1-12-7335/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-12-7335

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06. november 2012, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-12-7335 (12260102895)

Kohtunik

Roomet Sõnna

Kohtuistungi sekretär

Liia Tigane

Kriminaalasi P. K.

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Meelis Juursoo

Süüdistatav P. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, EV kodanik,

põhiharidus, emakeel eesti keel; ei tööta; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 12.07.2012.a,

Kaitsja Mall Saar

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P. K. KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud

vangistust.

2. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P. K. 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt lisakaristusena võtta P. K. ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

4. Selgitada P. K. , et Liiklusseaduse § 127 kohaselt peab isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2 (3) 2 5. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. –

-

6. Välja mõista P. K. menetluskulud riigieelarve tuludesse: sundraha 435 eurot, Lõuna-

Eesti Haigla AS poolt joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüsi võtmise maksumus 3,20

eurot ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt joobeseisundi uuringu teostamise

maksumus 14 eurot, kokku menetluskulud 452,20 eurot (nelisada viiskümmend kaks eurot ja kakskümmend senti).

Menetluskulud tuleb P. K. tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või nr

221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

viitenumbriga 2800049874, märkides selgitusena „P. K. , 1-12-7335, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul, määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P. K. süüdistatakse selles, et tema 27.juunil 2012a. kella 13.26 ajal juhtis Võru maakonnas Sõmerpalu vallas Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere maantee 23.kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga 399 TEV olles alkoholijoobes so. joobeseisundi meditsiinilisel

tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 295-T nähtub, et M.V verest leiti etanooli 2,46(-/+ 0,07) mg/g. Antud teoga rikkus P. K. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani P. K. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud

vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistus P. K. suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui P. K. ei pane 3-aastasel katseajal toime uut tahtliku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta P. K. ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai P. K. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas P. K. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. P. K. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis, et kokkulepe on seaduslik.

3 (3) 3

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad P. K. sissenõudmisele

kriminaalmenetluse kulud – Lõuna-Eesti Haigla AS poolt joobeseisundi tuvastamiseks

vereanalüüsi võtmise maksumus 3,20 eurot, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt

joobeseisundi uuringu teostamise maksumus 14 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 435 eurot, sest P. K. pani toime teise astme

kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb P. K. tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik