1-12-9784/5
1-12-9784 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02. novembril 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-9784 (12230110169) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi R.N KarS § 424 süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Marika Reintop Süüdistatav R.N , isiku...
1-12-9784
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02. novembril 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-9784 (12230110169) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi
R.N
KarS § 424 süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses; Prokurör Marika Reintop Süüdistatav R.N
, isikukood xxx, kodakondsus: Eesti
Vabariigi kodanik, emakeel : vene keel ; haridus: kõrgharidus;
töökoht: OÜ L , omanik; elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata tõkend
elukohast lahkumise keeld alates 28.07.2012 , kinni peetud 28.07.2012 Kaitsja Kaitsjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313; KarS § - dest 56 lg 1
Süüdi tunnistada R.N KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise
eest ja karistada 175 miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega, arvestades päevamäära suuruseks 3.20 eurot , s.o. 560 eurot .
KarS § 68 lg 1 alusel R.N eelvangistuses viibitud aeg 28.07.2012 kuni 28.07.2012, s.o
2
arvele nr 221023778606 Swedbankis , märkides viitenumbriks 4100064939 ning selgitusse „R.N , 1-12-9784, rahaline karistus“
KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.N-ilt 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on R.N kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista R.N-ilt KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96.00 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o.
435 eurot riigituludesse, kokku 531.45 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda igakuiselt riigituludesse 53.14 eurot 10 kuu jooksul. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS
SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606.
Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „R.N
sundraha 1-12-9784“, „R.N menetluskulu 1-12-9784 “ Kviitungid tuleb esitada Harju
Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS
§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses
tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on
kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse
esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU
R.N on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et
tema 28.07.2012.a. kella 04.44 ajal juhtis Tallinnas, A.H.Tammsaare tee 99c maja juures
mootorsõidukit Toyota Avensis Verso registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis
(etanoolisisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,83 mg/l)).
Sellega rikkus R.N Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/
3
ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.
Seega pani R.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
12.10.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop,
süüdistatav R.N ja tema kaitsja Jugans Grossmann kriminaalasjas alljärgneva
kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab
prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 175 miinimumpäevamäära (päevamäär 3.20 €), s.o. 560 € (viissada kuuskümmend eurot).
KarS alusel eelvangistuse 1 päev 28.07.2012 lugeda karistuse hulka ja mõista § 68 lg 1 rahaline karistus, arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, 172 miinimumpäevamäära, s.o. 550.40 € (viissada viiskümmend eurot nelikümmend senti). Rahaline karistus tasuda KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav R.N ja tema kaitsja Jugans Grossmann nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale R.N-ile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on R.N kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest ning tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest , samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.
R.N tunnistas end KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult
süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi Marika Reintop taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava R.N selgitused ja prokuröri abi Marika Reintopi arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud,
et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.N
on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.
Süüdistatav R.N on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel KarS §
4
Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et R.N tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb
temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole R.N poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning R.N-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi.
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt R.N-ilt kuuluvad väljamõistmisele
kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse.
Helve Särgava Kohtunik