1-12-10051/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-12-10051

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-10051 (12230111524) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi K.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4; § 424 ja § 275 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav K.V

ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht:

S OÜ kelner-baarmen, elukoht: xxx,

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.08.2012 kuni

16.08.2012, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 16.08.2012.

Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, 68 lg 1 alusel vangistus 2 kuud ja 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud Kaitsja Advokaat Andres Alas RESOLUTSIOON

1. K.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

2. K.V süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

3. K.V süüdi tunnistada KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega,

2 mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

6. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 15.08.2012 kuni 16.08.2012, so. 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

7. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada K.V-le mõistetud karistust Harju

Maakohtu 23.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ning mõista K.V-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

8. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, so 266 (kakssada kuuskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale

vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 532 (viissada kolmkümmend kaks) tundi.

9. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus)

kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

10. KarS § 69 lg 4 ning KarS § 74 alusel kohustada K.V üldkasuliku töö tegemise

ajal, so 1 aasta ja 6 kuu vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742).

11. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.V järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: Xxx.

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

12. K.V suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

13. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada K.V suhtes lisakaristust, võttes K.V-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 (kümme) kuuks.

14. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks

kohtuotsusega määratud tähtajale.

15. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile

16. K.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti,

mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes

võrdsetes osades 19 (üheksateist) euro ja 20 (kakskümmend) sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.V , 1-12-10051, kaitsjatasu“.

17. K.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180

lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3

alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43

(nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) sendi kaupa kuus tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.V , 1-12-10051, sundraha“.

18. K.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel

riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 38

(kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

3

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „K.V , 1-12-10051, joobeseisundi tuvastamise kulud“.

19. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

20. Asitõendid: CD Tallinnas Paldiski mnt 44 asuva tankla turvakaamera 15.08.2012

videosalvestisega ja CD videosalvestisega polits

eiametnike solvamise episoodis, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtu otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

K.V süüdistatakse selles, et tema, olles 23.09.2011 Harju Maakohtu otsusega

karistatud KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 15.08.2012 kella 11.27 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 44 asuvas tanklas Statoil, võõra vallasasja

äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas kannatanule Statoil Fuel

& Retail Eesti AS kuuluvat kütust, tankides 58,87 liitrit bensiini 98 Ultima sõiduautosse Renault, reg nr xxx, ning sõites seejärel minema, jättes tahtlikult kütuse eest tasumata summas 85,36 eurot.

Seega K.V, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 15.08.2012 kella 11.35 ajal juhtis mootorsõidukit Renault Megane, reg nr xxx,

Tallinnas, Paldiski mnt 44 asuva bensiinijaama Statoil juurest Sõle 13 asuva maja juurde, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,67 mg/g ± 0,06 mg/g), millega rikkus Liiklusseaduse §

69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes

või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 2 p 1 (Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres

on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid.

Seega K.V mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 15.08.2012 kella 11.35 ajal Tallinnas, Sõle 13 asuva maja juures solvas

korduvalt ja tahtlikult oma ametikohustusi täitvat politseiametnikku – Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur Gd, kasutades tema

suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Artur G oli K.V vahetult enne solvamist kinni pidanud, kahtlustades teda alkoholijoobeseisundis mootorsõiduki juhtimises. Samuti solvas K.V 15.08.2012 kella 11.45 ajal Tallinnas, Wismari 15 asuva Wismari haigla juures ja haiglas sees oma ametikohustusi täitvat politseiametnikku – Põhja Prefektuuri

4

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Allar Eki, kasutades tema suhtes korduvalt ja tahtlikult solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid.

Seega K.V võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste täitmisega pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav K.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

1. 15.08.2012 varguse episood, kannatanu Statoil Fuel & Retail Eesti AS

• 15.08.2012 koostatud Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i avaldusest nähtub, et 15.08.2012

kell 11.27 aadressil Paldiski mnt 44, Tallinn, meesterahvas tankis helehalli sõiduautosse Renault reg. nr xxx58,87 liitrit kütust 98 Ultima summas 85,36 eurot, seejärel suhtles juhiga politsei patrull ning sõiduk sõitis minema kütuse eest tasumata. 11.09.2012 kell 11:59 klient tasus maksmata jäänud kütuse eest 85,36 eurot ning Statoil Fuel & Retail Eesti AS tsiviilhagi ei esita. (tl 2, 5-6)

• 21.08.2012 koostatud tunnistaja ™´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.08.2012 kell 11.27 aadressil Paldiski mnt 44, Tallinn, meesterahvas tankis helehalli sõiduautosse Renault reg. nr xxx58,87 liitrit kütust 98 Ultima summas 85,36 eurot, seejärel suhtles juhiga politsei patrull ning sõiduk sõitis minema kütuse eest tasumata. Poes sees meesterahvas ei käinud. (tl 3-4)

• 23.08.2012 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt ™ andis politseile üle

Tallinnas Paldiski mnt 44 asuva videovalvesüsteemi kaamera nr 1 salvestise 15.08.2012 ajavahemiku kell 11.26-11.31 kohta. (tl 7)

• 29.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et videofaililt

15.08.2012 Tallinnas Paldiski mnt 44 asuva tankla turvakaamerast oli näha kuidas kell

11:26:24 sõitis tankuri juurde sõiduauto Renault reg. nr. XXX. Nimetatud sõidukist väljus

meesterahvas, kes avas kütusepaagiluugi, kell 11:27:07 asetas kütusepaaki kütusevooliku püstoli, kell 11:28:54 võttis kütusepaagist püstoli välja ning pani selle tagasi tankuri külge.

Seejärel avas juhi ukse, kummardus ning istus juhi kohale. Kell 11:30:19 saabus

turvakaamera vaatevälja vasakult poolt kaks politseiametnikku, kes hakkasid eelpool

nimetatud meesterahvaga rääkima. Politseiametnikud lahkusid kell 11:30:45 ning

meesterahvas sõitis autoga minema keerates kaamera vaateväljas vasakut kätt asuva teenindusjaama nurga taha kell 11:31:41. (tl 9-16)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei 11.09.2012 koostatud kahtlustatava K.V tunnista end süüdi ning selgitab, et täpset kuupäeva ta ei mäleta, kuid see oli käesoleva aasta

augustikuus, hommikusel ajal kui viibis Tallinnas, Paldiski mnt-1 asuva söögikoha

McDonald´s juures. Einestas seal ühe oma tuttava Rolandiga. Olid koos Rolandiga tulnud

eelnevalt ühelt sünnipäevalt, kus tarvitasid ka alkoholi. Arvatavasti oli ta hommikusel ajal veel purjus, mistõttu väga üksikasjalikult kõike asjaolusid, mis sel päeval juhtus, ei mäleta.

Mäletab aga seda, et peale söömise lõpetamist sõitis enda kasutuses oleva sõiduautoga Renault r/n -ga xxx Paldiski mnt ja Sõle tänava ristmikul olevasse Statoili tanklasse, et osta Statoili tanklast koju süüa, paar pudelit õlle ja tankida enda kasutuses olevasse sõiduautosse Renault r/n-ga xxx kütust. Parkis sõiduauto Renault r/n-ga xxx tankla territooriumil oleva ühe tankuri juurde. Seejärel enda mäletamist järgi hakkas eelpool nimetatud sõiduki kütusepaaki kütust tankima. Tavaliselt tangib enda kasutuses olevasse sõidukisse bensiini 98 Ultima ning

tangib harjumusest täispaagi. Usub, et tegi ka seda seekord. Peale tankimise lõppemist, sisenes tanklasse, kust ta enda mäletamist järgi ostis mingisugused võileivad ja kaks pudelit õlut. Maksis võetud asjade eest ka kassas. Usub, et maksis kassas ka tangitud kütuse eest, sest

5 ta ei ole kunagi kütust varem varastanud ja ei olnud plaanis seda ka seekord teha. Seda, kas ta maksis sel hommikul sularahas või kaardiga, ei mäleta. Täpsustab veel, et eelnev jutt on see, mida ta enda mäletamist järgi tanklas tegi. Kuid kuna ta oli alkoholijoobes ja eelnevalt

tarvitanud ka retseptiravimeid, siis väga kindel ta oma tegevuses tankla territooriumil sel

hommikul ei ole. Lisab veel seda, et kindlasti ei oleks ta nii rumal, et hakkab oma isale kuuluva ja enda kasutuses oleva sõidukiga kütust varastama. Peale tankla territooriumilt ära sõitmist, oli tal plaan oma koju sõita, aadressile Tallinn, Kolde pst 82-63. Jõudes sõita aga Statoili teenindusjaama taha sõiduautoga Renault r/n-ga xxx, pidas teda kinni politseipatrull,

kes toimetas ta Wismari haiglasse. Ta ei mäleta, et sel hetkel kui ta oli kütuse tankimise

sõiduautosse Renault r/n-ga xxx lõpetanud, oleks tema juurde tulnud politseiametnikud ja

temaga vestelnud. Samuti ei mäleta, et oleks kindlasti koheselt peale kütuse tankimise

lõpetamist Statoil tankla territooriumilt minema sõitnud ja meelega tangitud kütuse eest

kassas maksmata jätnud. Kahetseb siiralt, et selline asi juhtus ja on nõus vabatahtlikult ka Statoilile tekitatud varalise kahju hüvitama ning seda tänase päeva jooksul ehk 11.09.2012. (t/l 18-20)

2. 15.08.2012 joobes juhtimise ja võimuesindaja solvamise episoodid, kannatanud A. G ja A. E

• 15.08.2012 ja 21.09.2012 koostatud kannatanu Artur G ülekuulamisprotokollide kohaselt 15.08.2012 oli ta politseipatrullis koos abipolitseinik Katrin S 'ga, kui kell 11:30 ajal Statoil

tanklas aadressil Tallinn, Paldiski mnt 44, patrullsõiduki juurde tuli üks kodanik ja näitas mootorsõiduki Renault Megane reg. nr xxx poole ning ütles, et selle juht võib olla joobes. Sinna istus rooli taha üks meesterahvas, uks jäi lahti. Läks koos K. S ga sõidukit vaatama. Sõiduk seisis pargituna. Sees istus meesterahvas ja sõi võileiba. Kannatanu küsis meesterahva

käest, kas ta kavatseb sõitma minna. Meesterahvas vastas, et sõitma ta ei lähe, kohe tuleb

sõber. Kuna alust kinnipidamiseks ei olnud, läks patrullsõiduki juurde tagasi. Istus

politseisõidukisse ja nägi, et auto hakkas liikuma. Kohe hakkas sõidukit jälitama. Renault

Megane reg, nr xxx sõitis „Statoil" tankla taha, sõitis üle kõnnitee ja liikus edasi mööda õueala teed Ädala tn suunas. Sõitis järgi, lülitades sisse sinise koos punasega vilkuriga. Oli näha, et sõiduk sõitis tunduvalt lubatust kiiremini. Pani tööle sireeni ja sõiduk peatus Sõle tn maja nr 13 juures kella 11:35 ajal. Sõidukis viibis ainult üks inimene, sama meesterahvas, kes oli Statoil tanklas. Läks tema juurde, esitles ennast, öeldes, et on politseiametnik Artur G ja

küsis sõidudokumente. Meesterahvas kohe ütles, et tema ei sõitnud, keeldus indikaatorvahendisse puhumast kuigi oli tunda tugevat alkoholilõhna. Seletas mehele, et on vaja minna Wismari haiglasse vereproovi võtmiseks. Meesterahvas nõustus, tuli autost välja ja lukustas selle. Siis ütles meesterahvale, et viimane läheks politseisõidukisse. Meesterahvas ütles, et ei lähe, nimetas teda „mendiks". Proovis kasutada indikaatorvahendit, et kontrollida

meesterahva joovet. Mees puhus mitu korda, kuid ei olnud võimeline järgima indikaatorvahendi kasutamise protseduuri. Meesterahvas hakkas käituma üleolevalt ja nimetas nii K. S kui teda mendiks. Ütles mehele, et ta valiks sõnu, siis ütles: „kuule sina, ment! Oled XXX! Oled värdjas" ja kordas seda mitu korda. Ütles mehele, et politseiametniku solvamine

on kuritegu ja solvamise eest järgneb vangistus. Meesterahvas ütles, et temal on XXX ja kannatanu on XXX ja kannatanu läheks XXX. Politseisõidukisse meesterahvas ei nõustunud minema, mis järel otsustas PPVS sätete alusel kasutada käeraudu ning oli sunnitud kasutama

jõudu, sest isik ei soovinud politseisõidukisse minna menetlustoimingute teostamiseks.

Meesterahvaks osutus K.V. Kutsus appi Kesklinna politseijaoskonna politseipatrulli ,,3274" (politseiametnikud A. E ja M. R ). K. S võttis kätte videokaamera, et salvestada. Tegi politseisõiduki ukse lahti ja palus K.V välja tuleks. Mees vaatas A. E peale ja ütles,

et ta on XXX. Lisaks nimetas A. Ei värdjaks, mendiks, paksmaoks ja sitakotiks. Läksid

Wismari haiglasse, kus vereproovi andmise ajal K.V nimetas teda korduvalt mendiks, tropiks, jobuks, värdjaks, junniks, kukeks. Palus K.V mitu korda lõpetada solvamise, sest need sõnad olid väga solvavad, eriti kuna need öeldud politseiametniku kohta. Kuna olukord oli nii närviline, siis jättis kogemata K.V andmed saatekirja kirjutamata. K.V toimetati Kesklinna politseijaoskonda ja paigutati kainenema. (tl 32-34, 65-67)

6

• 15.08.2012 koostatud kannatanu Allar Ei ülekuulamisprotokollide kohaselt 15.08.2012 olles tööl autopatrullis 3274 Maksim R 'iga, kutsus autopatrull 3277 neid appi Wismari

haiglasse, kus joobes juhilt on vaja võtta vereproov. Jõudes kohale kell 11:43 selgus, et

autopatrull 3277 kongis on kinnipeetu K.V, kes kasutas eelnevalt politseiametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu. Kell 11:44 avas ta autopatrulli 3277 kongi tagaluugi ning palus isikul sõidukist väljuda, mille peale ütles kinnipeetu K.V, et ta on „XXX". Edasi liikusid

koos kinnipeetuga Wismari haigla ooteruumi, kus K.V peale korraldust toolile istuda

solvas teda, öeldes talle kell 11:45 „issand milline paksmagu sa oled". Kell 11:46 solvas meesterahvas teda uuesti öeldes „sa oled XXX". Wismari haiglas olles ei lõpetanud K.V solvamist ja kell 11:47 solvas ta teda, öeldes „sina kuradi ment". Kell 11:49 nimetas K.V teda värdjaks ja ruumis viibivaid politseiametnikke kukkedeks. Kell 11:50 peale abipolitseinik

Katrin S 'ga suhtlemist ütles K.V ülejäänud ruumis viibivate politseiametnike suunas

„ülejäänud junnid sittuge ennast täis". Tundis, et K.V on teda kui politseiametnikku

korduvalt solvanud kasutades tema suunas sõnu „XXX; paksmagu; värdjas; ment". Kõik Wismari haiglas tehtud toimingud ja isiku solvangud on jäädvustatud videokaameraga CAM 3 Katrin S poolt. K.V oli piisavalt adekvaatne, et oma teost aru saada. (tl 35, 56-57)

• 15.08.2012 kell 11.35 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega K.V kõrvaldati sõiduki M1 Renault reg. märgiga xxx juhtimiselt, kuivõrd oli tekkinud kahtlus, et ta juhtis sõidukit alkoholijoobeseisundis. (tl 36-37)

• 15.08.2012 koostatud joobe tuvastamise saatekirjadest nähtub, et 15.08.2012 kell 11:55

K.V-lt võetud proovi 329/27 tulemuste kohaselt tuvastati K.V joove 2,67+/- 0,06 mg/g. (tl 40-43)

• 20.09.2012 koostatud tunnistaja Katrin S ülekuulamisprotokoll, mille kohaselt 15.08.2012 kella 11:30 paiku läksid Statoili tanklas Sõle tänaval ilmselgelt alkoholi tarbinud isiku juurde,

kes istus sõidukis Renault Megan XXXjuhi kohal ning küsisid ega ta ei kavatse joobeseisundis sõidukit juhtima hakata. Meesterahvas vastas ei ja selgitas, et kohe tuleb sõber

talle järgi. Mõni hetk hiljem nägid nad nimetatud sõidukit sõitmas Statoili taha ning tema

koos politseinik A. Gga pidasid isiku kinni. Peale seda meesterahvas korduvalt solvas sõnadega XXX, värdjas ja ment patrullpolitseinikku Artur G ja hiljem Allar E sõnadega paks, värdjas, ment, kukk, hoolimata sellest, et nad olid meesterahvale korduvalt selgitanud politseiametniku solvamisega kaasnevaid tagajärgi. Alates Wismari haiglasse jõudmist filmis ta meesterahva käitumist. (tl 53-55)

• 24.09.2012 koostatud tunnistaja Maksim R ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl Kesklinna PJ 15.08.2012 kella 11:45 paiku läks koos Allar E appi kesklinna PJ patrullile, kes oli toimetanud Wismari haiglasse joobeekspertiisi teostamiseks agressiivse meesterahva. Kohapeal andsid kaamera filmimiseks abipolitseinikule. Meesterahvale pidi kõike mitu korda

selgitama ning ta solvas Allar E sõnadega: „XXX, paksmagu, XXX“. Meesterahvale oli

kindlasti arusaadav, et nende puhul oli tegemist võimu esindajatega, kuna nad kõik olid politseivormides. (tl 58-59)

• 24.09.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt oli

vaadeldavaks objektiks videosalvestis, milles esinev tekst vaatluse käigus stenografeeriti. Vaatlusprotokollist nähtub, et süüdistatav kasutas politseiametniku Artur G suhtes järgmisi

solvavaid väljendeid: „Kus sa üles kasvasid? Kes su emme oli? Issand jumal küll! Nõme tropp oled ikka küll. Sa oled tropp. Sa oled ment tropp. Tead mis sa oled? Oled ment tropp ja

selleks sa jääd“. Politseiametniku Allar E suhtes kasutas süüdistatav järgmisi solvavaid väljendeid: „Issand milline paksmagu sa oled“, „Ai XXX, ai XXX….. aga miks sa nii tegid?

Sest sul on võim jah?“, „XXX“, „Sa oled XXX! Sa oled XXX!“, „Sina kuradi ment tee lõdvemaks see asi!“, „… sa oledki XXX!“, „Kuradi ment, ära mölise, valus on, sinu, kuradi

värdja, pärast on. Oled kuradi kõva vend? Kukk raisk..“, „Sina ära mölise XXX“, „Jobu raisk!“, „XXX oled“. Kõigile teistele peale naispolitseiniku oli suunatud järgmine lause: „Need ülejäänud junnid sittugu ennast täis XXX!“, „jobukari“. (tl 60-64)

• ülekuulamisprotokollide 16.08.2012 ja 26.09.2012 koostatud kahtlustatava K.V

kohaselt tunnistab ta end süüdi, kuid ütlusi politseiametnike solvamise ja joobes juhtimise kohta ta ei andnud. (tl 48-50, 68-70)

7

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. (tl 73)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

süüdistatava K.V osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i avaldusi, kannatanute Artur G ja Allar E ütlusi, tunnistajate ™´i, Katrin S ja Maksim R ´i

ütlusi, üleandmisevastuvõtmise akti, asitõendite vaatlusprotokolle koos fototabelitega,

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, joobe tuvastamise saatekirju, teatist kahtlustatava

päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg

2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.V karistatud Harju Maakohtu

23.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 1 ja 25 lg 2 järgi. Seega oli süüdistatav temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud ja varguse toimepanemise eest mõistetud karistus ei olnud inkrimineeritava varguse

toimepanemise ajaks kustunud, mistõttu oli K.V KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 15.08.2012 kell 11:27 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 44

asuvas Statoili tanklas K.V tankis Statoil Fuel & Retail Eesti AS kuuluvat kütust 58,87 liitrit sõiduautosse Renault, reg nr xxx ning lahkus, jättes kütuse eest tasumata summas 85,36 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei mäletanud süüdistatav, et ta oleks kütuse eest maksmata jätnud ning süüdistatav mäletas, et ostis tanklast süüa ja alkoholi ning eeldas, et

tasus ka kütuse eest. Kriminaaltoimikus leiduva turvakaamera salvestuselt on aga näha, et

süüdistatav tankis kütust ja lahkus, jättes kütuse eest maksmata. Seejuures leidsid

politseiametnikud süüdistatava algselt tankla lähedalt autost söömas. Seega oli süüdistatav

söögi ostnud enne tankimist ning kohus on seisukohal, et süüdistatava seisund tingis süüdistataval ajutise mälukaotuse, mille tõttu ei suuda süüdistatav kõike toimunut meenutada,

kuid konkreetses olukorras sai küll aru oma käitumise eesmärgist ja keelatusest, tajus ümbritsevat, orienteerus ajas ja kohas ja oli võimeline oma käitumist juhtima, tegutsedes oma

parema äranägemise järgi. Süüdistatava käitumine viitab sellele, et pärast tankimist kütuse eest tasumata jätmine näitab süüdistatava suhtumist teosse. Süüdistatav on küll väitnud, et ta

poleks kunagi oma isale kuuluvasse ja enda kasutuses olevasse autosse kütust varastanud,

kuid süüdistatava käitumine, milline on üheselt näha videosalvestuselt, näitab vastupidist.

Selline süüdistatava käitumine viitab kohtu arvates sellele, et süüdistataval võis puududa

kavatsetus, mille puhul isik seab eesmärgiks tagajärje saabumise, kuid kohus leiab, et

süüdistatava käitumises esineb otsene tahtlus, mille puhul isik teab kindlasti, et selline

tagajärg saabub, kuid see ei ole teo eesmärgiks ning oma seisundi tõttu suhtus ta sellesse tagajärge ükskõikselt ja ei võtnud midagi ette selleks, et saabuvat tagajärge ära hoida, so jätta

tankimata ja varaline kahju tekitamata. Kohus leiab, et hilisem varalise kahju hüvitamine kinnitab sellist süüdistatava suhtumist teosse. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine

on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava

K.V käitumine kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt juhtis K.V 15.08.2012 kella

11.35 ajal mootorsõidukit Renault Megane, reg nr xxx, Tallinnas, Paldiski mnt 44 asuva bensiinijaama Statoil juurest Sõle 13 asuva maja juurde, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,67 mg/g ± 0,06 mg/g). LS § 69 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 1 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 p 1 loetakse

juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt märkas tunnistaja T.M süüdistatavat tankimas ja kütuse eest tasumata ära sõitmas ning tunnistajale tundus isik väga purjus olevat. Tunnistajana üle kuulatud A. G ütluste kohaselt vestles ta isikuga, kes oli sõidukis Renault ja

8 kes oli väliste tunnuste põhjal alkoholijoobes ning kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Sama

isiku pidas ta mõni hetk hiljem kinni sama sõiduki juhtimiselt ning koostas Sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tuvastades isiku isikusamasuse ja isikuks osutus K.V.

Sellele järgnevalt toimetas A. G K.V Wismari Haigla ASi vereproovi võtmiseks ning

koostas Saatekirja joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks, märkides saatekirja K.V iaikuandmed ja Wismari Haigla AS töötaja märkis saatekirjale proovi markeeringu ja protokolli numbri 329/27. Sellele järgnevalt on koostatud Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millel on jäänud märkimata prooviandja nimi ja isikukood. Tunnistaja A. G ütluste kohaselt jäid need andmed märkimata seoses K.V käitumisest tekkinud olukorraga. Kohus leiab, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusega nr 204 kehtestatud Vereja bioloogilise

vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende

toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise korra § 12 lg 2 nõudele tuleb

saatekirja märkida prooviandja eesja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg. Käesolevas

kriminaalasjas need kohustuslikud andmed puuduvad ning kohus leiab, et dokumendi vormistamisel nõuete täitmist ei saa kõrvaldada tunnistaja ütlustega, kuivõrd need ütlused ei

saa asendada saatekirja andmeid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegemist on

protseduurireeglite rikkumisega. Samas nähtub, et Joobeseisundi tuvastamise toimingute

tegemiseks koostatud saatekiri ja Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas on saatjana ja

ametnikuna märgitud sama isik, so A. G ning mõlemal saatekirjal on sama kuupäev ja

kellaaeg. Seejuures on proovi markeering esimeses saatekirjas 329/27 ning proovi

identifitseerimise markeeringu kood teises, so isikuandmeteta saatekirjas samuti 329/27.

Seega on proovi markeeringud kokkulangevad ning kuivõrd esimeses saatekirjas on proovi andjana märgitud K.V ja tema isikukood, leiab kohus, et kõigi tõendite kogumis võib teha

järelduse, et joove on tuvastatud K.V ning kohus loeb joobeseisundi tõendatuks. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres 2,67

mg/g +/- 0,06 mg/g alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 69 lg 4 p 1

sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Peale selle on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 275 järgi,

so võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistuse kohaselt K.V 15.08.2012 kella 11.35 ajal Tallinnas, Sõle 13 asuva maja juures peale K.V

kinnipidamist mootorsõiduki joobes juhtimiselt solvas korduvalt ja tahtlikult oma

ametikohustusi täitvat politseiametnikku – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna

politseijaoskonna patrullpolitseinikku Artur G , kasutades tema suhtes ebatsensuurseid ja

solvavaid väljendeid, samuti solvas süüdistatav K.V 15.08.2012 kella 11.45 ajal Tallinnas, Wismari 15 asuva Wismari haigla juures ja haiglas sees oma ametikohustusi täitvat

politseiametnikku – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna

patrullpolitseinik Allar Ei, kasutades tema suhtes korduvalt ja tahtlikult solvavaid ja

ebatsensuurseid väljendeid. Süüdistatavale inkrimineeritud käitumisele eelnevalt sai

süüdistatav autos istudes aru sellest, et tema juurde tuli politseiametnik ja küsis kas ta kavatseb sõidukit juhtima hakata ning süüdistatav eitas seda ning väitis, et sõber tuleb kohe

järgi. Seega sai ta aru, et temale on juba tähelepanu pööratud ning politseiametniku

eemaldudes ning vaateväljast kadudes asus koheselt sõidukit juhtima ning peeti mõne aja pärast kinni sama politseiametniku poolt, kellele väitis, et tema ei ole sõidukit juhtinud. Seega

sai ta ka kinnipidamisel aru, et teda on kinni peetud. Alludes algselt politseiametniku korraldustele, sai ta seega aru, et tegemist on politseiametnikuga, kuid kui taheti tema joovet

kontrollima hakata, hakkas ta korraldusi eirama ja ilmselgelt soovis takistada joobe

tuvastamist. Seejuures, kasutades väljendit „ment”, saab järeldada, et ta sai üheselt aru, et isikud, keda ta solvama asus, olid politseiametnikud. Vastasel juhul oleks ta kasutanud mõnda

teist väljendit. Sellele lisaks kasutatud väljendid viitavad sellele, et süüdistatavale ei meeldinud, et talle on peale pandud käerauad ja ta nõudis nende lõdvemaks laskmist, samuti

kasutas ta ebatsensuurseid väljendeid nimelt politseiametnike suhtes, kes temaga tegelesid.

9

Seega sai ta aru, et politseiametnikud tegutsesid oma teenistusülesannete täitmisel tema kinnipidamisel ja süüdistatav solvas politseiametnikke just selle tõttu. Vaadates süüdistatava

poolt kasutatud väljendeid asub kohus seisukohale, et kasutatud väljendite sorav

väljaütlemine võib viidata sellele, et süüdistatava lähikonnas on taolised väljendid igapäevases tavakasutuses, kuid kohus leiab, et võõraste isikute vahel, võimuesindajate suhtes

ja tsiviliseeritud ühiskonnas omavahelises tavasuhtlemises hoidutakse taoliste väljendite kasutamisest nende väljendite ebatsensuurse sisu tõttu. Seejuures annavad need väljendid oma

sisu poolest edasi nende väljendite kasutaja üheselt mõistetavalt halvustavat suhtumist

isikusse, kelle suhtes või aadressil neid kasutatakse ning kohtu arvates on need oma

ebatsensuurse sisu tõttu solvavad sõltumata isiku seisundist, kelle suhtes neid kasutatakse. Antud olukorras täitsid Artur G ja Allar E oma teenistusülesandeid toimetades kinnipeetud joobe kahtlusega sõidukijuhi vereproovi võtmiseks Wismari haiglasse. Kuivõrd K.V

korduvalt hoiatati, et politseiametnike solvamisega kaasneb kriminaalvastutus,

politseiametnikud kandsid tööülesannete täitmisel politseivormi ning videosalvestuse

stenogrammist nähtub, et süüdistatav oli teadlik hoolimata oma joobeseisundist, et

kannatanute puhul oli tegemist võimuesindajatega, millele viitab ka väljendi „ment” kasutamine, siis kohus on veendunud, et K.V teadis selgelt, et Artur G ja Allar E on politseiametnikud ning vastavalt seadusele peab ta nende korraldusi täitma. Seega kasutades

ebatsensuurseid väljendeid politseiametnike suhtes, teadis ta seda, et ta kasutab neid väljendeid ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes ning selliste väljendite valik ja kasutamine viitab sellele, et süüdistatava eesmärgiks oligi selliste väljendite kasutamisega

näidata oma negatiivset ja halvustavat suhtumist eelkõige kui võimuesindajasse ja solvata

politseiametnikku kui konkreetset isikut just politseiametnike poolt teenistusülesannete

täitmise tõttu. Süüdistatav tegi suure järjekindlusega kõik endast oleneva kuriteokoosseisu

täitmiseks ja saavutas oma eesmärgi, kuivõrd kannatanud tundsidki end võimuesindajana

solvatuna ja nende solvamine oli otseselt seotud ametikohustuste täitmisega. Sellistel

asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel

menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, so võimuesindaja solvamisena seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ning varavastase kuriteo puhul vabatahtlikku kahju hüvitamist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistataval 5 kehtivat kriminaalkaristust ja neist kolmel korral on süüdistatava suhtes mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega KarS § 121 ja § 424 järgi

mõisteti süüdistatavale vangistus 3 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 08.04.2010 otsusega karistati süüdistatavat KarS § 263 p 1 ja § 329 järgi vangistusega 3 kuud,

mis asendati taas üldkasuliku tööga ning mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega mõistetud ning tegemata üldkasuliku töö tundide võrra. Seega on süüdistatav ka varem toimepannud uue kuriteo üldkasuliku töö tegemise ajal. Viimati on

teda karistatud Harju Maakohtu 23.09.2011 otsusega vangistusega 3 kuud tingimisi, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Käesolevas kriminaalasjas menetlevad kuriteod on süüdistatav

toime pannud katseajal, olles taas kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Süüdistatavale

varem inkrimineeritud kuritegude iseloom ja käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud süütegude iseloom viitavad üheselt süüdistatava alkoholilembusele.

Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse

mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega. Süüdistatav ei tekitanud kannatanule olulist varalist kahju ja süüdistatav hüvitas tekitatud kahju, mida kohus hindab karistust kergendava asjaoluna. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü varavastase

kuriteo toimepanemises ei ole kuigi suur ja kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul KarS § 424 järgi lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ning kohtu

arvates on oluliseks süü suurust iseloomustavaks näitajaks süüdistataval tuvastatud

10

alkoholijoobe määr. Ebaoluliseks ei saa pidada ka asjaolu, et vahetult enne kuriteo toimepanemist tundis politseiametnik huvi ega süüdistatav ei kavatse asuda sellises seisundis

sõidukit juhtima asuda ja süüdistatav eitas sellise teo toimepanemise soovi, mille järgselt koheselt panigi kuriteo toime. Seejuures on süüdistatavat samalaadse süüteo toimepanemise eest juba karistatud. Seega ei sundinud süüdistatavat uue samalaadse kuriteo toimepanemisest hoiduma ka vahetult eelnenud politseiametniku huvi tema tegemiste suhtes ning näidates üles

järjekindlust, pidas süüdistatav siiski süüteo toime panna. Selline süüdistatava käitumine

näitab süüdistatava üheseltmõistetavat üleolevat suhtumist õiguskorda ja liiklusohutusse,

mistõttu ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, vaid oluliselt rangemana, kuigi süüdistatava õigusvastane käitumine jäi politsei sekkumise tõttu suhteliselt lühiajaliseks. Karistuse määra valikul KarS § 275 lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, mis antud juhul saab tuleneda süüdistatava ründe intensiivsusest ja isikute hulgast, kelle suhtes süütegu toime

pandi. Kogutud tõendite kohaselt oli tegemist korduva võimuesindajate solvamisega ebatsensuursete väljenditega, mille kasutamise tingis ilmselt süüdistatava alkoholijoove, mis kõrvaldas süüdistatavat seni tagasi hoidnud suhtlusbarjääri ja andis süüdistatavale võimaluse

väljendada oma tegelikku suhtumist õiguskorda ja seda kaitsvatesse ametnikesse. Sellise

süüteo iseloom riimub süüdistatava karistusandmetega, millistest nähtuvalt on süüdistatav järjekindlalt oma suhtumist õiguskorda näidanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on piisavalt suur selleks, et mõista süüdistatavale karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Kuritegude kogumis kiitkaristuse mõistmisel leiab kohus, et kuivõrd kõik kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul, so sisuliselt ühe tunni piires, kuigi süüteod on toime

pandud erineva tahtlusega ning kõigi süütegudega riivati erinevaid õigushüvesid, siis võib

mõistetavad karistused liita süüdistatavale soodsaimal viisil, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima üksikkaristusega.

Karistuse liigi valikul peab kohus lähtuma asjaolust, et kuigi süüdistatav on nimetanud kogu

menetluse vältel, et tal on sissetulek ja alaline töö, siis kriminaaltoimiku andmetel oli

süüdistatava deklareeritud sissetulekuks 0 eurot. See aga tingib olukorra, kus

kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval piisav sissetulek puudub ning rahalise karistuse

kohaldamine on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kuna inkrimineeritud kuriteod on toime pandud viimase kohtuotsusega mõistetud katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täies ulatuses.

Kohtuistungil taotles prokurör süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatav avaldas selleks nõusolekut. Kohus leiab, et kuigi süüdistatava suhtes

on taolist karistamisviisi juba kohaldatud, võib süüdistatava suhtes veel kord sellist

mõjutamist kohaldada lootuses, et üldkasuliku töö tegemine suudab süüdistatavas tekitada

soovi edaspidi elada õiguskuulekalt ning kohus peab võimalikuks mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga.

KarS § 424 järgi inkrimineeritava teo eest võib kohus KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis

viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat samalaadse

kuriteo toimepanemise eest karistatud ka varem. Sellisele kogemusele vaatamata pani süüdistatav toime uue KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav

on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida ta on järjekindlalt tõestanud ning süüdistatav tuleb

lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib

kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke

11

asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatavat on ka varem lisakaristusega

karistatud ja ta on samalaadse kuriteo toimepanemise tõttu liiklusest eemaldatud suhteliselt

pikaks ajaks. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu karistuste võrdlevale

raskusele ning leiab, et kuivõrd väiksema joobeastme tuvastamisel on võimalik

väärteomenetluses lisakaristusena kohaldada kuni 9 kuulist juhtimisõiguse äravõtmist, siis ohtlikuma teo toimepanemise eest ei saa määrata kergemat lisakaristust, kuivõrd sellisel juhul tekiks olukord, et raskema süüteo toimepanemine kergendaks süüdlase olukorda. Seejuures on süüdistatavale samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba kohaldatud 9 kuulist lisakaristust,

kuid tulemusi see ei andnud ja süüdistatav pani sellele järgnevalt toime ka KarS § 329 ettenähtud kuriteo. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista lisakaristuse määras, mis ületab nii

samalaadse väärteo toimepanemise eest määratava lisakaristuse määra kui ka eelmise otsusega kohaldatud lisakaristuse määra.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd

süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud, mis kokkuvõttes ei ole kuigi väikesed ning kriminaaltoimikus puuduvad andmed süüdistataval piisava sissetuleku olemasolu kohta, kuigi süüdistatava väidete kohaselt on tal alaline töökoht ja sissetulek olemas, siis leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on tööealine ja töövõimeline isik, puuduvad alused menetluskulude riigi

kanda jätmiseks ning süüdistatavalt tuleb kõik menetluskulud välja mõista. Et aga

menetluskulude hüvitamine ei muutuks süüdistatavale ülejõukäivaks, määrab kohus selle hüvitamise KrMS § 180 lg 3 alusel pikema aja jooksul.

Märt Toming kohtunik