1-09-18785/44 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-18785

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-09-18785 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi

Viru Vangla materjalid P.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

P.I, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, haridus 11 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 02.12.2009 ja lõpp 02.01.2014 Kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Jätta P.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11 Rakvere) kasuks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 6,40 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu P.I kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40

(kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab P.I karistust Viru Maakohtu 19.04.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja talle on karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja KarS § 68 lg 1 liideti mõistetud

karistusele, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, Viru Maakohtu 02.12.2009.a. kohtuotsusega nr 1-09-13284 mõistetud karistuse – 4 aastat vangistust (on kantud alates

02.12.2009) ärakandmata osa, lugedes ärakantud osa karistuse kandmise hulka ning

liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.12.2009.

Kinnipeetavat P.I on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset

vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks ning

käitumine on sarnane varasema käitumisega. Peamiselt kõik kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega ning soodusteguriks on olnud alkohol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on

P.I väärtegude toimepanemise eest 8-l korral karistatud, sealhulgas on teda korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle

mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 11 kuud ja kanda jääb veel 1 aasta 2 kuud vangistust.

Viru Vanglas olles on kinnipeetav P.I perioodil 02.06.2011 – 29.10.2011

läbinud programmi „Convictus“ ning perioodil 11.05.2012 – 27.06.2012 läbinud

sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 21.06.2012 lõpetas kinnipeetav kutseharidussüsteemis

keevitaja eriala. Ta on läbinud edukalt B1 taseme riigikeele kursused (sooritas eksami 64

punktiga). Alates 28.06.2012 on P.I määratud tööle Viru Vangla

majandustöödele, üldkasutatavate ruumide koristajaks. Lisaks on kinnipeetav Viru Vanglas läbinud 28.09.2010 – 29.12.2010 riigikeele algtaseme kursuse (sooritas A2-taseme eksami 56 punktiga).

Kinnipeetav P.I on distsiplinaarkorras karistamata.

P.I asub vabanemisjärgselt elama aadressile xxxx. Nimetatud korter kuulub

kinnipeetava emale, kes elab hetkel ka antud korteris koos kinnipeetava noorema vennaga.

Elutingimused on head. Varasemalt on olnud probleeme õppimisega, kinnipeetav puudus koolist sageli. Isiku sõnul lõpetas ta 11. klassi Murru Vanglas, samas asutuses lõpetas ta ka

elektriku eriala kursused. Enne vangistust tegeles kinnipeetav juhutööga ehitusel, oli registreeritud Töötukassas. Varem töötas ta ametlikult puidutöötlemisel, ehitusel. Isiku puhul

on olnud nii ametliku kui ka mitteametliku töö perioode. Vabanemisel on olemas

garanteeritud töökoht, sest xxxx võtab kinnipeetava tööle xxxx ametikohale katseajaga 2 (kaks) kuud töölepingu sõlmimise kuupäevast. Rahaliselt hetkel kinnipeetavat keegi ei toeta. Rahalise kasu saamise eesmärgil ei ole kinnipeetav oma sõnul kuritegusid toime pannud. Ta tuli vabaduses materiaalselt toime. K-Raha andmetel on 17.08.2011 seisuga tasumata nõudeid

1211,95 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 190,46 eurot. Kinnipeetav soovib kindlasti kõik nõuded tasuda, et olla sõltumatu.

3

Isiku sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema R H, 2 tütart, vend K H ja paar sõpra. Abikaasaga

on suhted keerulised, kuid vabaduses soovib isik suhted üles soojendada laste nimel. Isiku

sõnul elas ta varem xxxx ja suhtles seal isikutega, kes mõjutasid teda negatiivselt. Kinnipeetavale on oma sõnul jäänud vaid paar õiguskuulekat sõpra. Kuna varem on isikut

karistatud nii kelmuse kui ka röövimise eest, siis võib oletada, et teda iseloomustas hoolimatus teiste heaolu vastu. P.I tunnistab oma rasket lapsepõlve ja selle tõttu tahab edaspidi oma lastele olla hea isa ja püüab selleks kõik teha. Isik sooritas raskeid

isikuvastaseid kuritegusid, olles alkoholijoobes. Ta tunnistab, et alkoholi tarbimine on peamine probleemi allikas. Isik on väidetavalt enda jaoks muudatused teinud ja tarvitamise

peale enam ei mõtle ning ei soovi ka edaspidi tarvitada. Kinnipeetav teadvustab alkoholi

halba mõju käitumisele ja oma elule, ei soovi alkoholi tarvitada juba oma tervise ja laste

pärast. Alates 16.a. hakkas kinnipeetav tarvitama narkootikume, kuid isiku ema väitel ei

tarvita poeg narkootikume juba 6 aastat. Olles kinnipeetav Ämari Vanglas, tarvitas ta

narkootikume, mille eest on teda karistatud kriminaalkorras. Isik väidab, et tuli

narkosõltuvusega toime iseseisvalt. Oma laste nimel ei soovi kinnipeetav rohkem tarvitada narkootikume. Isik on käitunud vägivaldselt, teda on korduvalt karistatud röövimise eest. Isik tunnistab, et on alkoholi joobes käitunud ettearvamatult, kuid ta ei lase sellistel asjadel enam

korduda. Ta püüab leida enda jaoks väljundi, kuidas negatiivsetest tunnetest

probleemsituatsioonis vabaneda (lahendada sõnadega, eemale kõndida). Väidetavalt on isik

enda agressiivse käitumisega iseseisvalt tööd teinud, lugenud erinevaid raamatuid ning läbi töötanud erinevaid olukordi ning nende lahendusi. Pikaajalised realistlikud eesmärgid on

kinnipeetaval olemas (töötamine, stabiilse elu alustamine, et ei peaks järgnevate päevade pärast muretsema). P.I tunnistab, et see saab keeruline olema, kuid ta teeb kõik

endast oleneva. Vaatamata sellele, et tal oli toetav sotsiaalvõrgustik, ei suutnud ta elada seaduskuulekalt ja sooritas raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetav väidab, et pani varasemad kuriteod toime, sest oli sõltuvuses narkootikumidest. Isik on kriminaalhoolduse tingimustega nõus ja sellealaseks koostööks valmis, tehes kõik vajaliku, et uuesti vanglasse mitte sattuda. P.I puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis

või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud, teisisõnu, kui isik jätkab oma vana eluviisi. Eelkõige seisneb oht isiku ettearvamatus käitumises, kui isik võib kasutada vägivalda. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem olukorras, kui isik on alkoholijoobes. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo eest

süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Eeltoodust lähtuvalt Viru Vangla toetab

P.I ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustusi.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema R H sõnul on tema poeg pehme iseloomuga, kuid samas tigestunud. Enne vangistust elas P.I koos

perega xxxx ja seal on tema sõbrad, xxxx tal sõpru ei olevat. Ema väitel on kinnipeetav iseloomult mõjutatav ja alkoholi mõjul muutub vägivaldseks. Isiku perre kuuluvad abikaasa ja

kaks last (xxxx a ja xxxx a), ema ja kasuisa. Vangistuse ajal muutusid paarisuhted

keerulisemaks. Enne vangistust oli P.I hõivatud tööga ja tuli majanduslikult

toime. R H on xxxx. Kinnipeetava noorem vend K H õpib xxxx. Peres on head suhted.

Töökoht on kinnipeetavale garanteeritud kasuisa poolt. P.I on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras (Alkoholiseaduse ja NPAS-i rikkumised, pisivargused).

Viimased kuriteod on seotud vägivallaga. Sellest ilmneb, et kinnipeetaval on riskiv ja

hoolimatu elustiil. Vabanemisel on tal kindel sotsiaalne võrgustik ning kindel elukoht. Kui

4

kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

P.I

kinnitas, et ta on valmis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks

ja saab hakkama kõikide raskustega, mis teda ees ootavad. Tal on pere, lapsed ja töökoht. P.I väitel suudab ta hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, sest tal on tervisega probleemid ja kui ta neid tarvitab, siis ta sureb. Enne viimast tegu toimepandud

kuritegusid põhjendas kinnipeetav sellega, et ta pidi narkootikumide tõttu kuskilt kogu aeg raha hankima. Viimase kuriteo toimepanemise ajal ta oma sõnul narkootikume ei tarvitanud. Lähedaste toetus on tal kogu aeg olnud, aga ta ei taha kellestki sõltuda. Ta plaanib teha tööd xxxx ja vabal ajal tegeleda spordiga. P.I ütlustest nähtub, et lisaks lähedastele toetavad teda vabaduses 2 seaduskuulekat sõpra.

Prokurör

ei toetanud kinnipeetava P.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest vangla materjalidest nähtub, et P.I on 7-l korral kohtulikult karistatud, neist kolm korda reaalse vangistusega. Viimase kuriteo puhul on tegemist esimese astme kuriteoga. Kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et alates 2009.a. detsembrist teab P.I, kui kaua peab ta vanglas viibima. Prokuröri hinnangul oli

kinnipeetaval ka enne karistuse kandmist võimalus käia tööl, hoolitseda pere eest, tegeleda spordiga.

Kaitsja palus esitatud taotlus rahuldada. Kaitsja leidis, et karistuse eesmärk on vältida

edaspidi kuritegude toimepanemist ja sel on parandav funktsioon. Järgnevad karistused on

alati raskemad. P.I oli raske lapsepõlv, sõprade halb mõju ja ta tarvitas alkoholi. Vanglas on ta palju pingutanud, läbinud programme ja omandanud mitu lisaeriala. Ta saab vabanedes tööd omandatud xxxx erialal. Tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on teinud 2 riigikeele eksamit. Vanglas on ta töötanud üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetav on suhelnud oma lähedastega ja tal on 2 õiguskuulekat sõpra, kes teda toetavad. Ka vangla toetab tema enne tähtaega vabanemist. Saatuslikuks võiks ehk saada alkohol, kuid ta võtab tarvitusele meetmed, et alkoholi mitte tarvitada. Elukoht on tal tagatud ema juures, kellega suhted on head. Talle on garanteeritud töökoht, kus töötasu on keskmisest kõrgem. Vabal ajal hakkab ta tegelema spordiga ning siis pole tal vaja ringi luusida. Ta lubab mitte suhelda isikutega, kellega suhtlemine on keelatud.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, samuti kohtule täiendavalt esitatud dokumendiga, leiab, et süüdimõistetu P.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele,

sest Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on teatud olukordades, mis on seotud alkoholi

tarvitamisega, säilinud risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võivad ohustada avalikkust.

P.I on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust

kannab ta kolmandat korda. Väärib märkimist, et seni ei ole kinnipeetavat

kriminaalhooldusele määratud. Seega ei ole seda seni võimaldanud eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Käesoleval ajal kannab P.I karistust

5

raske esimese astme varavastase kuriteo eest, millega kaasnes vägivald ja mis pandi toime

grupi poolt. Enne viimase kohtuotsuse tegemist kandis P.I 02.12.2009 Viru

Maakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi mõistetud 4 aastast vangistust. Tegemist on raske esimese astme isikuvastase kuriteoga. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud ja nende kuritegude dünaamika on läinud kohtu arvates raskemaks. Kuritegude toimepanemist

on soodustanud sõltuvusprobleemid. Moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid P.I olemas ka enne viimase kuriteo toimepanemist, kuid need ei suutnud panna

teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks P.I vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kohtu arvates on olemas reaalne oht, et

kui kinnipeetav ei suuda kontrolli alla saada oma sõltuvusprobleeme ja tal tekivad seoses sellega materiaalsed raskused, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus

vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud

karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et P.I suhtes selliseid asjaolusid ei

esine. Positiivseks asjaoluks loeb kohus P.I puhul distsiplinaarkaristuste puudumise ja selle, et ta on ennast vangistuses väga mitmekülgselt arendanud, luues sellega tulevikuks eelduse vabaduses paremini hakkama saada.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

(allkiri)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2012 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 2. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt P.I-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista P.I-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse.

4. P.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „P.I 1-09- 18785 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

6

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigikohtu 11.02.2013 RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu

jätta P.I kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus menetlusse võtmata.

Kohtumäärus jõustus

11. veebruaril 2013. a Riigikohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

Lea Herne