II e MDR mõõta lähenevate sõidukite kiirust liiklusjär levalves käelt. Seega kaebuse esitaja väide selle kohta, et mõõtmistulemus ei ole usaldusväärne seetõttu, et mõõteseadet kasutati käelt mõõtes, on eelkirjeldatud tõendiga ümber lükatud.

Samuti on kohtuvälise menetleja poolt esitatud Pärnu Maakohtule tõendi /KT tl 18/ selle kohta, et mõõtmist teostanud politseiametnik Kaido Lukk on läbinud nii mõõteseaduse õppepäeva kui mõõteseaduse sisekoolituse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mõõtmist on teostatud viisil, mida mõõtmisel kasutatud mõõteseade võimaldab – läheneva sõiduki sõidukiirust on mõõdetud mõõteseadet käel hoides

,

mõõteriist on taadeldud ning mõõtmist on teostanud selleks pädev ametnik, mistõttu vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 on mõõtetulemise jälgitavus tõendatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 5 on G.E 18.08.2012. a andnud väärteo kohta järgmised ütlus „Sõitsin Haapsalu Laiküla teel Haapsalu poole, ei pannud tähele, et kiirust ed: - lubatust rohkem (kiirustasime * Kahetsen juhtunut! juurde). Kiirus mõõdeti käe pealt. “

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist G.E poolt. Kohus leiab, et G.E pani talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega.

G.E kaebuses sel kuna *on on oma ütlustes ja gitanud, miks kiirust ületas – sai teate, et üks

haigeks jäänud ning seetõttu kiirustas Seega oli kiiruse ületamine teadlik valik. * juurde.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on G.E märkinud, et ei pannud tähele, et kiirust oli

lubatust rohkem. K aga veendunult, et tema poolt juhitud ohtule esitatud kaebuses väidab G.E sõiduki kiirus ei olnud suurem kui 110 km/h ja teab seda seetõttu, et kuigi kiirustas koju laste juurde, siis pidi hoidma kiirust mõistlikkuse piirides, kuna autos istus ka teisi inimesi. Seetõttu ei ületanud ta teadlikult kiirust, mis on Eestis teatud maanteelõikudel maksimaalselt lubatud.

Eeltoodust tulenevalt iri otsese leiab kohus, et G.E ületas kiirust kuni 20 km/h üle lubatud pi tahtlusega, kuid käesolevas väärteoasjas süüks arvatava väärteo pani toime kaudse tahtlusega.

Olukorras, kus G.E oli võtnud vastu otsustuse liikluseeskirju rikkuda – ületada kiirust koju kiirustamise põhjusel kuni 20 km/h, ei suutnud ta ilmselt väga täpselt jälgida spidomeetri näitu, mida kinnitab ka tema poolt kohtueelses menetluses öeldu, et ei pannud tähele, et kiirus nii suureks läks.

4-12-4632

Seda kinnitab ka asjaolu, et G.E ületas kiirust 22 km/h, mis on suhteliselt selle kiiruse lähedane, millega ta oli otsustanud sõita. Seetõttu leiab kohus, et tuvastatud rikkumine piirkiiruse ületamine - 22km/h on toime pandud kaudse tahtlusega, sest kui isik on võtnud nõuks sõita mingi teatud kindla kiirusega, siis peab ta võimalikuks seda, et kiirus pisut kõigub nii üles kui allapoole (tegureid selleks on erinevaid mis tugevusega gaas vajutatakse, tee profiiil jms). – Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.E

227 lg 2 on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus et väärteoasjas leiduvate tõenditega seisukohal on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 15 väärteo, milline on G.E lg 1 p 1 ja pani sellega toime kvalifitseeritav

227 lg 2 . LS § järgi

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetlej karistuse mõistmine a poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS

227 lg 2 § näeb karistusena ette rahatrahvi

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse kuni äravõtmise kuni kuue kuuni. on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo G.E eest LS 227 lg 2 alusel . rahatrahviga 200 eurot so 50 trahviühikut KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.E puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et G.E süü suurust näitab asjaolu, et ta teadlikult rikkus liikluseeskirj a.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on tunnistanud oma süüd G.E ja kahetsenud toimepandut,

mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

VTT tl 10-11 on karistusregistri teatis G.E kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on M.

G.E karistusandmete kustu Vastavalt karistusregistri seaduse (edaspidi tamise tähtaeg arvutamata. KarRS) karistusandmed kustutatakse registris § 24 lg 1 p 1 t ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. KarRS 25 lg 6 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi aristuse ärakandmisest kõigi väärtegude

- ja lisak

eest. usregistri teatises punkt 1 all olev karistus on Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karist kustunud. Seega on G.E s eelnevalt karistatud 4-l korra on tegemist väärteokorra l ning kõigi näol

liiklusseaduse ri

1 alane rikkumine, so kiiruse kuni 20 kkumistega, sh üks LS § 227 lg ületamine km/h, mis on toimunud 14.03.2012, mille eest on G.E karistatud rahatrahviga 12 eurot (tasutud

15.03.2012). teistkordselt s asjas juba suuremas Kiiruse ületamine ühe aasta jooksul ja käesoleva määras kui eelnev rikkumine, näitab ilmekalt, et eelmine karistus s.o rahatrahv summas 12 eurot ei ole mõjutanud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu ei ole võimalik isikut mõjutada G.E

õiguskuulekalt käituma rahatrahviga trahvimäära alammäära lähedases määras. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas ta asulavälisel teel G.E

kiirust 22

km/h. Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate ohutus, seega õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuval ei ole samuti võimalik mõista karistust karistusmäära miinimummäära lähedases määras.

4-12-4632

Kohus leiab, et G.E 'le istuse vastavalt karistuse kohtuväline menetleja on mõistnud kar

mõistmise alustele. Määratud sanktsiooni keskmises määras on rahatrahv . Kohus leiab, et see on

põhjendatud, arvestades, e käesoleva väärteo puhul on tegemist menetlusaluse isiku poolt viimase t

poole aasta jooksul juba teistkordse . Kui eelmine kord oli tegu lubatud sõidukiiruse ületamisega lõike 1 järgi kvalifitseeritava rikkumisega, siis seekordne rikkumine on juba raskem, mis näitab, et eelnev karistus samaliigilise väärteo eest rahatrahvi näol ei ole suutnud mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ning arvestatud on õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, G.E PPA

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu polit otsus väärteoasjas nr seijaoskonna 11.09.2012 2570,12,003189 tul

eb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhind

120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, ub kohus VTMS §§

199 lg 2, L

15 lg 1 p 1, 227 lg 2, . S § KarS § 56 lg 1, mõõteseaduse § 5 lg 1

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik