1-11-11335/20 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-11-11335

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.oktoobril 2012.a. Paide kohtumajas Erakorraline ettekanne 42919 Kohtunik Ingrid Niinemägi Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Kristiina Heimonen Taotlus Karistuse täitmisele pööramine

Süüdimõistetu

N.P, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx, töökoht xxxxxx xxxxxx xx kinni peetud 26.10.2012

Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON

Rahuldada taotlus. Pöörata täitmisele N.P-le Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 17.11.2011.a. otsusega (kriminaaltoimik 1-11-11335) mõistetud karistus, vangistus 4 kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise algust arvestada alates N.P kinnipidamisest 26.10.2012.a. Määrus saata süüdimõistetule, prokurörile ja kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Taotlus 17.11.2011.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõisteti N.P süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud 2-aastase katseajaga, allutades ta katseajaks kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Erakorralise ettekande ei täida N.P registreerimiskohustust, jättes ilmumata iganädalasele

registreerimisele kriminaalhooldaja juurde alates 03.04.2012.a. Kriminaalhooldusalune ei ole

kättesaadav kriminaalhooldajale teadaoleval aadressil xxxxxx xxxx xxxxx. Kriminaalhooldaja

suhtlemise tulemusena N.P emaga on ema sõnul N.P eelpoolnimetatud

elamispinnalt ema nõudmisel lahkunud ja seda eelkõige põhjusel, et korteris käisid suured joomingud

ning majaelanikud kaebasid. Hooldusalune on läbinud ajavahemikul 18.01.2012-03.04.2012

sotsiaalprogrammi Õige Hetk, kuid viimasele kokkuvõtvale kohtumisele N.P ei ilmunud. Ettekande koostaja on arvamusel, et N.P ei oska kultuurselt alkoholi tarvitada ning oht on, et ta võib sattuda jätkuvalt joomatsüklisse, samas on N.P seadusevastane käitumine seotud just alkoholi tarvitamisega. N.P enam ka ei tööta, kuigi registreerimisel esitatud tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 10.06.2012.

Eeltoodust lähtudes leiab kriminaalhooldusametnik, et N.P karistus tuleb pöörata

täitmisele, kuna ta ei ole allunud käitumiskontrolli nõuetele, jättes ilmumata juba mitmel korral

registreerimisele, ei ole kättesaadav kriminaalhooldajale ega ole seda teinud ka ise vabatahtlikult. Katseajaks N.P-le püstitatud eesmärgid on N.P kontrollnõuete mittetäitmise tõttu jäänud enamasti täitmata.

Menetlusosaliste seisukohad Kriminaalhooldusametnik Ülle Luts toetab esitatud taotlust. N.P ja tema kaitsja leiavad, et kuigi N.P on rikkunud kontrollnõudeid, tuleks jätta siiski taotlus rahuldamata. N.P lahkus Eestist sooviga minna tööle, mitte pakku ning

saades aru oma rikkumise tõsidusest, on ta ka ise vabatahtlikult tagasi tulnud. N.P on

teinud oma rikkumistest järeldused ja lubab edaspidi alluda kriminaalhooldusele ning hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Kohtu järeldus Kohus, tutvunud ettekandega, kuulanud ära kriminaalhooldusametniku ja N.P seletuse ning

kaitsja arvamuse leiab, et taotlus N.P karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud.

Vaidlust ei ole selles, et N.P on rikkunud registreerimiskohustust, ei küsi luba elukohast

lahkumiseks, on omavoliliselt lahkunud elukohast, jättes kriminaalhooldaja juurde mitteilmumisest hooldaja eelnevalt informeerimata. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt viibis ta Soomes tööl, kuid

luba ta Eestist lahkumiseks ei ole kriminaalhooldajalt küsinud. Ka ei olnud teda võimalik kutsuda kohtuistungile, mistõttu oli kohus sunnitud tarvitusele võtma rangemad meetmed. N.P ei eita alkoholiprobleemi, kuid väidab, et suudab sellest oma tahte jõul loobuda.

Kuigi N.P tunnistab kriminaalhooldusnõuete rikkumist, on ta katseaja jooksul oma käitumisega tõestanud, et ei ole kriminaalhooldusele sobivaks isikuks. Tema poolt esitatud põhjendused

ei veena kohut selles, et ta edaspidi alluks kriminaalhooldusele ning suudaks ka alkoholist ravita loobuda. N.P on olnud ka varem kriminaalhooldusel ning pidi aru saama, mis kontrollnõuete

rikkumine endaga kaasa toob. Kohtu arvates ei ole N.P teinud piisavalt järeldusi

kohustustest, mis kaasnevad kriminaalhooldusega ning on kuritarvitanud nii kohtu kui ka kriminaalhooldaja usaldust.

Kõik eeltoodu on süvendanud kohtu veendumust, et N.P on rikkunud kergekäeliselt

katseajaks määratud kontrollnõudeid ja seda mitme kuu jooksul. Eelpoolnimetatud rikkumised on tõsised ning N.P karistus tuleb pöörata täitmisele.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg-st 3, KarS § 74 lg-st 4 ja KrMS §-st 383 kohus rahuldab

taotluse.

Ingrid Niinemägi Kohtunik