4-12-4282/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number Kohtuasja number 4-12-4282

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev ja koht ja koht ja koht ja koht 30.10.2012.a., Rakvere kohtumaja

Kohtunik Kohtunik Kohtunik

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi Kohtuasi V.O’i V.O’i V.O’i V.O’i

kaeb kaeb kaeb

kaebus otsusele väärteoasjas nr

us otsusele väärteoasjas nr us otsusele väärteoasjas nr

us otsusele väärteoasjas nr 2590,12,002747 2590,12,002747 2590,12,002747 2590,12,002747

Vaidlustatu Vaidlustatu Vaidlustatu Vaidlustatud lahend d lahend d lahend d lahend

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere

politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo

Kukk’e 30.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2590,12,002747

Menetlusalune isik Menetlusalune isik Menetlusalune isik Menetlusalune isik

V.O (ik: xxx; elukoht: xxxx

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: Jätta V.O kaebus Jätta V.O kaebus Jätta V.O kaebus Jätta V.O kaebus rahuldamata. rahuldamata. rahuldamata. rahuldamata.

Jätta Jätta Jätta Jätta kohtuvälise kohtuvälise kohtuvälise kohtuvälise menetleja menetleja menetleja menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem

patrullteenistuse vanem patrullteenistuse vanem

patrullteenistuse vanem Margo Kukk’e 30.08.2012.a otsus väärteoasjas nr

Margo Kukk’e 30.08.2012.a otsus väärteoasjas nr

Margo Kukk’e 30.08.2012.a otsus väärteoasjas nr

Margo Kukk’e 30.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2590,12,002747 2590,12,002747 2590,12,002747 2590,12,002747 muutmata. muutmata. muutmata. muutmata.

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõ

päevast. Kassatsiooniõ päevast. Kassatsiooniõ

päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru iguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru iguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru iguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

ASJAOLUD. ASJAOLUD. ASJAOLUD. ASJAOLUD.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Tõnu

Kalm koostas menetlusalusele isikule V.O-le 01.08.2012.a. väärteoprotokolli AB1293669 selle kohta, et V.O xxxx.a. kell 23.50 xxxx ees liikudes xxxx suunas juhtis mootorsõidukit arvestamata sõidukiiruse valikul sõidukogemusi, teeolusid ning ilmastikutingimusi, kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli, mille tulemusena sõitis vasakkurvis paremale teelt välja vastu xxxx maja seina ning põhjustades varalist kahju

A Sle ja M V’le. Samuti rikkus juht liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise kohustust ning sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sellega rikkus menetlusalune isik V.O Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 5 ja § 33 lg

2 p 9 nõudeid, mille eest on vastutus ette nähtud vastavalt Liiklusseaduse § 223 lg 1, § 236 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrulliteenistuse vanem

Margo Kukk’e 30.08.2012.a. otsusega väärteoasjas nr 2590,12,002747 määrati menetlusalusele isikule V.O-le Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot, Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmine 3 kuuks ning Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 05.09.2012.a menetlusalune isik V.O kohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik nõus kohtuvälise menetleja 30.08.2012.a otsusega väärteoasjas nr 2590,12,002747 ning soovib, et talle jäetakse alles juhiload, kuna nendest sõltub tema töökoht ja sissetulek.

Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuna kaebusele ei vasta Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-s 115 sätestatud nõuetele.

20.09.2012.a esitas V.O kohtule parandatud ja nõuetele vastava kaebuse otsusele väärteoasjas nr 2590,12,002747.

Kaebuses märgib V.O, et ei nõustu talle Ida Prefektuuri 30.08.2012.a. otsusega väärteoasjas nr 2590,12,002747 mõistetud Liiklusseaduse §-de 223 lg 1 ja 236 lg 1 nõuete rikkumise eest rahatrahviga summas 400 eurot, kuna on likvideerinud tekitatud kahju ning kannatanu (majaomanik) võttis kaebuse tagasi. V.O märgib, et ei teatanud liikluskahjust, kuna ei olnud kannatanuid ega kaasreisijaid. Samuti palub menetlusalune isik, et talle jääksid alles juhiload, kuna nendest sõltub tema töökoht ja sissetulek. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja 30.08.2012.a otsus nr 2590,12,002747.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond on oma 15.10.2012.a. vastuskirjas seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetluse õigust.

Karistuse määramisel on

patrullteenistuse vanem Margo Kukk arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü.

Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja avaldab, et esitatud kaebust on võimalik arutada kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja avaldanud soovi lahendada asi kirjalikus menetluses.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et V.O kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

LS § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 169 lg 5 kohaselt tuleb lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

LS § 236 lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 33 lg 2 p 9 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping.

Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 kohaselt karistatakse liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut

Antud juhul tuleb kindlaks teha, kas menetlusalune isik on toime pannud LS § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 5 ja § 33 lg 2 p 9 sätestatud rikkumised.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Antud juhul on väärtegude toimepanemine V.O’i poolt tõendatud tunnistajate K K’i ja A S’i ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Menetlusalune isik vaidleb vastu LS § 50 lg 3 p 1 ja §

169 lg 5 sätestatud tegude toimepanemisele ning soovib vähendada talle LS § 223 lg 1 alusel mõistetud rahatrahvi suurust ja tühistada LS § 236 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmine.

VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on tegude toimepanemine, s.o liiklusnõuete rikkumine sobiva sõidukiiruse valikul, mille tagajärjel on tekitatud varaline kahju, liiklusõnnetusest mitteteatamine ja sündmuskohalt lahkumine ning sõiduki juhtimine ilma kehtiva kindlustuspoliisita, menetlusaluse isiku V.O’i poolt tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, s.o menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistajate ülekuulamise protokolliga ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega ja kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatuga on tõendatud, et Liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod leidsid aset ning need väärteod pani toime menetlusalune isik V.O.

Kaebuses märgib menetlusalune isik, et ta ei nõustu LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 sätestatud nõuete rikkumisega ning talle mõistetud karistustega, s.o rahatrahviga summas 400 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, kuna kannatanu võttis peale kahjude likvideerimist kaebuse tagasi ning liikluskahjust ei teatanud V.O, kuna ei olnud kannatanuid ega kaasreisijaid. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega nagu muutuks varalise kahju täieliku hüvitamise ja kannatanu kaebuse tagasivõtmisel toimepandud tegu olematuks. Teo toimepanemise hindamisel ei saa kohus arvestada seda, kas varaline kahju on hüvitatud või mitte, kuna see ei kuulu LS § 223 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 koosseisu tunnuste hulka.

Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku väitega, et liikluskahjust ei olnud ta kohustatud teatama, kuna ei olnud kaasreisijaid ega kannatanuid. LS § 169 lg 5 kohaselt tuleb politseile liiklusõnnetusest teatada lahkarvamuse korral või kui varalise kahju saaja ei ole teada või kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Antud juhul võib eeldada, et varalise kahju saaja ei olnud menetlusalusele isikule teada, kuna 29.05.2012 tunnistaja A S’i ülekuulamisprotokollist nähtub, et liiklusõnnetusest, millega tekitati varalist kahju, sai kannatanu teada kell 00.45 turvatöötajalt, mitte kahju tekitajalt.

Seega võib eeldada, et kahju tekitaja ei teadnud varalise kahju saaja isikut või teadlikult otsustas sellest talle mitte teatada. Seega LS § 169 lg 5 sätestatud koosseisu tunnused olemas, tegu tõendamist leidnud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Lisaks märgib kohus, et LS § 50 lg 3 p 1 rikkumise eest on LS § 223 lg 1 järgi ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on LS §223 lg 1 alusel määranud karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o alla keskmise karistuse määra. LS § 169 lg 5 rikkumise eest on LS § 236 lg 1 järgi ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni

300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Kohtuväline menetleja on LS § 236 lg 1 alusel määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis jääb samuti alla keskmise ettenähtud karistuse määra.

LS § 33 lg 2 p 9 rikkumise eest Liikluskindlustuse seaduse § 66 1 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses ehk 100 eurot menetlusalune isik ei vaidlusta.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuste määramisel arvestanud menetlusaluse isiku süü suurust, määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega ning ei ole ülemäära ranged.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 jätab kohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk’e 30.08.2012 otsuse väärteoasjas nr 2590,12,002747 muutumata ning V.O kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Rosar

Kohtuotsus jõustus

15.novembril 2012. a.

№oremreferent

Kai Rosar