1-12-10490/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-10490

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

31.oktoobril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsjad advokaat Niina Agarjova ja Eve Laine osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav K.V, IK: XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: puudub,

süüdistuses KarS § 121 järgi ja

süüdistatav M.M , elukoht: XXXX, kriminaalkorras , IK XXX

karistatud 1 kord, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.märtsist 2012.a,

süüdistuses KarS § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkuleppeid,

t u v a s t a s:

Süüdistus

K.V süüdistatakse selles, et tema:

- 27.aprillil 2010.a kella 04.00 paiku Tartus Anne tänaval, tegutsedes grupis koos M.M-iga , kasutas füüsilist vägivalda K.P. suhtes, mis seisnes selles, et K.V ja

M.M lõid kannatanut korduvalt rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustasid kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi - näo põrutuse ja marrastused;

- 12.oktoobril 2011.a kella 17.10 paiku Tartu linnas Vasara 29 trepikojas kasutas füüsilist

vägivalda K.K. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanut ühe korra lahtise käega vastu põske, millise tegevusega põhjustas kannatanule näopiirkonna põrutuse.

Sellega pani K.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises.

M.M süüdistatakse selles, et tema:

- 27.aprillil 2010.a kella 04.00 paiku Tartus Anne tänaval, tegutsedes grupis koos K.V-ga

, kasutas füüsilist vägivalda K.P. suhtes, mis seisnes selles, et M.M ja

K.V lõid kannatanut korduvalt rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustasid kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi - näo põrutuse ja marrastused;

- 26.veebruaril 2012.a kella 10.00 paiku Tartumaal Tartu vallas Vasula järve ääres asuvas parklas kasutas füüsilist vägivalda R.Z. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kannatanut ühe korra käega peapiirkonda, millise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu.

Sellega pani M.M toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

K.V-le nõuab prokurör kohtus KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.V 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg

1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks. M.M-ile nõuab prokurör kohtus KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 400 päevamäära, s.o 1280 eurot.

KarS § 66 alusel tasuda M.M rahaline karistus osade kaupa järgmiselt: alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda rahaline karistus 5 kuu jooksul, tasudes

igakuiselt hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks vähemalt rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 256 eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

M.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanud K.K. summas 3.20 eurot ja K.P. summas

295.50 eurot. K.V ja M.M on kokkulepetes võtnud kannatanute

tsiviilhagid omaks ja avaldanud nõusolekut nende väljamõistmiseks kannatanute kasuks. M.M on K.P. tsiviilhagist 147.75 eurot juba 03.oktoobril 2012.a ka ära tasunud.

Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis,

kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kannatanute tsiviilhagid VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

rahuldamisele. Kuna K.P. le on süüdistatavad põhjustanud kahju ühiselt, siis tuleb neilt

kannatanu tsiviilhagi välja mõista solidaarselt. Kuivõrd aga M.M on osaliselt

kannatanu tsiviilhagi juba ära tasunud, siis tuleb neilt solidaarselt kannatanu kasuks välja mõista ülejäänud tsiviilhagisummast, s.o 147,75 eurot.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub nii K.V-lt kui M.M-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et K.V puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. K.V ei oma ametlikku sissetulekut. Ta teeb aegajalt juhutöid, millest saadav tulu võib olla 100-300 eurot. Tema peres kasvab kaks alaealist last,

elukaaslane ei tööta ja järgmisel kuul on perre sündimas veel üks laps. Seega on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks K.V-le üle jõu.

Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja asjaolu, et lisaks

menetluskuludele tuleb K.V hakata kohtuotsuse kohaselt tasuma ka kannatanute tsiviilhagisid ja M.M tähtaja jooksul rahalist karistust tasuma ning süüdistatavate

endi poolt esitatud taotlusi, siis on põhjendatud määrata neilt väljamõistetavate menetluskulude tasumise osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud K.V vangitust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

K.V ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas –

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse K.V kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna K.V talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Süüdi tunnistada

M.M KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

nelisada (400) päevamäära, s.o üks tuhat kakssada kaheksakümmend (1280) eurot riigituludesse.

KarS § 66 alusel määrata, et on õigus tasuda rahaline karistus osade M.M kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates viie (5) kuu jooksul, tasudes igakuiselt hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks vähemalt kakssada viiskümmend kuus (256) eurot riigituludesse.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista kannatanute tsiviilhagid:

- kannatanu K.K. (IK: XXX, arveldusarve: XXX, Swedbank) kasuks

K.V-lt kolm (3) eurot 20 senti;

- solidaarselt ja (tasunud 03.oktoobril 2012.a.

K.V-lt M.M-ilt 147.75 eurot) kannatanu K.P. (IK: XXX, arveldusarve K.K. nimel: XXX, SEB) kasuks ükssada nelikümmend seitse (147) eurot 75 senti.

KrMS § 180 alusel välja mõista

K.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend neli (64) eurot. KrMS § 180 lg 3 järgi jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates K.V kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena M.M-ilt sundraha nelisada kolmkümmend viis (435) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa (38) eurot 40 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa M.M alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik