1-10-3480/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-3480

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.novembril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-10-3480 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, t Inga Kaljus õlk Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid I.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

I.V , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta I.V vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsusega tunnistati I.V süüdi KarS § 200 lg 2 p 8

steti karistuseks 4 aastat vangistust. järgi ning mõi Karistuse algus 02.02.2010 ja lõpp 02.02.2014.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.10.2012.

Kinnipidamisasutusest I.V

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud edukalt riigikeele õpingud tasemel A2 ja B1. Alates 16.01.2012 on kinnipeetav

rakendatud tööle abitöölisena. 30.05.2012 osales sotsiaalprogrammis „ “. 02.05.2012- xxx

Vabanemise korral soovib elama asuda ema xxx xxx kuuluvasse korterisse xxx. Korteris elab kinnipeetava ema ja vend xxx xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus ja müürsepa eriala. Ametlikult

2(3)

töötanud ei ole. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel ehitustöölise ja maalrina.

Kuriteod on sooritatud omakasu saamise eesmärgil, mis näitab majandusliku toimetuleku

puudulikkust. Tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel töökoht puudub. Isikul on väljakujunenud

kulutamisharjumused. Isiku suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kuid

kinnipeetav püüab nendega enam mitte suhelda. Isik hakkas alkoholi tarvitama 15-aastaselt.

Alkoholi mõju all sooritas raske isikuvastase kuriteo. Probleeme püüab enda sõnul lahendada

verbaalselt, samas arvestades varasemat kuritegu, ei ole vägivalla kasutamine välistatud.

Vanglaametnikesse suhtub mõistvalt, varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. On valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda oma ema xxx xxx korterisse aadressil xxx. Tegemist on kahe toalise rahuldavas seisukorras oleva korteriga. Antud korteri eest on üürivõlg ca eurot. Käesoleval ajal elab korteris üksi, keso on xxx xx xx xx.

Ta on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on

põhiharidus ja müürsepa eriala. Vabanedes kindel töökoht puudub. Täitise andmetel omab isik

võlgnevusi koos täitekuludega 2613,46 eurot. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on varavastased- seega võib hinnata, et toime pandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks.

I.V taotleb t vangistusest vabastamist. kohtult tingimisi ennetähtaegse

Prokurör tähtaega vabastamist ei toeta I.V tingimisi enne . Isik on olnud vangistuses korduvalt. Viimane toime pandud kuritegu on esimese astme vara- ja isikuvastane.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arv use, leiab, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri am

et I.V Kohtu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. hinnangul on usest vabastamine ennatlik. kinnipeetava ennetähtaegne vangist

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Enamus kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on varavastased kuriteod, muuhulgas viimane

kuritegu röövimine me pannud raske isikuvastase kuriteo üliraske kehavigastuse , kuid on ka toi

tahtlik tekitamine. Käesoleval ajal kannab karistust röövimise eest. Harju Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsuset on näha, et kinnipeetav ähvardades noaga müüjat võttis kauplusest sularaha summas

2790 krooni ja kangeid alkohoolseid jooke summas 1726 krooni, kokku 4516 krooni eest ja põgenes varastatud asjadega kuriteopaigalt.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 12-14 et I.V on 2 korral ) on näha,

karistatud väärteokorras, esimesel korral võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ja teisel korral avaliku korra rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused puhul ei ole täitnud I.V eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks -

teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

3(3)

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud riigikeele õpingud

tasemel A2, B1 ja osalenud sotsiaalprogrammis „ “. Alates 16.01.2012 on hõivatud tööga xxx abitöölisena.

Isikul on elamisloakaart kehtivusega kuni 16.04.2014.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda emale xxx xxx kuuluvasse korterisse aadressile xxx . Antud korteri eest . Käesoleval ajal elab kinnipeetava ema korteris üksi on üldvõlg ca . Ta on nõus poega vabanemise korral toetama materiaalselt ja xx eurot. xx xx on xx moraalselt.

Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. mas puudub tal Sa töö mis raskendab töö leidmis kogemus, t ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistus , oli tegevuseta

t ei töötanud (toimiku materjalide põhjal).

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades I.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ( korduvad varavastased

kuriteod ja muuhulgas viimane kuritegu röövimine, raske I astme isikuvastane kuritegu) süüdimõistetu või töökoha malusi vabaduses ( puudumine ja olulised rahalised kohustused u 2600

eurot), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Oleks kergemeelne arvata, et varem viiel korral karistatud isik, kes on juba neljal korral

vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema

vabastamine koos . Samas on kinnipeetava kõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega

suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava vend xx xx on korduvalt kriminaalkorras karistatud viimati Viru Maakohtu 28.02.2012 otsusega.

Alkoholi tarvitamine (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes) ja tasumata rahalised nõuded 2613,46 omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav , , mis on a karistusaeg lõpeb 02.02.2014 ärakandmiseks on veel 1 aasta 3 kuud

piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu

I.V emale Harju Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu