1-10-3826/96 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2012.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 1.oktoober 2012.a. Kriminaalasja number 1-10-3826 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasi Jevgeni Medvedev süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi, OÜ Saltreks süüdistuses KarS § 3761 lg 2 järgi, Vadim Reutov süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi, Sergei Jurkin süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi , AS Oiliken süüdistuses KarS § 3761 lg 2 järgi, Eduard Baškin süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi, Igor Galkin süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi, Marat Mirzabalajev süüdistuses KarS § 3761 lg 1- § 22 lg 3 järgi, Juri Ovtšarov süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi ja Andrei Tsapakov süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 5.aprillist 2012.a. Apellatsiooni esitajad süüdistatava Vadim Reutovi kaitsja adv. Rein Kiviloo, süüdistatavate Eduard Baškini, Igor Galkini ja Juri Ovtšarovi kaitsja adv. Oleg Nišajevi, süüdistatava Andrei Tsapakovi kaitsja adv. Talvi Vaske, süüdistatava Jevgeni Medvedevi kaitsja adv. Kaspar Lind, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Tambet Graubergi ja kannatanu - Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliamet) Prokurör Kristi Rande

2

Süüdistatavad Jevgeni Medvedev , Vadim Reutov, Sergei Jurkin, AS Oiliken, Eduard Baškin, Igor Galkin, Juri Ovtšarov, Andrei Tsapakov (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv.-d adv-d Kaspar Lind, Rein Kiviloo, Oleg Nišajev, Toivo Viilup, Leonid Olovjanišnikov ja Talvi Vaske.

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 5.aprillist 2012.a. tühistada osaliselt ja nimelt, 1. Jevgeni Medvedevi süüditunnistamises KarS prg. 376-1 lg 1 järgi. 2. KarS § 831 lg 1 alusel Andrei Tsapakovilt tema kinnipidamisel leitud sularaha summas 17 500 krooni konfiskeerimise osas. 3. Vadim Reutovilt, Jevgeni Medvedevilt, Igor Galkinilt, Juri Ovtšarovilt, Andrei Tsapakovilt ja Eduard Baškinilt ekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 5003, 12 eurot ja asitõendite hoiutasu summas 13745,66 eurot riigituludesse solidaarselt väljamõistmise osas. 4. OÜ-le Alikaselles kuulunud paakauto VOLVO , reg. nr. xxxxxx , mis on hoiul AS HTG Invest autolaos konfiskeerimise osas KarS prg. 83 lg 1 alusel. 5. OÜ-le Alikaselles kuuluvast paakautost Volvo (reg. nr xxxxxxxxx)

leitud 16 000 liitri diislikütuse, mis Harju Maakohtu 21.01.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha, konfiskeerimise osas KarS prg. 83 lg 1 alusel. 6. Altmetsa tee 10 Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitri erimärgistatud kütuse, mis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks

Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha, konfiskeerimise osas.

Teha selles osas uus o t s u s, millega: 1. Süüdi tunnistada Jevgeni MEDVEDEV KarS § 22 lg 3 ja 3761 lg 1 järgi jättes mõistetud karistuse muutmata.

3

2. Vabastada aresti alt Andrei Tsapakovilt tema kinnipidamisel leitud sularaha summas 17 500 krooni ( 1118,45 eurot) , mis on Harju Maakohtu 17.10.2006 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja kantud Maksuja Tolliameti kontole nr 10220018670014 SEB Pangas ja tagastada Andrei Tsapakovile 1118,45 eurot. 3. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega seotud kulu riigituludesse : Vadim Reutovilt – 833,85 eurot, Jevgeni Medvedevilt – 833,85 eurot, Igor Galkinilt – 855,85 eurot, Juri Ovtšarovilt – 833,85 eurot, Andrei Tsapakovilt – 833,85 eurot ja Eduard Baškinilt - 833,85 eurot ning KrMS prg. 175 lg 1 p.6 alusel välja mõista riigituludesse asitõendite hoiutasu : Vadim Reutovilt – 2290,94 eurot, Jevgeni Medvedevilt – 2290,94 eurot, Igor Galkinilt – 2290,94 eurot, Juri Ovtšarovilt – 2290,94 eurot, Andrei Tsapakovilt – 2290,94 eurot ja Eduard Baškinilt - 2290,94 eurot. 4. KarS § 83 lg 3 p.1 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuulunud paakauto VOLVO , reg. nr. xxxxxxxxx , mis on hoiul AS HTG Invest autolaos. 5. KarS prg. 83 lg 4,5 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuuluvast paakautost Volvo (reg. nr xxxxxxxxx) leitud 16 000 liitri diislikütus või kui see on võõrandatud, siis Harju Maakohtu 21.01.2010.a. kohtumääruse alusel võõrandatud kütuse eest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha 6. Altmetsa tee 10 Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitri erimärgistatud kütus või kui see on võõrandatud, siis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumääruse alusel võõrandatud kütuse eest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks

Maksuja Tollimaeti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha tagastada OÜ Saltreks seaduslikule esindajale pankrotihaldur Aivar Leismannile. 7. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata, kuid

4

käesoleva otsusega: 7.1. Vabastada aresti alt 13.aprilli 2006.a Harju Maakohtu määrusega arestitud: - OÜ Saltreks Ühispanga arvelduskontol nr 10220053431014 asuvad rahalised vahendid, - OÜ Saltreks Hansapanga arvelduskontol nr 221020094590 asuvad rahalised vahendid, - Jevgeni Medvedevi Hansapanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Jevgeni Medvedevi Ühispanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - OÜ Alikaselles Ühispanga arvelduskontodel nr 10220016277011, nr 10220018540021, 1022033883226 asuvad rahalised vahendid, - Vadim Reutovi Hansapanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Vadim Reutovi Ühispanga arvelduskontol nr.

xxxxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Sergei Jurkini Hansapanga arvelduskontodel nr xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid. - Igor Galkini Ühispanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxx asuvad rahalised vahendid, - Igor Galkini Hansapanga arvelduskontol nr xxxxxxxxxx 7.2. AS NCC&Po terminalile hoiule antud OÜ-le Oiliken kuuluv vedelkütus koguses 565 mm (+5C) või kui see on võõrandatud, siis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumääruse alusel võõrandatud kütuse eest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tollimaeti uurimisosakonna erikontole nr xxxxxxxxxx SEB Pangas kantud raha, tagastada OÜ-le Oiliken. 7.3. Mõista Eesti Vabariigilt AS Oliliken kasuks välja 2142 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 7.4. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Jurkini kasuks välja 800 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 8. Süüdistavate Jevgeni Medvedevi kaitsja adv.

5

Kaspar Linnu (Lind) ja süüdistatava Andrei Tsapakovi kaitsja adv. Talvi Vaske poolt esitatud apellatsioonid – rahuldada osaliselt. 9. Süüdistatavate Vadim Reutovi kaitsja adv. Rein Kiviloo ja süüdistatavate Juri Ovtšarovi, Juri Galkini ja Eduard Baškini kaitsja adv. Oleg Nišajevi

ning prokuröri ja kannatanu apellatsioonid - jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 5.aprilli 2012.a. otsusega süüdi tunnistada Vadim REUTOV KarS § 3761 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Vadim Reutovi eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel Vadim Reutovile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Vadim Reutovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada.

Välja mõista Vadim Reutovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 2189.20 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Süüdi tunnistada Jevgeni MEDVEDEV KarS § 3761 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

6

KarS § 68 lg 1 alusel Jevgeni Medevedevi eelvnagistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006,s.o. 3 päeva lugeda karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel Jevgeni Medvedevile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Jevgeni Medvedevi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Välja mõista Jevgeni Medvedevilt KrMS § 179 lg 1 p2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Süüdi tunnistada Igor GALKIN KarS § 3761 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Igor Galkini eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006.a. , s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel Igor Galkinile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Igor Galkini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Välja mõista Igor Galkinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot riigituludesse ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 39.21 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Süüdi tunnistada Juri OVTŠAROV KarS § 3761 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ,3 alusel Juri Ovtšarovile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Juri Ovtšarovi suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Välja mõista Juri Ovtšarovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 435 eurot riigituludesse . Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Süüdi tunnistada Andrei TSAPAKOV KarS § 3761 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

7

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Andrei Tsapakovi eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel Andrei Tsapakovile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a.

KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida Andrei Tsapakovilt tema kinnipidamisel leitud sularaha summas 17 500 krooni ( 1118.45 eurot) , mis on Harju Maakohtu 17.10.2006 määrusega konfiskeerimise tagamiseks arestitud ja kantud Maksuja Tolliameti kontole nr 10220018670014 SEB Pangas. Andrei Tsapakovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Välja mõista Andrei Tsapakovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdimõistmisekorral 435 eurot riigituludesse ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 2675.28 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Süüdi tunnistada Eduard BAŠKIN KarS § 376 1 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Eduard Baškini eelvangistuses viibitud aeg 11.04.2006 kuni 13.04.2006, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel Eduard Baškinile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.04.2012.a. Eduard Baškini suhtes kohaldatud tõekend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Välja mõista Eduard Baškinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteos süüdismõistmise korral 435 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

OÜ SALTREKS ( registrikood 10890394) süüdistuses KarS § 3761 lg 2 järgi õigeks mõista. Marat MIRZABALAJEV süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi õigeks mõista. Marat Mirzabalajevi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Marat Mirzabalajev oli KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.04.2006 ja vabastatud 13.04.2006.a. Marat Mirzabalajevile riigiõigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest summas 2534.40 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

AS OILIKEN ( registrikood 10073773) süüdistuses KarS § 3761 lg 2 järgi õigeks mõista .

8

Sergei JURKIN süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi õigeks mõista. Sergei Jurkini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada . Sergei Jurkin oli KrMS § 217 alusel kinni peetud 11.04.2006 ja vabastatud 13.04.2006.a. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Jurkini kasuks välja 2153.43 (kaks tuhat ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 43 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks . Sergei Jurkini 13.04.2006.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega arestitud arvelduskontod XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX Swedbankis (Hansapangas) vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista solidaarselt Vadim Reutovilt, Jevgeni Medvedevilt, Igor Galkinilt, Juri Ovtšarovilt, Andrei Tsapakovilt ja Eduard Baškinilt : - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega seotud kulu 5003.12 eurot riigituludesse; - KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendite hoiutasu kokku 18 327.54 eurot, millest KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb süüdimõistetutel solidaarselt tasuda 13745.66 eurot riigituludesse. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.

Asitõendid : 1. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuulunud paakauto VOLVO , reg. nr. XXXXXXXXXXX , mis on hoiul AS HTG Invest autolaos. 2. Altmetsa tee 10 Maardus leitud esemed – Isover klaasvill 6 lehte 100 mm paksune, 25-liitrine väävelhappe kanister, kasutatud hapete ja värvainetega segunenud vill, vahendid, tööriistakast, poolik kott soodat – mis asuvad hoiul AS HTG Invest laos nr 4/1 KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kui kasutuskõlbmatud hävitada. 3. Altmetsa tee 10 Maardus leitud esemed – elektripump Pedrollo , 2 kasutatud elektripumpa ja elektrimootoriga pumpmis asuvad hoiul AS HTG Invest laos nr 4/1 KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. 4. sündmuskoha vaatlusel Altmetsa tee 10 Maardus leitud töökindada, suitsukoni ja prügikottide rull, mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada. 5. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Altmetsa tee 10 Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitri erimärgistatud kütuse, mis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tollimaeti uurimisosakonna erikontole nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas kantud raha. 6. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida OÜ-le Alikaselles kuuluvast paakautost Volvo (reg. nr 269ATB) leitud 16 000 liitri diislikütuse, mis Harju Maakohtu 21.01.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas kantud raha. 7. Andrei Tsapakovi sõiduki Mercedes Benz (reg nr.XXXXXXXXXXXX) läbiotsimisel leitud esemed: 4 25-liitrist väävelhappe kanistrit, 1 ortofosforhappe kanister, 1

9

rull Isover klaasvilla, käsipump koos voolikuga – mis asuvad hoiul AS HTG Invest laos nr 4/1 KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kui kasutuskõlbmatud hävitada. 8. AS Keemiakaubanduse sularahaarved nr 3/354 ja nr 3/355 , mis asuvad kriminaalasja juures – hävitada. 9. Marat Mirzabalajevi sõiduki Mercedes Benz (reg. nr XXXXX) läbiotsimisel leitud torustiku kiirliides ja võtmed , mis asuvad kriminaalasja juures – tagastada Marat Mirzabalajevile ; saepurulaastud – hävitada ja märkmiku lehed, mis asuvad kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 10. Vana-Narva mnt 20 ja 22

territooriumile sisseja väljasõidu registreerimisžurnaalid, mis on kriminaalasja materjalide juures – hävitada . 11. NCC&PO terminali läbiotsimisel leitud AS Oilikeni puudutavad saatelehed 5 kiirköitjas , mis on kriminaalasja juures - tagastada NCC&PO terminalile . 12. OÜ Saltreks dokumentatsioon kütuse kohta kiirköitjates, mis on kriminaalasja juures – tagastada OÜ Saltreks seaduslikule esindajale pankrotihaldur Aivar Leismannile. 13. AS Hansapnk vastuskirjade 4 disketti ja SEB Pank vastuskirjade 3 disketti, mis asuvad kriminaalasja juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 14. CD-R plaat“Fujifilm“ jälitusprotokolli nr 11.1-3/04/14-1 salvestusega , mis asub kriminaalasja materjalide jurues (VII köide) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Põhja Maksuja Tollikeskuse esitatud tsiviilhagi Eesti Vabariigile tekitatud summas 3 210 240 krooni ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Koos eelloetletud süüdistatavatega, kelle suhtes oli tehtud vaidlustatud kohtuotsus, oli kohtu alla antud ka OÜ ALIKASELLES, kelle suhtes Harju Maakohus lõpetas 13.veebruari 2012.a. kohtumäärusega menetluse seoses juriidilise isiku lõppemisega KRMS § 199 lg 1 p 4 alusel.

Apellatsioonimenetlus toimus käesolevas kriminaalasjas ainult nende isikute suhtes, kelle suhtes oli maakohtu otsus vaidlustatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud Marat MIRZABALAJEVi õigeksmõistmise osas, keda süüdistati KarS prg. 376-1 lg 1 ja 22 lg 3 järgi ja OÜ SALTREKS õigeksmõistmise osas, kelle suhtes prokurör loobus süüdistusest ja keda süüdistati KarS prg. 376-1 lg 2 järgi.

Vadim Reutov OÜ Alikaselles, Jevgeni Medvedev, OÜ Saltreks, Sergei Jurkin, AS Oiliken, Eduard Baskin, Igor Galkin, Marat Mirzabalajev, Juri Ovtšarov, Andrei Tsapakov olid KarS prg. 376-1 järgi antud kohtu alla järgmises süüdistuses:

Jevgeni Medvedev, Vadim Reutov ja Igor Galkin ühiselt ja kooskõlastatult eemaldasid Altmetsa tee 10, Maardu, ajavahemikul 01.01.06.a. kuni 11.04.06.a. erimärgistatud diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaained. Kuriteoplaani teostamiseks leppis J. Medvedev V. Reutov´iga ja I. Galkin´iga kokku OÜ Saltreks nimelt erimärgistatud diiselkütuse ostmise AS-lt Oliliken, et see pärast erimärgistusest puhastamist OÜ Alikaselles kaudu AS-le Oiliken tagasi müüa. J. Medvedev realiseeris erimärgistatud

10

kütuse tollijärelvalve alt minema toimetamisega ja kütuse kasutamise kohta Maksu- Tolliametile teadvalt ebaõigete andmete edastamisega realiseerinud enda osa kuriteoplaanis. Jevgeni Medvdev ostis OÜ-le Saltreks AS-lt Oiliken Vedelkütuse erimärgistamise seaduse (edaspidi VedKEriMS; RT I 1997, 86 1464; 2004, 53, 365) § 1 tähenduses erimärgistatud diislikütust, mida tohib kasutada ainult sama seaduse § 11 lg-s 2 sätestatud eesmärkidel. Järgides Jevgeni Medvedevi poolt antud korraldusi, allkirjastas O K, ajavahemikul 01.01.06.a.-11.04.06.a. kütuse tollijärelevalve alla jätmise teated, mille alusel andis toll loa toimetada 836 000 liitrit erimärgistatud diislikütust Vana-Narva mnt. 9a, Maardu territooriumile. Tegelikult toimetas autojuht Eduard Baškin erimärgistatud diislikütuse V. Reutovi ja viimase äraolekul Igor Galkini korraldusel erimärgistuse eemaldamiseks Harjumaal, Maardu linnas, Altmetsa tee 10 asuval territooriumil asuvasse mahutisse nr 1, olles teadlik, et erimärgistatud diislikütusest eemaldatakse erimärgistus. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse poolt oli ajavahemikul 01.01.06.a. kuni 11.04.06.a. OÜ-le Saltreks OÜ Oiliken poolt väljastatud eriotstarbeline diislikütus Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse (edaspidi ATKAS; RT I 2003, 48, 357; 2005, 68, 527) § 791 lg 1 alusel järelevalve all eesmärgipäraseks kasutamiseks mehhanismides. OÜ-l Saltreks puudus ATKAS § 791 lg 2 sätestatud kirjalik luba tollijärelvalve all oleva kaubaga tehingute ja toimingute tegemiseks, mis ei ole kooskõlas erimärgistatud diislikütuse käitlemise korra ja eesmärgiga. Seega puudus OÜ Saltreks juhatuse liikmel J. Medvedev´il, samuti OÜ-l Allikaselles, Vadim Reutov´il, Igor Galkin´il, Juri Ovtšarov´il, Andrei Tsapakov´il ja Marat Mirzabalajev´il õigus eriotstarbelisest diislikütusest erimärgistus eemaldada ja selle tulemusena saadud diislikütuse võõrandamiseks, hoidmiseks ja ladustamiseks väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. J. Medevdev ostis 2006.a. jaanuarist kuni aprillini OÜ Saltreks juhatuse liikmena AS-st Oiliken erimärgistatud diislikütust 836 000 liitrit, mida OÜ Saltreks näitas raamatupidamise arvestuses, et kasutab majandustegevuses eesmärgipäraselt omatarbeks. J. Medvedev, V. Reutov ja I. Galkin poolt eelneva kokkuleppe kohaselt oli Vadim Reutovi ülesandeks ajavahemikul 01.01.2006.a.-11.04.2006.a. organiseerida ja kontrollida erimärgistatud diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise protsess Harjumaal, Maardu linnas Altmetsa tee 10 asuval territooriumil. Samuti andis V. Reutov OÜ Alikaselles juhatuse liikmena OÜ-le Saltreks rahalisi vahendeid erimärgistatud diislikütuse ostmiseks AS-lt Oiliken ja paakauto Volvo reg nr XXXXXXXX koos OÜ Alikaselles autojuhi Eduard Baškin´iga erimärgistatud diislikütuse transpordiks. Erimärgistatud diiselkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise protsessi läbiviijaks hakkas Vadim Reutovi ettepanekul Juri Ovtšarov. J. Ovtšarov palkas endale abiliseks Andrei Tsapakovi. Lisaks oli A. Tsapakovi ja J. Ovtšarovi kohustuseks erimärgistuse eemaldamise protsessiks vajalike hapete ja klaasvilla soetamine. Vadim Reutov palkas Juri Ovtšarovile ja Andrei Tsapakovile abiliseks Marat Mirzabalajevi, kes hankis ja parandas Harjumaal, Altmetsa tee 10 asuvas hoones olevaid seadmeid ja vahendeid. Altmetsa tee 10, Maardu välisterritooriumil asusid kaks kütuse mahutit (mahuti nr 1 ja mahuti nr 2). Mahutit nr 2 rentis OÜ-lt Agro Tes Vadim Reutov OÜ Alikaselles nimel ja

11

mahutit nr 1 rentis alates 01.04.2005.a. OÜ-lt Agro Tes Jevgeni Medvedev OÜ Saltreks nimel. V. Reutov rentis alates 10.10.2005.a. OÜ-lt Agro Tes samal territooriumil asuva hoone I korruse ruume, kuhu paigutati erimärgistamise protsessi läbiviimiseks vajalikud torud, voolikud, filtrid, mahuti nr 5 ja elektripumbad. Lisaainete eemaldamiseks ostis Andrei Tsapakov Juri Ovtšarovi korraldusel ajavahemikul 01.01.06.a. - 11.04.06.a. viiel korral Vana-Narva mnt 22, Maardu asuvast AS-st Keemiakaubandus vajalikku ortofosforja väävelhapet, mille Juri Ovtšarov või Andrei Tsapakov lisasid Altmetsa tee 10, Maardu hoones asuvasse mahutisse nr 5. Mahutist nr 1 olev erimärgistatud diislikütus liikus elektrilise pumba abil läbi voolikute mahutisse nr.5, mis asus Altmetsa tee 10 hoone ruumis nr.5. Lisaainete eemaldamiseks lülitasid Juri Ovtšarov ja Andrei Tsapakov ajavahemikul 01.01.06.a.-11.04.06.a. sisse ja välja mahutite sees ja mahutite vahel olevad elektrilised pumbad. Seejärel, Juri Ovtšarov ja Andrei Tsapakov, pärast erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse värvainete eemaldamist, pumpasid jääkja värvainete väljafiltreerimiseks vedelkütuse läbi Isover klaasvillaga täidetud filtri mahutisse nr 2, mis asus Altmetsa tee 10, Maardu välisterritooriumil. Isover klaasvillaga seotud jääkja värvained pakkisid Andrei Tsapakov ja Juri Ovtšarov prügikottidesse ja ladustasid Altmetsa tee 10, Maardu hoonesse. Eeltoodud tegevuse tulemusena kaotas erimärgistatud kütus keemiliste ja füüsiliste protsesside tagajärjel eriotstarbelisele kütusele Rahandusministri 19.09.03.a. määrusega nr 91 § 2 lg 1 ette nähtud omadused, sh värvuse. Vedelkütuse töötlemisega, mis on ATKAS § 21 lg 3 p 1 tähenduses kütuse tootmine, rikkusid Jevgeni Medevedev, OÜ Saltreks, Vadim Reutov, OÜ Alikaselles, Igor Galkin, Andrei Tsapakov, Marat Mirzabalajev ja Juri Ovtšarov ATKAS § 21 lg 4, mille järgi võib aktsiisikaupa toota ainult aktsiisilaos. J. Medevedev, OÜ Saltreks, V. Reutov, OÜ Alikaselles, I. Galkin, A. Tsapakov, M. Mirzabalajev ja J. Ovtšarov käitlesid ajavahemikul 01.01.06.a. kuni 11.04.06.a. erimärgistuse eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust Vedelkütuse seaduse (edaspidi VedKS RT I 2003, 21, 127; 2005, 64, 482) § 2 lg 1 p 3 ja 6 tähenduses, mis seisnes vedelkütuse hoidmises enda valduses ja ladustamises Altmetsa tee 10, Maardus asuvates mahutites. Erimärgistatud vedelkütusest lisaainete eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust on J. Medevedev, OÜ Saltreks, V. Reutov, OÜ Alikaselles, I. Galkin, A. Tsapakov, M. Mirzabalajev ja J. Ovtšarov poolt käideldud koguses 836 000 liitrit maksumusega 6 251 644,48 krooni, mis ületab mitmekordselt karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p-s 2 sätestatud suure kahju määra. Pärast erimärgistatud diiselkütusest erimärgistuse värvainete eemaldamist müüs OÜ Saltreks juhatuse liige Jevgeni Medvedev kokkuleppel OÜ Alikaselles juhatuse liikme Vadim Reutov´iga ja tema äraolekul Igor Galkiniga erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud vedelkütuse diislikütusena OÜ-le Alikaselles. J. Medvedev on OÜ Saltreks juhatuse liikmena perioodil 01.01.06.a.- 11.04.06.a. allkirjastanud diislikütuse müügiarved ja saatelehed OÜ-le Alikaselles. OÜ Saltreks andis OÜ-le Alikaselles üle vedelkütuse omandi, mis asus Altmetsa tee 10, Maardus asuvates mahutites ja tegelikkuses kütuse vedu ei toimunud. Eeltooduga OÜ Saltreks juhatuse liige Jevgeni Medvedev võõrandas, VedKS § 2 lg 1 p 3 tähenduses müüs erimärgistuse eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust OÜ-le Alikaselles. Selleks, et OÜ Saltreks saaks erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud diislikütuse realiseerida OÜ-le Alikaselles, kasutas Jevgeni Medvedev

12

OÜ Saltreks raamatupidamises käibemaksuarvestuses OÜ Sherwyn (registrikood 11161918) nimel koostatud fiktiivseid arveid, mille alusel soetati näiliselt OÜ-lt Sherwyn vedelkütust. Jevgeni Medvedev näitas OÜ Saltreks raamatupidamises OÜ-lt Sherwyn kütuse üleandmist OÜ-le Saltreks OÜ Sherwyn nimel väljastatud saatelehtede alusel, millel on kütuse üleandmise-vastuvõtmise kohaks märgitud Vana-Narva mnt 9a ladu ja kütuse kvaliteedisertifikaatideks olid märgitud sertifikaadid, mille alusel tegelikkuses kütusekäitlejad ei ole OÜ-le Sherwyn kütust väljastanud. AS-st Oiliken ostetud 836 000 liitrist erimärgistatud diislikütusest, mille aktsiisimäär ATKAS § 66 lg.6 (ATKEAS § 66 lg-e 7) kohaselt oli 690,00 krooni 1000 liitri kohta, toodeti erimärgistuse eemaldamisega diislikütust, mille aktsiisimäär on aga ATKAS § 66 lg 5 (ATKEAS, § 66 lg 6) kohaselt 3840,00 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta. Erimärgistatud diislikütuse võõrandas Jevgeni Medevedev OÜ Saltreks nimelt OÜ-le Alikaselles, jättes perioodil 01.01.2006.a.-11.04.2006.a. ebaseaduslikult toodetud ning võõrandatud aktsiisikaubalt –diislikütuselt arvestamata, deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata aktsiisi summas 3 210 240 krooni, rikkudes oma tegevusega ATKAS § 24 lg.2 (ATKEAS § 24 lg.2), mille alusel maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks. Kokkuleppel Jevgeni Medvedev´iga müüs Vadim Reutov ajavahemikul 01.01.06.a.- 11.04.06.a. OÜ nimetatud vedelkütuse Alikaselles nimel AS-le Oiliken. Vadim Reutov allkirjastas OÜ Alikaselles juhatuse liikmena osaühingu huvides diislikütuse müügi arvesaatelehed AS-le Oiliken, kus viitas samadele kütuse vastavussertifikaatidele, mis olid märgitud OÜ Saltreks kütuse saatelehtedel OÜ-le Alikaselles. Vastavalt Vadim Reutovi ja tema äraolekul Igor Galkini käest saadud korraldustele väljastasid Juri Ovtšarov ja Andrei Tsapakov Altmetsa tee 10 mahutis nr 2 olnud vedelkütuse Eduard Baškinile, kes transportis OÜ-le Alikaselles kuuluva paakautoga Volvo registreerimismärgiga XXXXXX saadud vedelkütuse diislikütuse nime all OÜ Alikaselles juhatuse liikme Vadim Reutovi poolt allkirjastatud arve-saatelehtede alusel AS-i Oiliken kütusemahutitesse NCC & PO terminali, aadressile Lao 14, Maardu.

Põhja maksu-ja tollikeskus esitas 04.03.2011.a. maakohtule hagi (kohtueelses menetluses ei esitatud), milles taotleb välja mõista solidaarselt Jevgeni Medvedevilt, Vadim Reutovilt, Sergei Jurkinilt, Eduard Baškinilt, Igor Galkinilt, Juri Ovtšarovilt, Andrei Tsapakovilt, OÜ-lt Alikaselles ja AS-lt Oiliken Eesti Vabariigile tekitatud kahju 3 210 240 krooni ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intress.. Varaline kasu saabuks Eesti Vabariigi poolt kehtestatud aktsiisimäärade erinevusest diislikütuse ja erimärgistatud diislikütuse vahel. Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS) § 66 lg 5 kohaselt on aktsiisimäär 3 840.00 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta ning lg 6 kohaselt on eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär 690.00 krooni 1000 liitri kohta.

20.02.2012.a. täpsustas hageja põhinõuet ja taotles põhinõude summas 2509627 krooni ulatuses rahuldamist. Samuti selgitas kohtule esitatud hagi täienduses, et asjas aegumise kohaldamisel tuleb arvestada OÜ Saltreks pankrotimenetlusega. Hageja sai Jevgeni Medevedevi, Vadim Reutovi, Igor Galkini, Eduard Baškini, Andrei Tsapakovi, Marat Mirzabalajevi ja Juri Ovtšarov poolt tekitatud kahjust siduvalt teada 09.06.2011.a.,

13

kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-07-46791 OÜ Saltreks pankrotiasjas.

Maakohtu otsuse tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta vaidlustas kannatanu apellatsiooni esitamisega maakohtu otsusele.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED:

1. Kohus analüüsides kogutud tõendeid pidas tuvastatuks, et Altmetsa tee 10 toimus erimärgistatud kütusest erimärgistuse ,so lisaainete eemaldamine ja teo objektiks oli vedelkütus suures koguses. Erinevalt süüdistusest luges maakohus tõendatuks, et erimärgistatud vedelkütusest lisaainete ebaseadusliku eemaldamise objektiks oli vedelkütus koguses 475000 liitrit ja selle tulemusel saadud vedelkütuse käitlemise objektiks 559000 liitrit. Kohtu hinnangul ei ole kogu maksuotsuses nr 12-5/786 osundatud OÜ Saltreks poolt AS-lt Oiliken soetatud erimärgistusega kütuse õigusevastane käitlemine KarS § 3761 lg 1 mõistes tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul kajastab Vadim Reutovi poolt koostatud kütuse käitlemise arvestus eluliselt usutavalt tegelikkuses erimärgistatud kütusest sinise värvaine eemaldamise tulemusena saadud käibeks kõlbuliku kütuse koguse osas: seda nii käitlemiseks saadud erimärgistatud kütuse koguses 25 paakautot ( 25 x 19000 liitrit = 475000 liitrit) kui ka töötlemise teel saadud puhas kütuse (28 x 19000 + 13000+ 14000 = 559000 liitrit) osas. Märkmikulehe III kd, t/l 117 ülaosas märgitud „Ženja võlg seisuga 23.02“, on kooskõlas jälitusprotokolli nr 11.1-3/04/14-1 (t/l 1-245) Vadim Reutovi kasutuses olnud abonentnumbri 51 55 996 kaudu edastatava teabe salajase pealtkuulamise ja salvestamise teel kogutud teabega. 2. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et erimärgistuse eemaldamist, selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmist ja ladustamist organiseeris Vadim Reutov, viimase äraolekul täitis Reutovi tegevusi Igor Galkin. Jevgeni Medvedev toimetas erimärgistatud kütuse tolli järelevalve alt minema ja kütuse kasutamise kohta esitas Maksuja Tolliametile teadvalt ebaõigeid andmeid. 3. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Juri Ovtšarov tegeles erimärgistatud diislikütusest lisaainete eemaldamisega ning erimärgistusest puhastatud vedelkütuse üle arvepidamise tagamisega ning Andrei Tsapakov Ovtšarovi abilisena eemaldas erimärgistatud kütusest lisaaineid, soetas erimärgistuse eemaldamiseks vajalikke happeid, klaasvilla, väljastas Reutovi või Galkini korraldusel vedelkütust autojuht Baškinile. 4. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Eduard Baškin vedas, s.o hoidis erimärgistatud diislikütust, mis kuulus OÜ-le Saltreks Altmetsa tee 10 mahutisse, vedas puhastatud kütust Altmetsa tee 10 mahutist minema. 5. Kohtu arvates ei ole Marat Mirzabalajevi osas piisavalt täidetud tema osalus KarS § 376-1 lg 1 toimepanemise kaasaaitajana. Kohtu arvates märkmiku lehel olevad arvud ja ka kõne kogusumma 14 019 liitrit kohta ei saanud küll olla sellise suurusega teopanus, et see oleks tugevdanud või soodustanud täideviijate poolt õigusvastase teo toimepanekut, kuna teo toimepanemine käis juba pikka aega.

14

6. Sergei Jurkini ja OÜ Oiliken õigeksmõistmist põhjendas maakohus järgnevalt. Kohus kohtuliku uurimise käigus ei ole kogunud tõendeid selle kohta , et Jurkinil ja Oilikenil oleks olnud konkreetset puutumust erimärgistusega kütusest erimärgistuse eemaldamisega. Kohtu arvates jäi ka süüdistuse poolt selgitamata ja tõendamata Oilikeni poolt ostetud kütuse vastavus kvaliteedi nõuetele. Asitõendi vaatlusprotokollist (VI kd t.l. 233-234 ) nähtub, et 11.04.2006 vaadeldavateks objektideks oli Maardus Lao t. 14 asuvas NCC&PO territooriumil paakauto VOLVO FH12 , reg. nr xxxxxxxx ja raudteevaguntsistern nr 6. Nagu nähtub vaatlusprotokollist , et vaatluse alustamise hetkel toimus paakautost kütuse pumpamine raudteetsisterni nr 6. Võeti proovid nii sellest kütusest mis oli veel pumpamise hetkel jäänud paakautosse kui vagunitsisternist nr 6 kuhu oli juba teatud osa kütust paakautost pumbatud. Intertek EurolabOÜ proovivõtu akti nr T 06/0411/10/3 (VI kd t.l. 294) kohaselt oli raudteetsisternist nr 6 võetud proovile pandud plomm nr 0626652; proovivõtu aktide nr T 06/0411/10 (VI kd t.l. 452), nr T 06/0411/10/ 1 (VI kd t.l. 453) ja nr T 06/0411/10/2 (VI kd t.l. 454) kohaselt oli paakautost VOLVO , reg. nr 269ATB võetud proovidele pandud plommid nr 0626693, 0626696 ja 0626699 . Vastavalt ekspertiisi aktile (VIII kd t.l. 108-125) võeti kütuse proovid paakautost Volvo ja NCC&PO vaguntsisternist nr 6 võetud plommitud proovidest 20.04.2006 ( kuigi nähtub katseprotokollidest , et nimetatud protokoll on koostatud 18.mai 2005 , peab kohus aasta 2005 märkimist inimlikuks eksituseks, mida iseenesest ei tohiks ka juhtuda, aga siiski kohus mõistab, et see ei saanud olla 2005.aastal ja tegelikkuses pidi olema 2006.aastal) . Ekspert Muoni on jõudnud järeldusele, et paakautos VOLVO , reg. nr xxxxxx ja NCC&PO vaguntsisternis nr 6 oleva kütuse näitajad ei ole identsed, s.t. et NCC&PO AS vaguntsisternist nr 6 ei sisalda erimärgistatud kütus väävelhapet, kuid VOLVO , reg. nr xxxxxx võetud kütus sisaldab väävelhapet. Nagu nähtub ülaltoodust on tegemist tõsise vastuoluga ning süüdistuse poolt ei esitatud kohtule ainsatki tõendit selle vastuolu kõrvaldamiseks. Kohus ei saa kohtulahendit rajada niivõrd vastuolulisele tõendile ning eluliselt ei saa olla usutav, et ühes konkreetses mahutis, s.o. paakautos on samaaegselt erimärgistusest puhastatud ja puhas kütus. Et Jurkinit ja Oilikeni süüdi mõista erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamisele kaasaaitamises ja erimärgistuse eemaldamisel saadud kütuse hoidmises peab olema tõendatud vähemalt kaudne tahtlus, s.o. et Saltreksile müüdi erimärgistatud kütust ainsa eesmärgiga, et samast kogusest kütusest eemaldatakse erimärgistus ning seejärel sama kogus erimärgistusest puhastatud kütust tagasi osta ja seda teadlikult ning tahtlikult hoida AS Oilikenile kuuluvates mahutites. Kohtu arvates ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et Jurkin AS Oilikeni juhatuse liikmena müüs Saltreksile teatud koguse erimärgistatud kütust ainult selle eesmärgiga, et hiljem just seesama kogus nö puhta kütusena tagasi osta. Need on oletused, mida ei ole õnnestunud katta konkreetsete tõenditega. Kui analüüsida 15.02.2006 kõnet Reutovile , kus Jurkin ütleb, et ärgu Reutov homme, järelikult 16.veebruaril, autot saatku, kuna hakatakse tegema inventuuri, tekib küsimus kas sellisest kõnest võib teha ühese järelduse, et Jurkin teadvalt

15

müüs Saltreksile erimärgistatud kütust ainsa eesmärgiga , et sellelt erimärgistus eemaldada. Tehtud kõnest võib teha mingeid oletusi kütusega seonduvalt. Selline kõne jätab küll selle lugejatele sellise mulje, et see võiks olla üksnes oletuslikul pinnal üksik kaudne tõend, kuid see iseenesest ei anna aga alust isiku süü tõendatuks lugeda. Kohtu arvates küll sellisest kõnest ei piisa, et isik KarS § 376-1 lg 1 süüdi mõista. Tegemist on üheainsa kaudse, oletusliku faktiga. Kahtlemata iga firma ja loomulikult ka firma juht, juhul kui see firma tegeleb kütuse ostu-müügiga, siis ta ladustab seda kütust, hoiustab. Tegelikkuses ei olegi ju teisiti mõeldav, sest kui firma ostab kütust, siis see paratamatult peab olema teatud periood ladustatud selleks, et leida sellele kütusele ostjaid ning iseenesest mõistetavalt võimalikult parima hinnaga. Kui kütust ostetakse, siis samamoodi püütakse ju osta võimalikult parima hinnaga, kütus ladustada, hoiustada, et hiljem siis leida ostjad, kellel tulusamalt kui kütus ostetud , see edasi müüa. Kõige eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale , et Jurkinile esitatud süüdistus KarS § 3761 lg 1 järgi ja Oilikenile esitatud süüdistus KarS § 3761 lg 2 järgi ei ole tõendamist leidnud ja nad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kogumis on kohtu arvates küll kogutud tõendeid, et AS Oiliken ning tema juhatuse liige Jurkin äritsesid nõuetele mittevastava kütusega, kuna on vastuvaidlematult antud asjas kindlaks tehtud, et Alikasellesilt teatud osas ostetud kütus ei vastanud kvaliteedinõuetele, sest erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud kütus ei saa ju olla täielikult kvaliteetne kütus. Maksuja Tolliameti uurija on aga 29.09.2008 oma määrusega lõpetanud menetluse KarS § 376-2 lg 1 , lg 2 järgi (IX kd t.l. 299-300) , kuna uurija arvates on selgunud , et AS Oiliken enne OÜ Alikasellesilt diislikütuse ostmist tellis valikuliselt OÜ Analiit kütuseproovide võtmised ja kvaliteedikontrollid . OÜ Analiidi vastustest nähtub, et vedelkütus mida AS Oiliken OÜ Alikasellesilt ostis 11.06.2003 määrusega nr 97 „Nõuded vedelkütusele „ kvaliteedi nõuetele. Kuna KarS § 376-2 lg 1, lg 2 koosseisuliseks tunnuseks on kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ladustamine ja hoidmine , selgunud on et kütus vastas kvaliteedinõuetele, s.o puudus objektiivne tunnus kuulus kriminaalmenetlus lõpetamisele. 7. Tsiviilhagi osas leidis maakohus, et hagi on esitaud tähtaegselt ja aegumise kohaldamiseks puuduvad eeldused. Hageja sai Jevgeni Medvedivi, Vadim Reutovi, Sergei Jurkini, Igor Galkini, Juri Ovtšarovi, Andrei Tsapakovi, Eduarid Baškini tekitatud kahjust teada 09.06.2011.a., kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr. 2-07-46791 OÜ SALTREKS panrotiasjas. Sellega selgus hagejale, kui palju temal jääb OÜ-lt Saltreks saamata aktsiisimaksu. Kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist 475 000 liitri erimärgistatud kütuse käitlemine süüdistatavate Jevgeni Medvedevi, Vadim Reutovi, Igor Galkini, Juri Ovtšarovi, Andrei Tsapakovi ja Eduard Baškini poolt. Hagejal on tekkinud kahju 475 000 liitrit x 3 840 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta = 1 824 000 krooni Riigikohus on selgitanud lahendi nr 3-1-1-60-07 punktis 46 : “Samas võib

16

juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal juhtuda, et äriühingu maksevõime väheneb, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub. Sellisel juhul on riik maksunõude avastamisel halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Maksunõue, mis riigil õnnestunuks maksukohustuse tekkimise ajal sisse nõuda, on vahepeal muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. Kirjeldatud olukorras saab rääkida põhjuslikust seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel.“ Ajutise pankrotihalduri 23.11.2007.a. aruande (I kd t/l 275-276) kohaselt oli OÜ-l Saltreks seisuga 02.11.2007.a. rahalisi vahendeid summas 524480,32 krooni. Muid varasid pankrotihaldur võlgnikul ei tuvastanud. 20.02.2012.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis selgitab hageja, et 23.11.2007.a. OÜ Saltreks ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli OÜ-l Saltreks rahalisi vahendeid 525067,69 krooni, koos saadud intressidega summas 11792,72 krooni kokku 536860,41 krooni. Sellest 208920 krooni kuulus hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasuna ja summa 327776,44 tasuti hagejale maksunõude katteks. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et OÜ-le Saltreks kuuluksid muud varad, kui ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud varad. OÜ Saltreksi maksukohustuse täitmise võimekus süüdistuse perioodil on tuvastatud pankrotimenetlusega. Puudub alus OÜ Saltreks juhatuse liikmelt Jevgeni Medvedjevilt VÕS § 1043 alusel kahju hüvitise nõude esitamiseks, kuivõrd ei ole täidetud riigikohtu lahendis nr 3-1-1- 60-07 punktis 46 sätestatud eeldused selles, et juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal äriühingu maksevõime väheneb, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub. OÜ Saltreks ei olnud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel võimeline maksukohustust kandma ka maksukohustuse tekkimise perioodil. J. Medvedevilt kahju hüvitise nõude aluste puudumise korral on välistatud ka Vadim Reutovi, Igor Galkini, Juri Ovtšarovi, Andrei Tsapakovi ja Eduard Baškini vastutus VÕS § 1054 lg 4 alusel,

8. Karistuse mõistmisel arevstas maakohus järgmiseid asjaolusid. Vadim Reutov, Jevgeni Medvedev, Igor Galkin, Juri Ovtšarov, Andrei Tsapakov ja Eduard Baškin on toime pannud majandusalase II astme süüteo. Antud juhul on kohus asunud seisukohale, et kuna tegemist on 2006.aastal toimepandud kuriteoga, menetluse toimumine 5 aasta ja 10 kuu jooksul ilma, et oleks jõutud kriminaalasja kohtuliku uurimiseni, on ilmselgelt olnud mõistliku menetlusaja ja selle ületamise piiri peal, mistõttu tuleb kohtu arvates mõistetavaid karistusi mõistliku menetlusaja ületamise lähedase olukorra tõttu kergendada. Antud juhul leidis kohus, et karistuse kandmisest tingimisi vabastamist nii KarS § 73 kui § 74 alusel tuleb süüdimõistetute puhul rakendada mõistliku menetlusaja ületamisest tingitud karistuse kergendamise meetmena. Vadim Reutovile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavate asjaoludena arvestas kohus KarS § 58 alusel kuriteo toimepanekut omakasu ajendil grupi poolt. Kohus asus seisukohale, et antud juhul oli Vadim Reutov kuriteo kavandajaks ja organisaatoriks ning teiste isikute

17

kuriteo toimepanemisele kaasajaks. Jevgeni Medvedevile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Jevgeni Medvedevi karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavate asjaoludena arvestas kohus KarS § 58 alusel kuriteo toimepanekut omakasu ajendil grupi poolt .Kohus asus seisukohale, et antud juhul oli Jevgeni Medvedevil kuriteo toimepanekus kandev osa, sest just tema firma kaudu sai võimalikuks erimärgistatud diislikütuse ost, kuid samas ei olnud kohtu arvates J.Medvedev kuriteo kavandajaks ja organisaatoriks, mistõttu võib kohtu arvates Jevgeni Medvedevit karistada antud kuriteo eest ette nähtud vangistusliku karistuse keskmises määras . Igor Galkinile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, seda, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad, raskendavate asjaoludena arvestas kohus KarS § 58 alusel kuriteo toimepanekut omakasu ajendil grupi poolt. Kohtu arvates oli Igor Galkinil antud kuriteo toimepanekus nö juhuslik osa, mis tulenes tema töötamisest OÜ Alikasellesis V.Reutovi alluvuses, mistõttu võib kohtu arvates Igor Galkinit karistada alla antud kuriteo eest ette nähtud vangistuse keskmist määra. Juri Ovtšarovile karistuse mõistmisel arvestas kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Juri Ovtšarovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu arvates oli Juri Ovtšarovi osa antud kuriteo toimepanemisel füüsiliselt teo toimepaneku jälgimine, kontroll ja korraldus, tema osalemine antud kuriteos oli juhuslik ja oli seotud tema palkamisega Reutovi poolt, mistõttu kohtu arvates võib talle mõistetav vangistuslik karistus jääda alla antud kuriteo eest ettenähtud vangistuse keskmist määra. Andrei Tsapakovile karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Andrei Tsapakovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu arvates oli Andrei Tsapakovi osa kuriteo toimepanekus juhuslikku laadi, teda kutsus endale appi Juri Ovtšarov, tema ülesandeks oli kuriteo toimepanemise ja selleks kasutatavate seadmete füüsiline jälgimine ja kontroll, alludes J.Ovtšarovi korraldustele, mistõttu kohtu arvates võib temale mõistetav vangistuslik karistus jääda antud kuriteo eest ettenähtud vangistuse miinimummäära lähedale. Eduard Baškinile karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eduard Baškini karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu arvates oli Eduard Baškini roll kuriteo toimepanekus oluline, kuid juhuslik, kuna ta töötas paakauto juhina Alikasellesis, sai ta korraldused kütuse veoks Reutovilt ning ta täitis talle antud tööülesandeid. Seetõttu võib kohtu arvates Eduard Baškinile mõistetav vangistuslik karistus olla antud kuriteo eest ettenähtud vangistuse miinimummäära lähedane.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatava Jevgeni Medvedevi kaitsja adv. Kaspar Lind taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega J.Medvedevi õigeksmõistmist ning tema õigusabikulude hüvitamist riigi poolt. Apellatsiooni põhjendused on järgmised.

18

Kohus on jätnud ilma põhjendusteta tähelepanuta kaitsja poolt viidatud tõendid ja arvutused, mis kinnitavad OÜ Saltreks majandustegevust ja seda, et OÜ Saltreks kasutas ostetud EDK-d. Kohus on selle asemel leidnud, et kuna Jevgeni Medvedev asus aktiivsele kaitsepositsioonile kohtuistungil ütlusi andes, siis pidanuks ta ka tõendama, et kasutas kogu erimärgistusega kütuse, kas tema enda valduses olnud või alltöövõtjate renditud mehhanismide tööks. Veelgi enam, kohus on teinud etteheite, et Medvedevil ei olnud mingeid takistusi esitada kohtule hindamiseks omapoolseid tõendeid, mis kinnitanuks, et kogu Saltreksi poolt ostetud erimärgistatud diislikütus kasutati ainult Saltreksi enda majandustegevuseks ning sellega ei äritsetud.

Apellant esitab tõendite analüüsi, mis tema arvates annab aluse järelduseks, et kogu soetatud erimärgistusega kütus oli OÜ Saltreks poolt kasutatud majandustegevuseks.

Kohus ei ole piisavalt tähelepanu pööranud vastuoludele süüdistuses Harju Maakohus on tuginenud (otsuse lk 89) Vadim Reutovi kasutuses olnud märkmikule ja selles toodud arvestusele ning leidnud, et OÜ Alikaselles poolt on käitlemiseks saadud 25 paakautot 475 000 liitrit ja töötlemise teel saadi kütust 559 000 liitrit. Süüdistusakti järgi OÜ Saltreks ostis EDK-d AS-ist Oiliken vastaval perioodil 836 000 liitrit, millest erimärgistamata kütust müüdi Alikaselles OÜ-le 1 045 000 liitrit ja OÜ Alikaselles omakorda müüs AS-le Oiliken 1 209 000 liitrit. Mõlema versiooni juures ei lange kokku ostetud ja müüdud kogused ja on arusaamatu, kuidas kütuse kui liigitunnustega asja puhul on võimalik väita, et OÜ Saltreks on võõrandanud OÜ-le Alikasselles just AS-lt Oiliken omandatud EDK. OÜ Saltreks omas erinevaid mahuteid, kus hoiustati erinevat liiki kütuseid ja nagu tavapärane, siis valatakse samaliigilised kütused kokku sõltumata nende päritolust. Kohus on samal ajal ise möönnud seoses AS Oiliken õigeks mõistmisega, et kohtule ei ole esitatud tõendeid kütuse liikumise kohta ega süsteemset analüüsi OÜ Saltreks poolt diislikütuse ostude ja müükide kohta, mis võimaldaks kõrvaldada eluliselt usutava kahtluse, et faktiliselt müüs OÜ Saltreks OÜ-le Alikaselles menetluse käigus tuvastamata kolmanda(te)lt isiku(te)lt soetatud nö tavalist diislikütust (kohtuotsuse lk 97). Apellandi arvates välistab selline järeldus OÜ Saltreks juhatuse liikme Jevgeni Medvedevi süüdimõistmise, sest kohus ise möönab võimalust, et OÜ Saltreks võis müüa tavalist diislikütust. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus ei saa olla järelduste osas vastuoluline ja seda eriti olukorras, kus ühe isiku suhtes sama kahtlus toob kaasa õigeksmõistva ja teise suhtes süüdimõistva otsuse. Harju Maakohtu poolt väljendatud kahtlust süvendab veel kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et 11.04.2006. a vaguntsisterni pumbatud kütus paakautost Volvo FH12 nr xxxxx ei sisaldanud väävelhapet (otsuse lk 98). Samuti on kohus viidanud 29.09.2008. a menetluse lõpetamise määrusele, millest nähtuvalt vastas AS Oiliken poolt ostetud kütus kvaliteedinõuetele (otsuse lk 99). Kohus on asunud ekspertiisi akti järeldusi muutma Eelnevalt on seoses happe neutraliseerimisega kohus asunud tegema seejuures järeldusi, mis selgelt on eksperdi ja asjatundja pädevuses (otsuse lk 85). Kohus on viidanud sellele, et ekspertiisiaktis on mitmeti tõlgendatav väide, et töötlemiseks kasutatud hape neutraliseeriti. Asjatundja (ja ekspertiisi tegemises osalenud) H R on istungil selgitanud, et happe neutraliseerimist kütusest ei toimunud. Kohus on leidnud, et ekspertiisiaktis väljendatud seisukohta happe neutraliseerimise kohta, tuleb mõista happe tuvastamise protsessi, millega on

19

kooskõlas katseprotokollides tuvastatu. Apellant ei saa aru, mida kohus selle all silmas peab ja miks pidanuks olema vajalik kellegile happe tuvastamine vmt. Juhul kui ekspertiisiakt on mitmetitõlgendatav, siis oleks kohus pidanud eksperdi istungil üle kuulama (KrMS § 109) või määrama uue ekspertiisi. Kohus ei saa hakata sellises küsimuses, mis selgelt eeldab spetsiifilisi mitteõiguslikke teadmisi, andma eksperdi järeldustele uut tähendust. Antud juhul ei ole võimalik aru saada, mida peab kohus silmas „happe tuvastamise protsessi“ all.

Kohus on oluliselt menetlusnormi rikkunud seoses ütlustest keeldumisega. Kaitsja peab vajalikuks märkida, et tervikuna on Harju Maakohus rikkunud oluliselt menetlusnormi. Nimelt on Harju Maakohus viidanud kaaskohtualuste Juri Ovtšarovi ja Andrei Tsapakovi ütlustest andmise keeldumisele kohtuistungil ning sellega seoses teinud järelduse: Ovtšarov ja Tsapakov keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, mis on süüdistatavate õigus, kuid samas ütluste andmisest keeldumisega andsid nad ka kohtule sõnumi selle kohta, et nad ei soovi midagi enda kaitseks esitada. Kaitsja leiab, et kohus on sisuliselt isikute vaikimisest teinud isikute suhtes negatiivseid järeldusi, mis on lubamatu ja rikub kaitsja arvates PS § 22 lg 3 sätestatud põhimõtet (Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu). Isikute keeldumine ütlustest ei saa anda mingit sõnumit või sellele ei saa anda mingit tähendust tõendite hindamisel või karistuse määramisel. Kohtuotsus on vääralt asunud seisukohale, et Altmetsa 10 seadmed võimaldasid toota süüdistuses toodud koguseid Apellant on juba maakohtus nõustunud, et Altmetsa 10 olnud seadmed võimaldasid eraldada EDK-st värvainet. Samal ajal ei piisa ainuüksi mingisuguse seadme tuvastamisest, et mõista isikud süüdi ükskõik, kui suurest kogusest EDK-st värvaine eemaldamises. Oluline on ka see, kas ja kuivõrd efektiivselt võimaldab vastav seadmestik värvainet eemaldada ning just sellele on nii apellant kui ka teised kohtualused viidanud. Antud juhul on asjas üle kuulatud kaks asjatundjat, kelle ütlustes on tekkinud vastuolu tootmisprotsessi efektiivsust silmas pidades. Kohus on viidanud siinkohal H R ja Veera Bekušev ütlustele. Samal ajal ei nähtu kohtu viidatud H R ütlustest, et ta võtaks seisukoha selle kohta, kui kaua võtaks konkreetselt protsess aega. Tegelikult on H R 16.02. kohtuistungil viidanud arvutustele, mille järgi võisid need seadmed toota alates 5 tonnist (ehk 5000 liitrist päevas), aga ka rohkem (5 kuupmeetrise mahuti puhul 25 kuupmeetrit päevas. 1 kuupmeetrise mahuti puhul siis päevas 5000 liitrit). Samal ajal ei nähtu ühestki dokumendist ühtegi arvutust ning seda ei ole ei kohtul ega menetlusosalistel võimalik jälgida ning samuti ei selgitanud H R, et millises mahutis siis tegelikult toimus värvaine eemaldamine. Seega on tekkinud olukord, kus asjatundjate seletused on vastuolulised. Sellises olukorras tuleks vastuolud kõrvaldada, kuid eksperdi ülekuulamisest istungil süüdistus aga loobus. Kaitsja arvates on sellega jäetud tõendamata olulised asjaolud, mis välistavad isikute süüdimõistmise käesolevas asjas. Samal ajal süüdistusakti järgi Juri Ovtšarov või Andrei Tsapakov lisasid hapet Altmetsa tee 10, Maardu hoones asuvasse mahutisse nr 5. Mahuti nr 5 suurust, aga asja materjalist lähtuvalt ei ole võimalik tuvastada (kursiivis süüdistusakti tekst). Sisuliselt pole tuvastatud oluliste mahutite suurust ning pole esitatud asjakohaseid tõendeid (eksperdi arvamust).

20

Kohtuotsuse järeldused tootmismahu osas pole ka jälgitavad. Apellandile jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et 12.04.2006. a vaatlusprotokolli (VI kd, tl 245-248) ja Altmetsa tee 10 leitud happekogusega on tuvastatud, et seadmed võimaldasid 836 000 liitri töötlemist perioodil jaanuar kuni aprill 2006.a. Samuti on arusaamatu kohtu järeldus, et seadmete tootlus ühes ööpäevas võis olla 25 m3. Kohtu järeldus on paljasõnaline ja sellest pole võimalik aru saada, kuidas ja miks on kohus sellisele järeldusele jõudnud. Sisuliselt ei ole kohtuotsus selles osas jälgitav, et seda saaks lugeda põhistatud otsuseks (RKKo 3-1-1-5-08 p 12.1). Vastav 12.04.2006. a vaatlusprotokoll kirjeldab Altmetsa 10 asunud mahuteid ja seadmeid, kuid sellest ei nähtu uurimiseksperimendi tegemine vmt tegevus, mis võimaldaks teha järeldusi tootlikkuse kohta. Mingi happekoguse olemasolu üksinda ei näita samuti seda, kui suur on seadmete tootlikkus. Kui siiski võtta aluseks väide, et vastav protsess viidi läbi mahutis nr 5 (sellest lähtub ka süüdistusakt), siis on oluline tuvastada selle mahuti suurus. Seda aga asja materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada.

Kohus on põhjendamatult lugenud usaldusväärseks puudulikke ja ebausaldusväärseid tõendeid. Kohus on pidanud ebaoluliseks seejuures mitmeid formaalseid puuduseid, mis lõppkokkuvõttes peaksid nende dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla seadma, kuid mida Harju Maakohus on õigustanud või parandanud. Nii on läbiotsimise ajal koostatud vaatlusprotokollis (vaatlusprotokoll 12.04.2006. a toimunud sündmuskoha Altmetsa tee 10 – VI kd, 245-284 tl) leitud, et Altmetsa 10 hoovis asuvad kaks mahutit suurusega 50 cm3 (sõnadega: viiskümmend kuupsentimeetrit). Harju Maakohus on leidnud otsuses (lk 72), et see on ilmselge kirjaviga, kuivõrd mahutite suurus on tuvastatav ka teiste asjas olevate tõenditega. Samal ajal on aga jäetud täpsustamata, et milliseid tõendeid kohus silmas peab. Seejuures kordab apellant veelkord, et üldiselt pole vaevutud käesolevas asjas mahutite suurust tuvastama (eriti mahutit nr 5). Sarnaselt on kohus pidanud vähetähtsaks ekspertiisiakti juures olevate katseprotokolle ja nende dateerimist (mis on koostatud asjatundja H R poolt) ja nende kuupäevi (algselt on vastavad katseprotokollid dateeritud 2005. a, kuid menetluse käigus esitas prokurör täiendavad tõendid, mille kohaselt on õige dateering 2006). Samal ajal on kõikidel katseprotokollidel juures käsikirjalised märkused nende proovide tegemise koha kohta. Kes ja millal need märkused teinud, seda ei nähtu mitte kuskilt. Selline puudus ei ole tühine, sest sellega nõustudes võiks edaspidi dokumentaalsed tõendid sisaldada käsikirjalisi juurdekirjutusi. Mõistlik ja praktikas aktsepteeritud on dokumendi parandamine selliselt, et seda tehakse õiendiga, millest nähtub nii paranduse tegija, paranduse sisu ja paranduse tegemise aeg. Vastupidisel juhul ei saa selliseid dokumente lugeda usaldusväärseks. Samamoodi on käsitsi parandatud või täiendatud näiteks VIII kd 94-98 tl olevat OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse proovivõtuja analüüsiakti ning seetõttu tuleks ka see dokument lugeda ebausaldusväärseks.

Kohus pole selgelt tuvastanud Jevgeni Medvedevi teopanust ja kohtuotsus on selles osas piisavalt põhjendamata. Kohus on otsuse põhjendavas osas tsiteerinud süüdistust, milles süüdistusakti kohaselt Jevgeni Medvedevit on süüdistatud kõigepealt sellest, et ta ühiselt ja kooskõlastatult koos Vadim Reutov´i ja Igor Galkin´iga on eemaldanud Altmetsa tee 10 EDK-st erimärgistamiseks kasutatud lisaaineid. Kaitsja arvates on selline etteheide tõendamata. Esiteks ei ole asjas kogutud ühtegi tõendit, et kolm isikut

21

oleksid omanud mingit kokkulepet. Ükski kohtualune pole seda kinnitanud ja selle kohta puuduvad tõendid. Tegemist on eeldusega. Teiseks, jääb arusaamatuks, kuidas otseselt või kaudselt, vahetult või vahendlikult osales Jevgeni Medvedev värvaine eemaldamises: s.t milles seisnes tema teopanus. Asjas pole tuvastatud (jälitustegevuse käigus), et Jevgeni Medvedev oleks üldse viibinud Altmetsa 10. Samal ajal on kohus möönnud võimalust, et Alikaselles OÜ võis omandada kütust ka kolmandatelt isikutelt (otsuse lk 97). Sellises olukorras ei saa näiteks Jevgeni Medvedevit pidada vastutavaks sellise kütusega tehtud tehingutega, sest süüdistuse loogika järgi saaks ta olla vastutav selle eest, et andis EDK lisaainete eemaldamiseks ja võõrandas eemaldamise tulemusena saadud vedelkütuse. Seejuures on teopanuse hindamine keeruline ka Harju Maakohtu poolt kritiseeritud põhjusel: süüdistus pole esitanud tõendeid kütuse liikumise kohta ega süsteemset analüüsi OÜ Saltreks poolt diislikütuse ostude ja müükide kohta. Antud asjas on tuvastatud see, et OÜ Saltreks ostis erinevatelt isikutelt kütust ja müüs seda erinevatele isikutele. Samal ajal ei ole ühtegi selgitust ega tõendit selle kohta, miks on eraldatud tehingud, mis on tehtud OÜ-ga Oiliken ja OÜ-ga Alikaselles. Kogu süüdistuse versioon tugineb sellele, et just ühest kohast ja teatud isikute vahel tehtud kütusetehingute puhul on toimunud EDK-st värvaine eemaldamine ning just ainult seda kütust on edasi müüdud. Harju Maakohus on aluseks võtnud Vadim Reutovi märkmiku, mida võib pidada kaudseks tõendiks, sest sellest ei saa üheselt järeldada, milliste isikutega tehtud tehingud vastavad kanded kajastavad ja mis asjaoludel. Samal ajal on Jevgeni Medvedev selgitanud 17.02 kohtuistungil antud ütlustes, et kütust ei hoitud eraldi. Seda pole ka uurimine tuvastanud, et OÜ Saltreks oleks kütust eraldi hoitud ning ühes kindlas mahutis oleks olnud ainult AS-lt Oiliken otstetud kütus ja teistes näiteks OÜ-lt Truverk või Mazeiku Nafta Trading House´ilt ostetud kütus. Vastupidi, nii viitab varjatud jälgimine seda, millele kohus viitab kui tõendile: kütuseveok sõidab mitte Altmetsa 10 vaid Vana-Narva mnt 9, kus asusid samuti OÜ Saltreks mahutid. Seega ei viidud kütust (AS-ist Oiliken soetatud) ainult Altmetsa 10 asunud OÜ Saltreks mahutisse. Tsiivilõiguses ollakse seisukohal, et liigitunnuste alusel määratavat kaupa saab välistada pankrotivarast, kui seda on võimalik näiteks dokumentide ja märgistamise alusel individualiseerida (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.09.2004. a otsus nr 3-2-1-87-04). Antud juhul kehtib sama põhimõte, kuid seda ei ole süüdistuses järgitud ja kohus pole sellele piisavalt tähelepanu pööranud. Pole võimalik eristada erinevatelt isikutelt ostetud koguseid ning tegelikult pole süüdistus pööranud isegi tähelepanu sellele kuivõrd soetas OÜ Saltreks üldse EDK-kd kolmandatelt isikutelt. Ainsaks viiteks sellele on maksuotsus, kuid selle kaudu ei saa hinnata vahetult mingeid faktilisi asjaolusid, sest Harju Maakohus on ise oma otsuses maksuotsust kritiseerinud ja selle järeldused kahtluse alla seadnud.

Süüdistatava Vadim Reutovi katsja adv. Rein Kiviloo taotleb oma kaitsealuse suhtes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus (KrMS § 338 p 1), sellest tulenevalt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (KrMS § 338 p 2) Apellant on seisukohal, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, otsuses puuduvad tõsikindlad järeldused, mis on kaasa toonud materiaalõiguse rikkumise – isiku süüdimõistmise kuriteos, mida ta ei ole toime pannud.

22

V.Reutov end süüdi ei tunnistanud. Ta tõepoolest tegeles kütuseäriga, sai sellest materiaalset kasu, kuid mingit töökoda erimärgistuse eemaldamiseks ei pidanud ega sellest midagi ei tea. Need kaitsealuse väited ei ole kohtulikul uurimisel kummutatud.

Kogu süüdistus grupilises süüteos põhineb väitel, et V.Reutov (OÜ Allikaselles juhatuse esimees) oli keskne isik, kes oma äriühingu kaudu ostis kütust OÜ Saltreksist, sellest erimärgistuse kõrvaldas ja müüs edasi AS Oilikenile. Kohtuotsusega on nii OÜ Saltreks kui ka AS Oiliken ja selle äriühingu tegevjuht S.Jurkin õigeks mõistetud. OÜ Allikaselles suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud. Olukorras, kus nii väidetavad ostja ja müüija ning ka OÜ Allikaselles on kohtuotsusega süüst vabad, ei saa me rääkida esitatud süüdistuse formulatsiooni põhjal ka V.Reutovi kriminaalvastutusest. Tulenevalt KrMS § 62 p 1 on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Arusaamatu on prokuröri mingitel tõenditel tuginemata süüdistus, et jätkuva kuriteo toimepanemise alguspäev on 01.01.2006. Nii J.Medvedevi, S.Jurkini kui V.Reutovi ütlustel toimis nende kolme äriühingu koostöö kütuseäris juba alates 2004 aastast, midagi seadusvastast ei ole tuvastatud. Apellant avaldab oma imestust ka süüdistuse lõppkuupäevaga seonduva kohta. Jälitustegevus kestis toimiku andmetel kuid, millegipärast ei tuvastatud just 11.04.2006 a Allikmetsa tee 10 territooriumil mingit tegevust kütuselt erimärgistuse eemaldamisel. Professioonalsed jälitustöötajad oleks kindlasti valinud momendi läbiotsimiseks, kui väidetav „vabrik“ oleks täies hoos töötanud. KarS § 376- 1-lg näeb ette vastutuse, kui kütuselt erimärgistuse eemaldamise teel saadud kütust käideldi suures koguses. Selles kriminaalasjas ei ole see obligatoorne kriminaalvastutusele võtmise tingimus tuvastatud. Prokurör on lähtunud lihtviisiliselt kogusest, mida OÜ Allikaselles kui kütuseäriga tegelev ettevõte on üldse AS Oilikenile müünud, süvenemata ja tõendamata, et kogu müüdud kütus pidi olema „pestud“ Kohtus ütlusi andnud asjatundja seisukohalt ei ole süüdistuses märgitud ajavahemiku jooksul sellise koguse kütuselt erimärgistuse kõrvaldamine reaalselt võimalik. Kuna V.Reutov oma süüd ei tunnista, omab olulist tähtsust, kas on üldse tuvastatud paakautost ja vaguntsisternist võetud proovides näitajaid, mis kinnitaksid erimärgistuse eemaldamist proovideks võetud kütuselt. Kohus on õigesti lugenud nimetatud prokuröri poolt esitatud tõendid tõsiste vastuolude tõttu mitteusaldusväärseteks ja ei arvestanud neid kohtuotsuse tegemisel. Kaitsja seisukohalt välistab see asjaolu ka V.Reutovi süüdimõistmise. Raamatupidamismaterjalid on omased iga äriühingu raamatupidamisele. V.Reutovi märkmiku sissekanded ning telefonikõnede salvestused on tavalised ärimeeste suhtlusviisid kauba saamise, tellimise, toimetamise aja ja tasumise kohta ega süüsta teda inkrimineeritud kuriteos. Kohus on möönnud, et ilmselgelt on mõistliku menetlusaja möödumine piiripealne hinnang ning arvestanud seda karistuse mõistmisel. Kaitsja arvates on see asjaolu üheks aluseks V.Reutovi õigeksmõistmisel. V.Reutov põeb harvaesinevat haigust, mille ravimiseks ei ole Eestis tippspetsialiste. Ta on olnud kuus aastat seotud temale kohaldatud tõkendiga, ei ole saanud minna ravile välismaale ega vastu võtta soodsaid tööpakkumisi välisriikidest. Ilmselgelt on selline pikk menetlusaeg olnud temale ahistav

23

ja kujutanud tõsist riivet põhiõigustele. Peab ka silmas pidama, et tegemist on teise astme kuriteoga.

Süüdistatavate Igor Galkini, Eduard Baškini ja Juri Ovtšarovi kaitsja adv. Oleg Nišajev taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist oma kaitsealuste suhtes ja uue otsusega nende õigeksmõistmist. Apellant leiab, et kohtuotsuse tegemisel rikuti oluliselt menetlusja materiaalõiguse norme.

Harju Maakohus asus seisukohale, et „kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid“.

Galkin, Ovtšarov ja Baškin leiavad, et see kohtu seisukoht ei ole õige ning üheks lubamatuks tõendiks antud kriminaalasjas on läbiotsimisprotokolli Altmetsa tee 10, Maardu 11.04.2006.a toimunud läbiotsimise kohta lisad: inspekteerimise akt nr 002 RDT ja proovivõtu aktid (VI kd, t/l 467-477).

KarS § 3761 teo objektiks on vedelkütus suures koguses. Harju Maakohus asus seisukohale, et teona suure koguse erimärgistatud kütuse õigusvastase käitlemise tuvastamiseks, piisab vähemalt kahe paakauto mahus (38000 liitrit) erimärgistatud kütuse õigusevastasest käitlemisest. Otsusest aga ei selgu, mille alusel kohus tuvastas erimärgistatud vedelkütuse „pesu“ vähemalt toodud ulatuses.

Kohtu arvates „vaatlusprotokolli ja selle lisadega 12.04.2006.a. toimunud sündmuskoha Altmetsa tee 10, Maardu vaatluse kohta (VI kd, t/l 245-248), samuti asendiplaani (VI kd, t/l 249), skeemide mahutite paiknemise osas ja kogu süsteemi ühenduste kohta (VI kd, t/l 250-251) ja fototabelite (VI kd, t/l 252-283) ning õiendiga 13.04.2006.a. skeemidel kujutatud mahutite, ühendusvoolikute, filtrite ja pumpade vastastikuse seose kohta (VI kd, t/l 284) millega on tuvastamist leidnud, et Maardus Altmetsa tee 10 kinnistul olid loodud kõik eeldused erimärgistatud kütusest sinise erimärgistuse eemaldamiseks ja sinise erimärgistuse eemaldamisega saadud kütuse hilisemaks käitlemiseks“. Apellant selle alusetu väitega ei nõustu. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist ka süüdistuse väide, et Altmetsa tee 10, Maardu vaadeldud torud, mahutid ja pumbad võimaldasid „pesta“ vedelkütust suures koguses.

Kohtuotsuse lk 85 sisalduva kohtu hinnangu järgi on „vaatlusprotokolli 12.04.2006.a toimunud sündmuskoha Altmetsa tee 10, Maardu vaatluse kohta (VI kd, t/l 245-248) ja leitud happekoguse alusel tuvastatud, et Altmetsa tee 10 kasutatavad seadmed võimaldasid 836000 liitri töötlemist perioodil jaanuar kuni aprill 2006.a. Seadmete tootlus ühes ööpäevas võis olla 25 m3.“ Apellandi leiab, et nimetatud kohtu järeldus on paljasõnaline ning seda ei kinnita ükski kriminaalasjas uuritud tõend. Selline kohtu järeldus on ka otseses vastuolus asjatundja Veera Bekuševi arvamusega, mille kohaselt vedelkütuse „pesu“ võtab aega vähemalt kaks päeva.

Galkin, Ovtšarov ja Baškin leiavad, et ainsaks tõsiselt võetavaks pädevaks asjatundjaks antud kriminaalasjas on pr Veera Bekušev, kellel on ka vastav erialane kõrgharidus

24

nafta ja gaasi töötlemise valdkonnas. Ekspert Rein Muoni ja Hella R on nende sõnade järgi spetsialistideks eeskätt väga spetsiifilise põlevkiviõli sfääris. Seda väidet saab kinnitada ka asjaoluga, et üheskoos töötavatel Rein Muonil ja Hella Rl puudub ühtne arusaam kõige elementaarsest „pesu“ detailist - happe neutraliseerimisest: Muoni asus seisukohale, et vedelkütuses olevat hapet neutraliseeriti BaCl2, R aga asus üldse seisukohale, et hapet pole neutraliseeritud. Bekušev kinnitas, et baariumkloriidi ei saanud üldse neutraliseerimiseks kasutada. Samuti on silmatorkav ka Muonil ja Rl teadmiste puudumine selle kohta, et väävelhapet kasutatakse diislikütuse tootmisel väävli eemaldamiseks. Seega alusetud kõik vihjed kütuse „pesule“ olukorras, kus väävelhappe jäägid kütuses võivad jääda veel tootmise staadiumilt. Vedelkütuse saabumisel Eesti Vabariiki väävelhappe sisaldust kütuses ei fikseerita.

Apellant seejuures pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuliku uurimise käigus on korduvalt viidatud uurimiseksperimendi vajadusele kui ainsale võimalusele anda vastus küsimusele: kas Altmetsa tee 10, Maardu asuva „seadmete“ abil oli võimalik „pesta“ vedelkütust süüdistuses väidetud koguses? Uurimiseksperimenti ei tehtud, kuigi ekspert R väidete kohaselt tegemist on väga lihtsa protsessiga.

Kõige tähtsamaks probleemiks antud kriminaalasjas on ka asjatundja Bekuševi poolt käsitletud fakt, et erimärgistatud vedelkütuses sisalduv kollane värvus 124 jääb alati, teda määratakse koguseliselt, visuaalselt kütus muutub mitte siniseks vaid kollaseks. Kui kütus on pestud, siis alati saab määrata kollast värvi, sellepärast koosnebki värv kahest komponendist. Väävelhappega töötlemise ja filtreerimise järel on võimalik saada kvaliteetset diiselkütust, kuid see ei vasta seadusele, sinna jääb ALATI yellow (kollane) ja iga laboratoorium teeb selle kindlaks. Marker koosneb kahest komponendist ja peale ükskõik mingi happe lisamist eraldub sinine aga kollane jääb ning kollast on alati võimalik kindlaks teha aga selline kütus ei vasta nõuetele ja terminalides seda vastu ei võeta. Sellest teeb apellant järelduse, et Galkinile, Ovtšarovile ja Baškinile inkrimineeritav vedelkütuse „pesu“ (selles osalemine) ei olnud võimalik (vähemalt süüdistuses kirjeldatud viisil). Kuhu kadus see müüstiline „pestud“ kütus, mida ei võeta üheski terminalis. Süüdistuse järgi see kütus võeti AS-i Oiliken poolt renditud terminalis.

Samas kontekstis tähtis on ka asjaolu, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse proovivõtu-ja analüüsiaktist nr 1-3/237 (VIII kd, t/l 94-98) (Altmetsa tee 10 mahutitest nr 1,2 ja 5 võetud analüüside vastusega) nähtub, et Altmetsa tee 10 mahutis 2 ja 5 kütuses puuduvad erimärgistuse ained Automate Blue ja Solvent Yellow.

Apellant leiab samuti, et märgistamata vedelkütuse ostmine OÜ Alikasellese poolt OÜ-lt Saltreks ei ole kohtuotsuses piisavalt käsitletud. Kohus lihtsalt konstateerib, et „Medvedev kasutas OÜ Saltreks raamatupidamises OÜ Sherwyn nimel koostatud fiktiivseid arveid OÜ-lt Sherwyn vedelkütuse soetamise kohta“. Seejuures nimetatud järeldus põhineb arvatavasti tunnistaja Martin Leetma ütlustel. Jättes aga kõrvale Leetma tegeliku rolli küsimust OÜ-s Sherwyn saab aga kindlalt asuda järeldusele (just süüdistaja poolt kohtule esitatud tõendite alusel), et OÜ Sherwyn

25

siiski tegeles vedelkütuse müügiga ning ei piisa paljasõnalisest väitest, et OÜ Sherwyn lihtsalt ei saanud müüa kütust OÜ-le Saltreks ja see omakorda OÜ-le Alikaselles. Tulles iga süüdistatava süü tõendatuse juurde (tulenevalt hüpoteesist, et kütuse „pesu“ võis suures koguses toimuda) märgitakse apellatsioonis järgmist. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et „tõendamist on leidnud, et erimärgistuse eemaldamist, selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmist ja ladustamist organiseeris Vadim Reutov, viimase äraolekul täitis Reutovi tegevusi Igor Galkin“.

Kohtu poolt viidatud kõnes 21.02.2006 kell 15.03 Galkin tõepoolest võis öelda „kui teda seal kuidagimoodi segada ära „ . Jutt aga käsi hoopis põlevkiviõlist. Seda versiooni kinnitavad ka kohtu poolt esiletõstetud selle sama põlevkiviõli katseprotokoll Galkini elukohast ja põlevkiviõli töötlemisega seotud seadme skeem Galkini sõidukist. Galkin tõepoolest pole kunagi puutunud OÜ-s Alikaselles diislikütuse käitlemisega. Ovtšarovi osas asus kohus seisukohale, et „nagu nähtub kogutud tõenditest, peale katla kütmise ühendasid nad vajalikke voolikuid, korraldasid kütuse vedusid, ostsid väävelhapet ja ortofosforhapet, klaasvilla, andsid Reutovile teada probleemidest nt „esmaspäevaks peaks valmis saama igal juhul“ või „homseks teeme kõik ära“. Olles lihtsalt haritud katlakütja ei pea ju tegelema mingite voolikute ühendamisega, hapete ja klaasvilla muretsemisega, samuti kütuse äraveo korraldamisega.“ Seejuures kohus (arvatavasti) tugineb otsuses tsiteeritud, mitte midagi konkreetselt mitteütlevatele Reutovi-Ovtšarovi kõnedele, Ovtšarovi eeluurimise ütlusele, et tema ühendas katla ja kütuse toru (katla varustamiseks kütusega) ja täiesti absurdsele väitele tõele mittevastavale väitele, et mingi hape ostuarvetel on Ovtšarovi allkirjad. Huvitav on ka fakt, et Baškini osas kohus samuti tuvastas viimase allkirjad hape ostuarvetel, mis samuti ei vasta tõele. Baškini puhul kohtu veendumus viimase süü tõendatuse osas põhineb alltoodud kõnel: -14.02.2006 kell 8.30 helistab Reutov Baškinile ja teatab, et „ta ei läheks praegu terminali, kuna seal on kontroll“(VII kd t.l. 19 ) . Sellest kõnest ja Baškini reaktsioonist nimetatud kõnele (Baškin ei läinudki terminali) teeb kohus järgmise vale järelduse: „kui oletada, et Baškin oli lihtsalt autojuht , kes ei teadnud , kuidas on saadud kütus mida ta Altmetsa tee 10 ära vedas, siis oleks olnud elukogenud ja kõrgema haridusega inimese , milline Baškin kahtlemata on, küsimus Reutovile, et „miks ei või minna kontrolli ajal terminali“ . Baškin taolist küsimust ei esitanud ning terminali koheselt ka ei läinud. Järelikult Baškin teadis,et kütus , millise ta võttis Altmetsa tee 10 mahutist ei ole ausal teel saadud seaduslik kütus ning et selle võib terminalis olev kontroll avastada.“ Tegelikkuses kontroll terminalis tähendab seda, et kontrollitav terminal lihtsalt pannakse kinni koos selles seisvate sõidukitega mõnikord terveks tööpäevaks. Sellest tulenevalt minek terminali kontrolli ajal pole otstarbekas. Seda enam, et kõnest ei saa aru, kas terminali sooviti minna kütust võtma või sinna tooma. Samuti on ekslik kohtu järeldus, et seda, et „Baškin teab, et ta veab erimärgistusest puhastatud kütust kinnitab ju otseselt 17.02.2006 kell 9.42 Reutovi ja Baškini vaheline kõne. Taoline kõne annab kohtule veendunud kinnituse, et Baškin teadis erimärgistuse eemaldamisest , oli kursis sellega, et erimärgistuse eemaldamisel on tekkinud probleemid ja kohale kutsuti meister. Just Baškin on see, kes teatab Reutovile, et „midagi ei tulnud välja kuigi kutsusime meistri“. See kinnitab veelkordselt, et Baškin oli

26

teadlik, et Altmetsa tee 10 toimub diislikütusest erimärgistuse eemaldamine ja tema veab just seda puhastatud kütust.“

Isegi siis, kui oletada, et see kõne toimus just Baškini ja Reutovi vahel, ei saa teha kindlat järeldust Baškini teadlikkuse osas ainult ühe viidatud kõne alusel. Teistsugune lähenemine tähendaks seda, et Marat Mirzabalajev mõisteti õigeks samuti alusetult.

Galkin, Ovtšarov ja Baškin leiavad, et OÜ Alikaselles ja OÜ Saltreks õigeksmõistmine on veel üheks aluseks Galkini, Ovtšarovi ja Baškini õigeksmõistmises neile esitatud süüdistustes. Samuti Galkin, Ovtšarov ja Baškin ei nõustu Harju Maakohtu 05.04.2012. a. otsusega ka menetluskulude väljamõistmise osas.

Süüdistatava Andrei Tsapakovi kaitsja adv. T.Vaske taotleb esitatud apellatsioonis A.Tsapakovi suhtes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega A.Tsapakovi õigeksmõistmist. Kohtuotsuse motiveeringu kohaselt Ovtšarov ja Tsapakov keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest , mis on süüdistatavate õigus, kuid samas ütluste andmisest keeldumisega andsid nad ka kohtule sõnumi selle kohta, et nad ei soovi midagi enda kaitseks esitada. Apellatsiooni koostaja arvates on ütluste andmisest keeldumine süüdistatava põhiseaduslik õigus ja seda ei saa tõlgendada, nagu Tsapakov ei sooviks enda kaitseks midagi öelda või ei tahaks kohtuga koostööd teha. Kohtuotsuse kohaselt kuigi süüdistatavad Ovtšarov ja Tsapakov eitavad oma süüd, kirjeldavad nad kohtu arvates oma ütlustes neid tegevusi , mis moodustavad objektiivsest koosseisust KarS § 376-1 lg 1 ettenähtud karistatava teo. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Juri Ovtšarov tegeles erimärgistatud diislikütusest lisaainete eemaldamisega ning erimärgistusest puhastatud vedelkütuse üle arvepidamise tagamisega ning Andrei Tsapakov Ovtšarovi abilisena eemaldas erimärgistatud kütusest lisaaineid, soetas erimärgistuse eemaldamiseks vajalikke happeid, klaasvilla, väljastas Reutovi või Galkini korraldusel vedelkütust autojuht Baškinile. Kohtuotsuses loetleb kohus tõendeid, milliseid arvestas ja hindas süüdistatava A.tsapakovi süüküsimuse otsustamisel. Nende tõendite pinnalt on kohus A. Tsapakovi suhtes süüdimõistvat kohtuotsust põhjendanud vaid järgnevalt: Tsapakov ja Ovtšarov ei olnud lihtsalt katlakütjad, kes ei teadnud midagi tegelikult toimuvast . Tegelikkuses ei ole ju mõeldav, et isik kütab katelt nö „kinnisilmi“ ja öisel ajal . Seda enam , et katel on ka kahtlemata ohuallikas , mille plahvatus võib tuua esile tõsiseid tagajärgi. Täiesti loogiline ja eluliselt usutav, et kui kõrgharidusega Ovtšarov ja keskharidusega Tsapakov asusid katelt kütma, siis neile selgitati, et mida ja kuidas tuleb ühendada ja kuidas kütta. Ja nagu nähtub kogutud tõenditest, peale katla kütmise ühendasid nad vajalikke voolikuid, korraldasid kütuse vedusid, ostsid väävelhapet ja ortofosforhapet, klaasvilla, andsid Reutovile teada probleemidest nt „esmaspäevaks peaks valmis saama igal juhul“ või „homseks teeme kõik ära“. Olles lihtsalt haritud katlakütja ei pea ju tegelema mingite voolikute ühendamisega, hapete ja klaasvilla muretsemisega, samuti kütuse äraveo korraldamisega. Kaitsja leiab, et Andrei Tsapakovile inkrimineeritud süütegu ei ole vastuvaidlematult tõendatud, sest ei ole tõendatud selle subjektiivne koosseis tahtluse vormis.

27

Riigikohtu lahendis 3-1-1-14-11 on aasutud seisukohale, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Käesoevas menetluses kuulati Juri Tsapakov kahtlustatavana üle 376-lg1 järgi 12. aprillil 2006.a., kus ta ,andis üksikasjalikke ütlusi toimunu kohta, mida Harju Maakohus motiveerimisel ka kasutas. Seega toimus tema esimene ülekuulamine rohkem kui 6 aastat tagasi. Teisel ülekuulamisel Tsapakov sisuliselt kordab oma ütlusi, täpsustades mõningaid üksisasju vastavalt uurija küsimustele. Seega on menetlus tema suhtes kestnud ebamõistlikult kaua ning võinuks lõpetada mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumisega. Kars §83-1 lg1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku kuriteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Konfiskeeritav vara peab olema saadud sellesama süüteoga, milles isik konfiskeerimise otsusega süüdi mõisteti. Käesoleval juhul oli tegemist Tsapakovile tema ema poolt sünnipäevaks kingitud rahaga, mis on tõendatud pangaväljavõttega ning seega on ka tema kinnipidamisel leitud 17 500 krooni konfiskeerimine ebaseaduslik.

Prokurör vaidlustab esitatud apellatsioonis Sergei Jurkini ja AS-i Oliliken õigeksmõistmise maakohtu poolt ja taotleb uue otsusega nende süüdimõistmist – S.Jurkini süüdimõistmist KarS § 3761 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. AS Oiliken süüdimõistmist KarS § 3761 lg 2 järgi ja karistamist rahalise karistusega 64 000 eurot. Tsiviilhagi rahuldamata jätmisel taotleb apellant KarS § 831 lg 1 alusel kriminaalasjas arestitud Sergei Jurkinile kuulunud aktsiate nimiväärtusega 121 320 krooni (7753,76 eurot) võõrandamisest saadud rahasumma 11 601,97 euro ja arvelduskontodel nr 1105017939 ja nr 221011624885 (Swedbank) asuva raha summas 6798,31 euro konfiskeerimist. KarS § 83 lg 2 ja § 3761 lg 3 alusel taotleb apellant Altmetsa tee 10, Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitrit erimärgistatud diislikütuse, paakautost Volvo reg. nr 269ATB läbiotsimisel leitud 16 000 liitri diislikütuse ja AS-le Oiliken kasutuses oleva AS NCC&Po terminalis raudteetsisterni nr 6 asuva vedelkütus koguses 565 mm (+5C) konfiskeerimist. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega, et süüdistatavate S. Jurkin ja AS Oiliken tegevuses puuduvad KarS § 3761 lg 1 ja 2 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kohtu järeldus tugineb otsuses sedastatud seisukohtadele, mille järgi ei ole Sergei Jurkin ja AS Oiliken müünud erimärgistatud kütust eesmärgiga, et erimärgistus eemaldada ning puhastatud kütus OÜ-lt Alikaselles kindlasti odavalt tagasi osta ja AS Oiliken juhatuse liikme S. Jurkin teadmise puudumine asjaolus, et diislikütus, mille Oiliken Alikasellesilt ostis ja hoidis, oli ta varem samas koguses müünud Saltreksile eesmärgiga kütusest erimärgistus eemaldada.

28

Apellant leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad AS Oiliken juhatuse liikme Sergei Jurkini tahtlust erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamisele kaasaaitamisel ja töötlemise tulemusena saadud diislikütuse hoidmisel. Kohtu tõenäoline eksimus on apellandi arvates saanud alguse sellest, et kohus on näinud karistatava Sergei Jurkini ja Oilikeni kaasaitamise teo eeldusena tahtluse liigina kavatsetust. KarS 3761 lg 1 ja 2 aga ei ole sätestatud kuriteo toimepanemise eeldusena kavatsetust, so süüdistatavate tegevus erimärgistatud diislikütuse müümine selle hilisem puhastatult kokkuostmise eesmärgil. Piisab kaudsest tahtlusest, mis intellektuaalse elemendina näeb ette süüdistatava poolt süüteokoosseisule vastavate asjaolude enesele teadvustamist. Voluntatiivse elemendina peab süüdistatav võimalikuks kuriteokoosseisule vastava asjaolu saabumise, millega süüdistatav kiidab heaks õigusvastase olukorra (vt RKKKo nr 3-1-1-142-05, p 18). Riigikohtupraktikas on leitud, et kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ja vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu (Vt RKKKo nr 3-1-1-6-11 p 13.6, nr 3-1-1-97-09, p 7.4.). Seega diislikütusest erimärgistuse eemaldamisel peab kaasaaitaja S. Jurkin teadma, et täideviijad Vadim Reutov ja Jevgeni Medvedev tegutsevad erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamise eesmärgil, kuid S. Jurkinil endal ei pea sellist eesmärki olema. Jälitusprotokollis pealtkuulatud kõnedest nähtub, et Vadim Reutov on suhelnud otse Oilikeni juhatuse liikme Sergei Jurkiniga, kellega on arutatud Saltreksile erimärgistatud diislikütuse väljastamise üle. Näiteks kõnedes - 21.02.06.a. kell 11:49 kell küsib Reutov „annan sulle kütet ära, kuidas sina?“, millele Jurkin vastab, et „las tuleb.“, kõnes 15.02.06.a. kell 12:49 Reutov palub Jurkinilt „… et antakse luba kauba väljastamiseks, selle pärast, et on vaja kaupa välja anda, muidu ma ei jõua täna kõik ära teha“, millele vastav Jurkin „hea küll.“ Nimetatud kõnesid, millest nähtub, et Reutov on Jurkini käest saanud Saltreksile väljastatavat kütust 2006.a. veebruarist kuni 11.04.2006.a. Fakt on see, et kõnedes märgitud kaup on Oilikeni poolt väljastatud Saltreksi nimele, mis on laetud Baškini poolt juhitavale Alikasellesele kuuluvale paakautole, mis toimetati Altmetsa tee 10 mahutisse. Oilikeni poolt müüdud erimärgistatud diislikütus ei toimetatud Vana-Narva mnt mahutitesse, vaid Altmetsa tee 10 mahutisse, mida on ütlustes tunnistanud ka J. Medvedev. Vastavalt Tallinna Tolliinspektuuri esitatud teatistele võis Saltreks ladustada erimärgistatud diislikütust üksnes Vana Narva mnt 9a mahutites ja eesmärgipäraseks kasutamiseks ehitusmehhanismides. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et süüdistatav Jurkin teadis, et erimärgistatud diislikütus läks Vadim Reutovi valdusesse mitte aga Saltreksile eesmärgipäraseks kasutamiseks. Seega ei kajastanud kütuse kohta koostatud dokumendid (tolliteatised, arve-saatelehed Oilikenilt Saltreksile) tegelikkusele, millega osutub ebaõigeks kohtu järeldus, et Oiliken juhatuse liige S. Jurkin isikus on müünud heauskselt Saltreksi nimele eriotstarbelist diislikütust. S. Jurkin on andnud erimärgistatud diislikütuses täideviijatele ebaseaduslikuks käitlemiseks, sest Alikasellesil ei olnud erimärgistatud diislikütuse käitlemise luba. Järeldusega, et Jurkin on andnud teadvalt Reutovile erimärgistatud diislikütuse haakub kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid, mille järgi Reutov korraldab AS-le Oiliken erimärgistatud diislikütuse eest raha maksmise ja juhib Saltreksi nimelt Oilikenilt Sergei

29

Jurkini isikus erimärgistatud diislikütuse ostmist. Reutov on jälitusprotokolli järgi kõnes 13.02.06.a. kell 13:27 heitnud Jevgeni Medvedevile ja Saltreks töötajale Oleg Kebekovile kõnes 13.02.06.a. kell 13:06 ette, et erimärgistatud diislikütuse eest on maksmata ja on nõudnud Medvedevilt arvete tasumist. Arvete eest tasumiseks kannab Reutov raha OÜ Alikaselles kontolt OÜ Saltreks kontole ja annab sellest Medvedevile teada ja käsib kohe AS-le Oiliken raha üle kanda. Seejärel kontrollib Reutov kõnedes 13.02.06.a., 14.02.06.a., 15.02.06.a., 17.02.06.a., 20.02.06.a. ja 21.02.06.a. S. Jurkini ja Oiliken raamatupidaja N. Klein käest, kas Medvedev on ikka raha ära maksnud. Kõnedest nähtub, et tegelikult soetab sinise diislikütuse Reutov (Alikaselles), kes annab selleks rahalised vahendid ja kasutab Medvedevit ja OÜ Saltreks selleks, et legaalselt erimärgistatud diislikütust soetada. Konto väljavõtetelt nähtub, et Reutov on teinud Alikaselles nimelt ülekanded Saltreksile, et oleks võimalik Oilikeni käest erimärgistatud diislikütust kätte saada, sest ainult OÜ-l Saltreks oli sinise kütuse tarbimise luba. Oilikenile maksti Saltreksi poolt rahaga, mis oli laekunud Alikasellesele diislikütuse eest, mis nähtub Oilikeni, Saltreksi ja Alikaselles pangakontodelt ja kontode vaatlusest (tõend nr 37), samuti kõnest Jurkini ja Reutovi vahel, nt kõnes 15.02.06 kell 9:07 on Reutov öelnud Jurkinile „… maksa mulle ära, ma siis kohe maksan temale ja ongi kõik“, mille peale Jurkin küsis üle „see tähendab praegu temale võib ära anda, jah?“ Seejärel on Reutov kõnes 15.02.06 kell 09:09 öelnud Medvedevile „annan sulle tunni jooksul, kahe tunni jooksul maksa oma arved ära /…/ sina siis kohe maksa ära.“ Tõendeid kogumis hinnates oli S. Jurkin teadlik, et Alikasellese poolt Oilikenile üle antud diislikütus pärineb Saltreksilt, kellele oli Oilikeni poolt väljastatud erimärgistatud diislikütus. Sisuliselt Saltreks maksis Oilikenile kütuse eest rahaga, mille oli ise Alikasellesele üle kandnud, mis veenvalt kinnitab erimärgistuse eemaldamise kõrvaldamiseks loodud kuritegeliku skeemi loomist, milles igal äriühingul oli kindel roll kuriteoplaani teostumiseks. Oilikeni osavõtt kuriteost seisnes erimärgistatud diislikütuse üleandmises erimärgistuse eemaldamiseks ja puhastatud kütuse vastuvõtmine. Seega on Oiliken Sergei Jurkini isikus kaasaaitajana teadvustanud enesele põhiteo olulist ebaõigussisu, so erimärgistatud diislikütuse käitlemine väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi, mille tulemusena on eriotstarbelist kütust käideldud tavalise diislikütusena. Süüdistatav Jurkin teadlikkus asjaolust, et ta ostab tagasi diislikütuse, mis erimärgistusest puhastatud on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud tõenditega. Jurkin on väljastanud tahtlikult Reutovil erimärgistatud diislikütust, mis ei ole veetud Saltreksi asukohta, et seda ehitustöödel kasutada. Jälitusprotokollis nähtub pealtkuulatud kõne 20.02.06.a. kell 16:28, milles Jurkin rääkides Reutoviga Saltreksiga seotud tehingutest ütleb „pärast on nagu nii see raha, sina ju selle saad“, mille peale Reutov vastab, et „ei Sergei, see on juhul kui on vahetus, ütleme nii“. Tehingutest Saltreksiga on Alikasellese vaheltkasu väike, mis nähtub Saltreksi ja Alikaselles arvete vaatlusest, kuid vahetades Alikaselles arvetel madalama aktsiisiga diislikütuse tavalise diislikütusega on võimalik teenida märksa suuremat vaheltkasu, mida osapooled ka kõnes arutasid. Samas kõnes on Reutov heitnud ette Jurkinile, et Oilikeni väljastatud kütuse hind on kallis, mille peale Jurkin vastas „homme järgmise teeme sulle odavamalt, lihtsalt meil praegu see küte on kallis.“ Eeltoodust nähtub, et Jurkin oli teadlik Reutovi poolt organiseeritud erimärgistatud diislikütustest erimärgistuse eemaldamisest ja selle ka heaks kiitnud.

30

Reutovi märkmiku vaatlusest nähtuvad maksed „sõpradele“ summades 75 000 ja 80 000 krooni (tõend nr 25, märkmeleht „6. veebruar“ ja „märkmed“), mis on olnud Reutovi märkmikus kuludeks erimärgistusest puhastatud diislikütuse tulude jagamisel. Kriminaalasjas on leidnud jälitusprotokolliga pealtkuulatud kõnedega 16.02.06.a. kell 13:41 ja 17.02.06.a. kell 12:15 tõendamist, et Jurkin on saanud kokku Reutoviga, et arutada tehingutega seonduvaid asjaolusid. Reutovi märkmiku lehel „märkmed“ kajastub kuupäeva 23. juures märge „80 000 sõpradele“, millega haakub kõne 22.02.06.a. kell 10:11, kui Jurkin leppis Reutoviga kokku kohtumise 23.02.06.a. Nimetatud asjaolu osutab sellele, et Jurkin on saanud märkmikus märgitud tulu kuriteost osavõtu eest, olles sellega materiaalselt huvitatud Reutovi poolt toime pandud kuriteost. Eduard Baškin transportis OÜ-le Alikaselles kuuluva paakautoga Volvo registreerimismärgiga xxxxxx saadud vedelkütuse diislikütuse nime all OÜ Alikaselles juhatuse liikme Vadim Reutovi poolt allkirjastatud arve-saatelehtede alusel AS-i Oiliken kütusemahutitesse NCC & PO terminali, aadressile Lao 14, Maardu, millega AS Oiliken juhatuse liige S. Jurkin on aktsiaseltsi huvides hoidnud ja ladustanud erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise tulemusena saadud vedelkütust. Seega on AS Oiliken ja Sergei Jurkin aidanud füüsiliselt, aineliselt ja vaimselt kaasa Reutovi, Ovtšarovi, Galkini ja Tsapakovi poolt toime pandud erimärgistuse eemaldamisele ja on hoidnud erimärgistamise eemaldamise tulemusena saadud diislikütust enda valduses, mis on kvalifitseeritav KarS § 3761 lg 1 ja 2 järgi. Maakohus on otsuses sedastanud, et „… on ka täiesti oletuslik väide, et Oiliken ostis Alikasellesilt kütust turuhinnast tunduvalt soodsama hinnaga.“ Tehingu hind koos teiste tõendatud asjaoludega omab tähendust AS Oilikeni huvi tuvastamisel, mis on vastavalt KarS §-le 14 juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Oilikeni kaitsja Toivo Viilup on esitanud eelistungiks diislikütuse turuhinna kohta andmed ajavahemikul 2006.a. jaanuar kuni märts (tabelis „OÜ Mazeikiu Nafta Trading House ning Alikaselles Oü poolt …“). Nimetatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad asjaolu, et 15-st tehingust antud perioodil oli 7-l juhul Alikaselles hind Mazeikiu poolt pakutavast odavam ja teistel juhtudel hind oluliselt ei erinenud. Seega on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, mis oli kohtule esitatud ja istungil avaldatud. Tuleb nõustuda kohtu märkusega, et „… oluliseks just jälgida millise hinnaga ostis ja müüs kütust firma Mažeikiu“, sest nimetatud äriühingu hind mõjutas kütuseturul pakutavat. Täiendavalt tuleb võtta arvesse asjaolu, et Alikaselles hind oli erinevalt Mazeikiust nö lõpphind, millele ei lisandunud transpordikulusid, mis tegi Alikasellese diislikütuse veelgi soodsamaks. Samuti on S. Jurkin andnud kohtuistungil ütluseid, mille järgi on Alikaselles müünud hinnaga, mis vastas turuhinnale, samuti on Jurkini sõnade kohaselt Oiliken loobunud Alikasellesega tehingu tegemisest, kui kütuse hind oli suurem kütuseturu pakutavast. Sellega on leidnud kinnitust asjaolu, et Jurkin on pakutava hinnaga olnud nõus üksnes siis, kui see oli hulgi kokkuostjale, so Oilikenile sobilik, et teenida diislikütuse edasimüügilt vaheltkasu. Tulenevalt Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 3-1-1-9-05, p 9 väljendatud seisukohast on „võivad juriidilise isiku huvid olla kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine“. Nimetatud juhul on AS-le Oiliken inkrimineeritud tegu pandud toime juriidilise isiku tegevussfääris, see tähendab, et AS Oiliken huvi seisnes enda äritegevuseks kütuse soetamises, mida oli võimalik enda klientidele kasumlikult edasi müüa. AS Oiliken juhatuse liige Sergei Jurkin on teadlikult väljastanud

31

erimärgistatud diislikütuse OÜ Alikaselles juhatuse liikme V. Reutovi valdusesse, et see hiljem ilma erimärgistuseta soodsama hinnaga AS-le Oiliken tagasi osta, mis on äriühingu huvides. Kohtuotsuses on märgitud, et „Kohtu arvates jäi ka süüdistuse poolt selgitamata ja tõendamata Oilikeni poolt ostetud kütuse vastavus kvaliteedi nõuetele .“ Kohus on järeldust põhjendanud tõdemusega, et „… erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud kütus ei saa ju olla täielikult kvaliteetne kütus.“ Kvaliteedinõuete mittevastava kütuse käitlemine on kvalifitseeritav KarS § 3762 lg 1 järgi, milles on 29.09.08.a. kriminaalmenetlus lõpetatud. Kvaliteedinõuded ei oma KarS § 3761 lg 1 kontekstis objektiivsete tunnuste tuvastamisel tähendust, kuid apellant selgitab, miks oli Alikasellesel võimalik „pestud kütust“ NCC & PO kütuseterminali viia. NCC & PO tegevjuhi Kirilenko tunnistajana ülekuulamisel selgus, et Oiliken ladustab nimetatud kütuseterminalis vedelkütust mahutites, kus hoitakse koos erinevate ladustajate kütust. Kvaliteedinõuete tagamiseks tellitakse laboritelt analüüsid enne kütuse ladustamist. Kriminaalasjas on esitatud Analiit AA proovivõtuja analüüsiaktid, mis hindavad väävli sisaldust, kuid sellega ei kontrollita väävelhappe sisaldust. Teise asjaoluna tuleb märkida, et puudus tegelik kontroll diislikütuse kvaliteedi osas, nimelt paakauto reg nr 269 ATB varjatud jälgimise käigus ei nähtud 11.04.06.a., et Analiit AA inspektor oleks paakautost proove ka võtnud (jälitusprotokoll 05.01.10.a. nr 11.1- 3/04/14-3, tõend nr 88). Erimärgistuse eemaldamisel on täideviijad jälginud, et väävli sisaldus ei läheks lubatuks kõrgemaks, mis takistaks diislikütuse võtmist. Nt kõnes 21.02.06.a. kell 15:03 on Reutov öelnud Galkini poolt pakutava kütuse kohta, et „… ei sobi kõikide näitajate muidugi. See ei ole päris see, need ei ole päris need kõik näitajad, millised meie vajame. Meilt seda analüüsi tegemisel ei võeta vastu.“ Galkin on omakorda pakkunud välja, et „… kui teda seal kuidagi moodi segada ära?“, mille peale Reutov on vastanud „… segamisel võib tulla nii, et meie lööme maha selle, mis on.“ Seega vastas erimärgistusest puhastatud diislikütus osaliselt kvaliteedinõuetele, mis tagas selle vastuvõtmise, kuid diislikütus ei olnud kõigi näitajate poolest kasutamiseks sobilik. Prokurör märgib, et jääb süüdistusaktis ja süüdiskõnes väljaöeldud seisukohtade juurde.

Süüdistatavate Sergei Jurkini ja AS-i Oiliken kaitsjad esitasid prokuröri apellatsioonile kirjalikud vastuväited, milles nad põhjendavad oma seisukohti küsimuses, miks nende arvates ei saa prokuröri apellatsioonis esitatud väited kaasa tuua maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist.

Kannatanu Eesti Vabariik (läbi Maksuja Tolliameti) taotleb esitatud apellatsioonis: - tühistada Harju Maakohtu 05.04.2012 kohtuotsus osas, millega jäeti tsiviilhagi rahuldamata; - rahuldada tsiviilhagi ja mõista kostjatelt välja (kriminaalasjas nr 06930000001 süüdistusaktis nimetatud süüdistatavatelt) õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis solidaarselt summas 2 509 627 krooni; - võimalikud kohtukulud jätta süüdimõistetute kanda.

32

Kannatanu ei nõustu maakohtu otsuses toodud tsiviilhagi rahuldamata jätmise põhjendustega, et kannatanul puudub kahju hüvitamise nõude esitamise alus põhjusel, et OÜ Saltreks ei olnud võimeline maksukohustust kandma maksukohustuse tekkimise perioodil. Samuti leiab kannatanu, et maakohtu motiveeritud otsus tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta ei ole jälgitav, et millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud.

Maakohus viitab otsuses Riigikohtu lahendi 3-1-1-60-07 punktile 46. Nimetatud lahendi punktis käsitleb Riigikohus põhjuslikku seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel. Äriühingu maksukohustuse kandmise võimatust käsitleb Riigikohus hoopis lahendi 3-1-1-60-07 punktis 47. Riigikohus selgitab kuidas leida riigile tekitatud kahju suurust. Selleks tuleb maksuvõla sellest osast, mis riigil õnnestunuks maksumaksjalt sisse nõuda siis, kui juhatuse liige oleks deklareerimiskohustuse täitnud, lahutada maksuvõla see osa, mis on riigil võimalik äriühingult sisse nõuda pärast maksuvõla ilmsikstulekut. On aga võimalik, et äriühing ei oleks juba maksukohustuse tekkimise ajal olnud majanduslikult suuteline maksukohustust täitma, st et maksunõue ei olnud algusest peale sissenõutav. Siis ei saa ka rääkida juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega tekitatud kahjust, kuna deklareerimiskohustuse rikkumine ei mõjuta riigi maksulaekumise (vara) suurust.

Äriühingu maksukohustuse tekkimise aega on kannatanu kirjeldanud oma 20.02.2012 menetlusdokumendis (Tsiviilhagi täiendus). Äriühingu kohustus tasuda aktsiisi tekkis viie päeva jooksul diislikütuse võõrandamisest. Arvestades, et esimene müük toimus 04.01.2006 ning viimane 28.03.2006, siis tekkis esimeselt tehingult aktsiisi tasumise kohustus hiljemalt 09.01.2006 ning viimaselt müügilt hiljemalt 02.04.2006. Tulenevalt PMTK 16.07.2008 nr 10-2/23132-1 maksude arvutamise taotluse vastusest, on OÜ Saltreks jätnud arvestamata ja tasumata aktsiisi summas 2 513 700 krooni. Seega moodustas kannatanu nõue äriühingu vastu tasumata aktsiisi osas sel ajal 2 513 700 krooni.

Kannatanu ei nõustu samuti seisukohaga, et kogu maksunõue OÜ Saltreks vastu oli teo toimepanemise perioodil 139 140 434 krooni. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagis esitatud nõude aluseks arvestamata ja tasumata aktsiis, siis ei saa käsitleda maksunõudena kogu maksunõuet OÜ Saltreks vastu. Kannatanu juhib tähelepanu, et kogu maksunõue koosneb erinevatest maksunõuetest, sh käibemaksu nõue summas 51 588 654 krooni ja tulumaksu nõue summas 84 487 460 krooni. Seega, leiab kannatanu, tuleks lähtuda tekitatud kahju hüvitamise nõudmisel üksnes aktsiisi nõudest.

Äriühingu maksevõime aktsiisi arvestamise ja tasumise ajal on kannatanu hinnangul tõendatud muuseas OÜ Saltreks enda poolt esitatud majandusaasta aruannetega. Kannatanu ei näe põhjust, miks oleks pidanud OÜ Saltreks esitama äriregistrile nö paisutatud ja ebaõigete andmetega majandusaasta aruandeid. Tulenevalt 2006.a aruandest nähtub, et äriühingul oli 31.12.2006 seisuga varasid kokku 146 028 146 krooni ja kohustusi 127 902 397 krooni. Vahe 18 125 749 krooni (varad miinus

33

kohustused). Seisuga 31.12.2005 vastavalt 122 522 328 krooni, 106 405 306 ja vahe 16 117 022 krooni.

Maakohus viitas otsuses ajutise pankrotihalduri Aivar Leismanni 23.11.2007 aruandele, mille kohaselt oli äriühingul reaalselt rahalisi vahendeid 02.11.2007 seisuga 525 067,69 krooni. Seega, leiab kannatanu vastupidiselt maakohtule, et OÜ Saltreks oli võimeline maksukohustust kandma maksukohustuse tekkimise perioodil ehk ajavahemikus 09.01.2006 kuni 02.04.2006.

Kannatanu viitab kohtuotsuses leiduvale ebatäpsusele. Maakohus viitab kannatanu 20.02.2012 menetlusdokumendile (Tsiviilhagi täiendus, vt kohtuotsus lk 102) ja märgib, et 23.11.2007 OÜ Saltreks ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli OÜ-l Saltreks rahalisi vahendeid 525 067,69 krooni, koos saadud intressidega summas 11 792,72 krooni, kokku 536 860,41 krooni. Sellest 208 920 krooni kuulus hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasuna ja summa 327 776,44 tasuti hagejale maksunõude katteks. Kannatanu kinnitab, et tasumist ei ole kannatanu oma dokumendis märkinud.

Teiseks ebatäpsuseks on põhinõude suurus. Kannatanu vähendas 20.02.2012 menetlusdokumendis (Tsiviilhagi täiendus) põhinõude suurust. Maakohus jätkuvalt käsitleb põhinõude suuruseks endist summat ning puudub ka jälgitav maakohtu mõttekäik, mis asjaoludel jättis kohus vähendatud summa tähelepanuta.

Kohus märgib otsuses (lk 102), et kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist 475 000 liitri erimärgistatud kütuse käitlemine süüdistatavate poolt ning tulenevalt sellest on riigile tekitatud kahju suuruseks 1 824 000 krooni.

Kannatanu leiab, et maakohus on ebaõigesti arvutanud riigile tekitatud kahju suurust. Kohus on kahju suuruse arvutamisel korrutanud käideldud vedelkütuse koguse aktsiisi määraga. Kannatanu hinnangul tuleks aga lähtuda kannatanu 20.02.2012 menetlusdokumendis (Tsiviilhagi täiendus) toodud meetodi järgi, st kõrgema aktsiisimääraga kütuselt tuleks maha arvata soetatud erimärgistatud kütuse eest tasutud madalam aktsiisimäär (690 krooni 1000 liitri kohta).

Samuti märgib kannatanu, et kohus on lähtunud 475 000 liitri tuvastamisel V.Reutovi märkmikus (vaatlusprotokoll tõend 25) märgitust, mille kohaselt alates 27.02.06 kuni 05.04.06 on Altmetsa tee 10 laekunud 475 000 liitrit vedelkütust (vt märkmiku lehed 2006 aastaplaan jaanuar-veebruar). Kohtule on esitatud tõendeid, mille kohaselt on erimärgistatud vedelkütusest lisaainete eemaldamise tulemusena saadud nö puhast kütust koguses 798 000 liitrit. Kriminaalmenetluses on selleks koguseks isegi 836 000 liitrit, kuivõrd vaadeldav periood kriminaalmenetluses ja maksumenetluses (vt 03.12.2007 maksuotsus nr 12-5/786) on erinev.

Kannatanu leiab, et tulenevalt kriminaalasjas esitatud tõenditest, on maakohus igal juhul tuvastanud KarS § 376¹ lg 1 järgi nõutud tingimuse - suur kogus (475 000 liitrit). Seega lähtus maakohus, kannatanu hinnangul, süüdistatava V.Reutovi märkmikus kajastuvatest andmetest, analüüsimata teiste tõenditega tuvastatud kütuse koguseid.

34

Kannatanu juhib kohtu tähelepanu, et V.Reutovi märkmikus kajastuv märge kütuse koguse kohta kajastab üksnes perioodi 27.02.2006 kuni 05.04.2006. Süüdistusaktis on aga vaadeldavaks perioodiks 01.01.2006 kuni 11.04.2006. Tulenevalt eelnevast on maakohus jätnud analüüsimata tõendid, mis käsitlevad käideldud kütuse kogust perioodil 01.01.2006 kuni 06.02.2006.

Kannatanu leiab, et maakohus on lähtunud nö minimaalsest kohtu poolt tuvastatud kütuse kogusest. Kriminaalasja lahendamise seisukohast ei oma see suurt tähendust. Igal juhul on tegemist olulise kogusega (kas 475 000 või 836 000 liitrit), aga tsiviilhagi seisukohast omab tuvastamist nõudev vedelkütuse kogus suurt tähendust. Kannatanu leiab, et maakohus ei ole analüüsinud kütuse koguse suurust tõendavaid tõendeid piisava selgusega.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-60-07 punktis 32 kriminaalkolleegium märgib, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud.

Samas punktis märgib kriminaalkolleegium ka, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse lahendamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole.

Tulenevalt eelnevalt viidatud põhjustele, tsiviilhagis ja selle täienduses esitatud seisukohtadele, ei nõustu kannatanu Harju Maakohtu 05.04.2012 kohtuotsusega osas, millega jäeti tsiviilhagi rahuldamata.

Kannatanu poolt esitatud apellatsioonile esitasid kirjalikud vastuväited süüdistatava J.Medvedevi kaitsja adv. K.Lind, süüdistatava AS Oiliken kaitsja adv. T.Viilup.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavate J.Medvedevi, V.Reutovi, A.Tsapakovi, E.Baškini, J. Ovtšarovi ja I.Galkini kaitsjad endi poolt esitatud apellatsioone. Nende apellatsioone toetasid ka nende kaitsealused. Kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad vaidlesid vastu kannatanu apellatsioonile. Prokurör vaidles vastu süüdistatavate kaitsjate poolt esitatud apellatsioonidele ja toetas prokuröri apellatsiooni. Viimasele vaidlesid vastu süüdistatav S.Jurkin ja AS Oiliken ning nende kaitsjad. Süüdistavate kaitsjad ja prokurör ei toetanud kannatanu apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsioonidega ning apellatsioonidele esitatud vastuväidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

35

1. Esmalt märgib kohtukolleegium, et vaidlustatud maakohtu otsuse näol on tegemist otsusega, mille lugemine võib olla küll aeganõudev, kuid kohtuotsuse lugejale on maakohtu seisukoha kujunemine jälgitav ja arusaadav. Maakohus on esitatud süüdistuste pinnalt tuvastanud keerulise ja mitmelülilise skeemi, mis on ilmselgelt nõudnud aega ja vaeva ka selle skeemi väljamõtlejatelt ning seejärel omakorda jaganud selle skeemi etappideks e. lülideks ja esitanud oma seisukohad iga etapi kohta eraldi. Piirdutud ei ole mitte ainult tõendite pelga loeteluga või pinnapealse analüüsiga vaid neid on igati põhjalikult analüüsitud nii iga tõendit eraldi, kui ka kogumis ja selgitatud, mida üks või teine tõend tõendab. Motiveerimata kohtuotsuseks KrMS prg. 339 lg 1 p.7 mõttes, selist otsust nimetada ei saa. Võib nõustuda või mitte nõustuda maakohtu järeldustega, kuid see iseenesest ei tähenda, et otsus on motiveerimata. 2. Kohtukolleegium märgib, et süüdistataval ja süüdistatava kaitsjal on tõepoolest vaieldamatu õigus esindada kõikvõimalikke kaitseversioone; see on süüdistatava põhiseaduslik ning võõrandamatu õigus. Eelöeldu ei tähenda aga, et kõikvõimalikke esitatavaid kaitseversioone peaks automaatselt käsitlema tõestena ning lähtuma nende kehtivusest (tõepärasusest) seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Oluline on seega tähele panna ning mõista, et in dubio pro reo põhimõtte poolt ei ole hõlmatud igasugused, ka kõige kaugemalseisvamad hüpoteetilised variandid, mis võimaldaks tõendites sisalduvat teavet tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetluse esemeks süüdistustes äratoodud ajavahemikul süüdistustes süüdistatavatele inkrimineeritud tegevus. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks anda hinnangut kohtu all olevate ja olnud juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevusele, mis jääb väljapoole süüdistuses äranäidatud ajavahemikku, uurida juriidiliste isikute majandustegevust, võrrelda majandustegevust puudutavaid numbrilisi näitajaid ja arutleda selle üle, miks süüdistus ei käsitle pikemat perioodi, kui seda on konkreetsel juhul 1.01.2006.a. kuni 11.04.2006.a. Käeoleval juhul on tuvastatud, et tegemist on pikaajalise ja läbimõeldud skeemiga ja on ka võimalik, et menetluse all ei ole kogu skeemi kõik lülid ja kogu skeemis osalenud isikute tegevus aga ka nende kuritegeliku tegevuse kogu ajavahemik, kuid see ei võta kohtult võimalust anda karistusõiguslikku hinnangut käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevale süüdistatavate käitumisele süüdistuses märgitud ajavahemikul. Ehk siis, kohtukolleegium möönab, et kohtu all olevate füüsiliste isikute poolt juhitavad juriidilised isikud võisid tegeleda arutatava tegevuse kõrval nii seadusliku tegevusega, kui ka kuritegelike tegevustega, mida ei ole neile käesoleva kriminaalasja raames inkrimineeritud. Nii kallutab kohtukolleegiumi seisukohta selles, et J.Medvedev võis OÜ Saltreks nimel ja arvel panna toime tegusid, mis moonutasid kogu firma raamatupidamist asjaolu, et tema suhtes on käesoleval ajal käimas kriminaalmenetlus, millises ta viibis ka vahi all ja on praeguseks kautsjoni vastu vabastatud ja teda kahtlustatakse selles, et ta kuulus kuritegelikku ühendusse, milline oli suunatud erinevate maksupettuste toimepanemisele ning temaga koos kahtlustatakse ka isikuid, näiteks O.Kebekov, kes oli ka OÜ Saltreksiga seotud ning on käesolevas kriminaalasjas tunnistaja. Seetõttu on kohtukolleegiumi arvates J.Medvedevi kaitsja poolt apellatsioonis esitatud etteheide selles, et käesoleva kriminaalasja raames ei ole analüüsitud

36

kogu OÜ Saltreks majandustegevust, sisutu. Kohtukolleegium leiab, et selline analüüs ei anna firma majandustegevusest objektiivset hinnangut. 3. Süüdistatava V.Reutovi kaitsja avaldab imestust selle üle, miks valiti läbiotsimiseks ja seega kuriteo lõppkuupäevaks just 11.04.2006.a., s.o. aeg, kui mingit tegevust Allikmetsa tee 10 territooriumil ei tuvastatud ning et professionaalsed jälitustöötajad oleks kindlasti valinud läbiotsimiseks momendi, kui väidetav “vabrik” oleks täies hoos töötanud. Kohtukolleegium ei pea selliseid etteheiteid asjakohasteks. Esiteks, kohtukolleegiumi seisukohast “vabriku” likvideerimine selle täies hoos töötamise hetkel oleks andnud vaid pooliku tulemuse. Tuvastatud oleks vaid vahetud kütuse “pesijad” ning ainult sel ajahetkel “pestav” kütus. Mida konkreetsed kütusepesijad oleks oma tegevuse kohta rääkinud, see on ka ilmselge – et omal algatusel ja ainult enda tarbeks ja ainult üks kord ning kellegi teadmata jne. Teiseks, varjatud jälitustegevust on võimalik läbi viia vaid konkreetselt väljaantud lubade piires. Ruumisiseseks jälgimiseks luba ei olnud ning eelöeldut arvestades olnuks see ka sisutu ja ebaefektiivne. Ruumis sees asus vaid “pesemiseks” vajalik atribuutika ning kütuse toomine-viimine ja vastavad mahutid asusid väljaspool siseruume. 4. Veel märgib süüdistatava V.Reutovi kaitsja, et kuna KarS prg. 376-1 näeb ette vastutuse n.ö “pestud” kütuse käitlemise eest ja maakohus on tuvastanud, et ei ole tuvastatud paakautost ja vaguntsisternidest võetud proovides näitajaid, millised kinnitaks erimärgistuse eemaldamist proovideks võetud kütuselt, siis on ka V.Reutovi süü välistatud. Selle kohta märgib kohtukolleegium, et kaitsja väide nagu näeks KarS prg. 376-1 ette vastutuse vaid sellise kütuse käitlemise eest, millelt on erimärgitus eemaldatud, ei ole õige. KarS prg. 376-1 näeb ette vastutuse ka erimärgistatud kütuselt erimärgituse eemaldamise e. siis erimärgistatud kütuse “pesemise” eest. V.Reutovi süü ja tema käitumisele antava karistusõigusliku hinnangu osas esitab kohtukolleegium oma põhjendused käesolevas otsuses allpool. 5. Ka leiab süüdistatava V.Reutovi kaitsja, et V.Reutovi märkmiku sissekanded ning tema telefonikõned aga ka OÜ Allikaselles raamatupidamisdokumendid ei saa olla V.Reutovit süüstavateks tõenditeks. Raamatupidamise dokumendid on omased iga äriühingu raamatupidamisele, märkmik ja telefon on aga ärimeeste tavalised suhtlusvahendid. Kohtukolleegium nõustub sellega, et telefonivestlused ja raamatupidamisdokumendid ning märkmikud on tõesti ka täiesti tavalised ja lubatavad suhtlusvormid ja arvestuse pidamise ning märkmete tegemise vahendid, kuid see ei välista nende sattumist kriminaalmenetluses ka isikut süüstavateks tõenditeks, kui põhjendatakse, kuidas ja miks need omavad tähtsust isiku süüküsimuse otsustamisel. Puutuvalt V.Reutovilt äravõetud märkmikus olevate sissekirjutuste kasutamisse lubatud tõenditena, märgib kohtukolleegium järgmist. Arvestades vaidlusaluse äravõetud märkmiku sissekannete sisu, võib väita, et tegemist oli käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate tõendamiseseme asjaolude seisukohast tähtsust omavate arvestustega, mis ilmselgelt kajastavad nii kütuse koguseid, kui ka arutatava kuriteo toimepanijate rahalisi suhteid, millised oma sisult ei kannata ametlikku kajastamist raamatupidamises e. tegemist on n.ö. topeltraamatupidamisega. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsusele nr. 3-3-1-39-04, kus on asutud seisukohale, et maksusumma määrati dokumentaalsete tõendite alusel – maksumaksjalt ära võetud vihikute abil.

37

Neid vihikuid on põhimõtteliselt võimalik vaadelda maksumaksja raamatupidamisena, hoolimata raamatupidamise eeskirjade eiramisest, sest vihikud sisaldavad olulisi märkmeid osaühingu tulude ja kulude kohta. Seega on ka käesolevas kriminaalasjas äravõetud märkmik ja selles olevad märkmed dokumentaalseteks tõenditeks ning süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel tuleb neid hinnata kogumis teiste kogutud tõenditega. 6. Süüdistatava J.Medvedevi kaitsja heidab maakohtule ette seda, et maakohus on asunud ekspertiisi järeldusi muutma ja sisustama mõistet, mida tähendab ekspertiisiaktis väljendatud seisukoht happe neutraliseerimise kohta. Kohtukolleegium leiab, kas ja kuidas toimus happe neutraliseerimine e.keemiline protsess, ei oma süüdistatavate süüküsimuse ja nende käitumisele antava karistusõigusliku hinnangu seisukohast määravat tähtsust. Asjaolu, et süüdistuses märgitud ajal toimus süüdistuses märgitud kohas erimärgistatud kütuselt erimärgistuse eemaldamine on maakohtu otsuse kohaselt tõendatud mitte ainult ekspertiisi tulemustega, vaid ka muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eelkõige Allikmetsa tee 10 ruumides leitud töövalmis atribuutikaga ja vajalike ainetega, millised üheselt viitavad n.ö. sinise kütuse “pesemisele”. Kusjuures kasutatud vahendite kogused viitavad selle tegevuse pikaajalisusele. Erimärgistatud kütuse “pesemine” e. konkreetsel juhul värvaine eemaldamine toimus kütusele väävelhappe lisamise teel. Sellest protsessist tekkinud sade eemaldati filtreerimise teel läbi klaasvilla ning settepotist kütuse läbilaskmise teel. Selle tegevusega on täidetud ka KarS prg. 376-1 ettenähtud üks teokoosseis e. erimärgistatud kütuselt erimärgituse eemaldamine. Kas peale seda tekitati keemiline reaktsioon lahuse neutraalseks muutmiseks, mis toimub aluse lisamisel happelisele lahusele e. happe neutraliseerimine, ei oma karistusõigusliku hinnangu andmisel süüdistatavate käitumisele enam määravat tähtsust. 7. Ka on mitmes apellatsioonis maakohtule ette heidetud kohtuotsuses maakohtu poolt väljaöeldud seisukohta selle kohta, miks maakohtu arvates süüdistatavad J.Ovtšarov ja A.Tsapakov keeldusid maakohtus ütlusi andmast. Maakohus on järeldanud, et nimetatud süüdistatavad keeldusid ütluste andmisest kohtus seetõttu, et neil ei ole enda kaitseks midagi öelda ja sellest seisukohast püütakse apellantide poolt välja lugeda menetlusõiguse olulist rikkumist e. süüdistatavate keeldumist ütluste andmisest on kasutatud nende endi vastu süüküsimuse otsustamisel. Kohtukolleegium leiab, et selline maakohtu järeldus tõesti sisaldub vaidlustatud otsuses, kuid kohtuotsuse lugejale on piisavalt selge, et süüdistatavate n.ö. “vaikimist” ei ole tõendite hindamisel nende endi vastu kuidagi kasutatud. Süüdistatvate J.Ovtšarovi ja A.Tsapakovi taktika mitte ütlusi anda on igale kriminaalasja materjale tundvale isikule läbinähtav ja arusaadav. Isikud, kes esialgselt väidavad, et nemad vaid kütsid öösiti ruume erimärgistatud kütusega ja pärast tutvuvad nende endi jutuga telefonikõnede eristusest, ei saa kuidagi veenvalt selgitada ei varemantud ütlusi ega ka ütluste muutmist enda käitumise õigustamiseks mõne muu uue valitud versiooniga ja vaikimine e. ütluste andmisest keeldumine on ilmselgelt neile kõige soodsam valik. Kohtukolleegium ei näe maakohtu poolt väljaöeldud seiuskohas PS prg. 22 lg 3 rikkumist. J.Ovtšarovi ja A.Tsapakovi, kui küstuse vahetute “pesijate” süüküsimust käsitleb kohtukolleegium edasipidi.

38

8. Süüdistatava J.Medvedevi kaitsja leiab, et tõendamata on jäetud olulised asjaolud, millised takistavad süüdistatavate süüdimõistmise ja nimelt, ei ole kindlaks tehtud mahuti nr. 5 suurust. Süüdistusakti kohaselt lisasid süüüdistatavad A.Tsapakov ja J.Ovtšarov hapet just mahutisse nr. 5 ning selle mahuti suuruse tuvastamata jätmine kaitsja arvates võtab võimaluse üldse tuvastada tootmisprotsessi efektiivsust e. kas selline seadmestik võimaldas üldse eemaldada süüdistatavatele etteheidetud kütuse koguselt erimärgistust. Kohtukolleegium on seisukohal, et mahuti nr. 5 suurus ei mõjuta kuidagi tootmisprotsessi efektiivsust. Kütuselt erimärgistuse eemaldamise protsess on sisuliselt nn. voolamisprotsess, mille käigus pumbatakse ühest anumast erimärgistatud kütus teise anumasse, millises saadakse siis nn. valge kütus. Pesemine ise seisneb selles, et vahepeal läbib kütus anuma, kus on erimärgistuse eemaldamiseks vajalik hape ja seejärel toimub siis filtreerimine ja võimalik, et ka neutraliseerimine, et hapet ei saaks tuvastada valges kütuses. Mahuti nr. 5 on käesoleval juhul anum, kuhu lisati n.ö. puhastusvahendit e. hapet ja sisuliselt sõltub selle mahuti suurusest üldse mitte läbilastava kütuse lõppkogus vaid see, kui palju sinna hapet lisatakse ja kui tihti seda korratakse e. protsessi juures vahetult töötavate isikute töökoormus. 9. Kohtukolleegium tõdeb ka seda, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on väljas asuvate mahutite suuruseks märgitud 50 kuupsentimeetrit (VI kd. t.l.245-284). Maakohus on tõendite hindamisel märkinud, et tegemist on ilmselgelt kirjaveaga, mis on inimlik eksitus ja et õige suurus peaks olema 50 kuupmeetrit ja see on tuvastatav ka teiste tõenditega. Kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus ei täpsusta, milliste tõenditega oleks tuvastatav õige mahutite suurus ja seega on mahutite suurus tõendamata. Kohtukolleegiumi seisukoht selles küsimuses on järgmine. Vaidlust ei saa olla selles, et väljas asuvad mahutid (nr.1 ja 2) ei saa kuidagi olla mahuga 50 kuupsentimeetrit. Teisendades nimetatud mahu liitriteks arvestusega, et 1 kuupsentimeeter võrdub 1 milliliiter, oleks mahuti mahuks 50 milliliitrit. 1 milliliiter võrdub 0,001 liitrit. Seega vaatlusprotokollis märgitu kohaselt mahutaks üks mahuti 0,05 liitrit, mis on enam, kui absurdne. Tõenditeks, mis sellise mahu välistavad on eelkõige fotod, millistelt on silmaga näha, et need mahutid ei ole nii väikesed. 01.04.05 on sõlmitud rendileping Agro Tes ja Saltreks vahel, mille kohaselt saab kasutada Altmetsa tee 10 asuvat mahutit mahutavusega 50 kuupmeetrit. Samuti ei kasutata sellisesse minianumasse – 50 kuupsentimeetrit - mahtuva kütuse transpordiks paakautot ja üldse ei peaks sellise anuma täitmiseks kuuluva vedeliku transportimiseks kasutama mingit transporti, see mahuks lihtsalt taskusse ära. Avastatud seadmed, s.h. voolikud ei oleks kasutatavad sellisele mahutile jne. Kohtukolleegium nõustub seega maakohtuga, et vaatlusprotokollis on numbriline näitaja õige e. 50 ja eksitud on mahuühikuga e. kuupmeetri asmele on kirjutatud kuupsentimeeter. 50 kuupmeetrit on ümberarvestatuna 50000 liitrit. Seejuures on kohtukolleegium seisukohal, et mahutite maht e. täpne suurus ei ole oluline suurus selleks, et pidada võimalikuks teatud koguse kütuse n. pesemise teatud aja jooksul, sest mahutite suurusest nagu juba varem öeldud sõltub vaid see, kui tihti tuleb neid uue lähteainega täita või lõppsaadusest tühjendada e. kui palju tuleb kasutataval inimtööjõul tööd teha. 10. Apellatsioonides leitakse, et käesoleval juhul tulnuks läbi viia kas uurimiseksperiment või teha matemaatiliste arvutustega kindlaks, kas üldse olnuks

39

süüdistuses märgitud ajavahemiku jooksul “pesta” süüdistustes märgitud kogust erimärgistatud kütust ning leitakse, et kuna seda pole tehtud, siis ei saa ka pidada võimalikuks nendes kogustes kütuse “pesemist”. Kohtukolleegium leiab, et uurimiseksperimenti ei ole vajalik ega ka võimalik läbi viia. Sisuliselt tähendanuks see kogu seadmestiku ülespanekut ja suuri rahalisi ressursse lähteaine, lisaainete jms., soetamiseks aga ka kvaliteetse erimärgistatud kütuse kadu ning sisuliselt tähendaks see süüteo toimepanemist. Matemaatiliste arvestuste tulemused saaks olla arvestatavad vaid siis, kui oleks teada täpsed lähteandmed, milliste saamine oleks võimalik vaid olukorras, kus süüdistatavad – vahetud kütuse pesijad - süüd tunnistavad ja ka ütlusi annavad, mida käesoleval juhul ei ole. Vaidlus on selles, kas reaalselt on võimalik süüdistatavatele inkrimineeitud süüdistuses märgitud ajavahemikul e. kolme ja poole kuuga läbi pesta neile inkrimineeritud suurt kogust kütust, milleks on süüdistuse järgi 836000 liitrit ja maakohtu otsuse kohaselt 475000 liitrit. Kohtukolleegium on seisukohal et see on reaalne ja seejuures lähtub kohtukolleegium kohtupraktikast e. samaliigilistes asjades analoogsetes süüdistustes juba jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaoludest e. kogustest. Nii on kriminaalasjas 1-06-16195 tehtud jõustunud kohtuotsusega tuvastatud umbes pooleteist kuuga umbes 153 360 liitrist erimärgistatud vedelkütusest erimärgituse eemaldamine. Kriminaalasjas nr. 1-07-3482 on nendeks näitajateks ajavahemikul 05.03.2004 - 06.07.2004 kokku 182 250 liitri ja 15.07.2004 (NB !!! ühe päevaga) kokku 83 685 liitri erimärgistatud eriotstarbelisest diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamine. Samas süüdistuses on ka kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-10-2012 (tegemist on eraldatud kriminaalasjadega, millistest esimene lahendatud kokkuleppemenetluses, teine üldmenetluses). Arvestades eelnimetatud koguseid ja ajavahemikke, ei pea kohtukolleegium arutatavas kriminaalasjas tuvastatud koguses tuvastatud ajavahemiku jooksul erinevalt apellantidest midagi imestamisväärset ega ebareaalset. 11. Kindlasti ei saa nõustuda seisukohaga, et katseprotokollides hariliku pliiatsiga tehtud käsikirjalised märkused kujutavad endast dokumendi parandust, mida tulnuks teha õiendiga, kust oleks väljaloetav, kes paranduse tegi, mis on paranduse sisu ja paranduse aeg. Kuna seda pole tehtud, siis leitakse, et kõik aktid ja protokollid, kus esinevad n.ö. sellised parandused on ebausaldusväärsed tõendid. Kui uurida dokumente, millistes n.ö. vigade parandamist antud juhul nähakse, siis võib julgelt väita, et tegemist ei ole dokumendis teksti parandamisega. Paranduseks loetakse siiski sellist muudatuse tegemist, mis mingilgi moel muudab dokumendis esialgselt kirjapandut sisuliselt. On selge, et olenemata, kes konkreetselt need hariliku pliiatsiga kirjutused dokumenti tegi – uurija, prokurör, kohus – võis iga järgmine dokumendi lugeja selle ka sama hästi maha kustutada ja ei tehtud juurdekirjutus ega ka selle mahakustutamine ei oleks kuidagi dokumendi sisu muutnud. Hariliku pliiatsiga juurdekirjutused selgitavad lihtsalt, millist mahutit jms. objekti dokumendis trükitud plommi number tähistab. See juurdekirjutus on ilmselgelt tehtud menetleja poolt näiteks süüdistuse või muu menetlusdokumendi koostamisel, et mitte kasutada tekstis plommide numbreid, millistes olnuks teksti lugejal raskem orienteeruda vaid n.ö. objektide nimetusi. Selline hariliku pliiatsiga tehtud juurdekirjutust, mis on hõlpsasti kustutatav mitte

40

ainult selle sinna kirjutanud isiku poolt, vaid ka iga järgmise lugeja poolt, ei mõjuta konkreetse dokumendi, kui tõendi usaldusväärsust. 12. Ka ei muuda kohtukolleegiumi arvates lubamatuteks tõenditeks katseprotokolle, kui dokumente tegur, et nendel on märgitud ühel mitmetest protokollides olevatest dateeringutest aastaarvuks 2005.a. 2006.a. asemel. Maakohtu istungil on olnud ka see küsimus arutusel ja prokuröri poolt on esitatud täiendavad tõendid tõendamaks, ete õigeks aastaarvuks on 2006.a. Kõik vaidlusalused katseprotokollid sisaldavad peale vigase kuupäeva mitmeid muid kuupäevi ( katseprotokolli väljaandmise kpv. – 18.o5.2006.a., proovi võtmise kpv. – 20.04.2006.a. ja laborisse saatmise kpv. – 24.04.2006.a. ), mis ilmselgelt kinnitavad seda, et dokumentide päises olevad dateeringud on aastaarvu osas ekslikud. Tegemist on n.ö. trükiveaga, mis saades alguse esimesest dokumendist on sama dokumendi “põhja” kasutamisel läbinud ka kõiki järgmisi dokumente. Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ning süüdistustes esitatud tehiolusid on välistatud aastaarvuna 2005.a. 13. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsusega on vastuvaidlematult tõendatud ning seda ei eita tegelikult ka apellandid, et Altmetsa tee 10 toimus erimärgistatud kütuselt erimärgistuse eemaldamine ning vaidlusküsimuseks on esiteks selle kogus ja teiseks isikute ring, kes kuuludes tuvastatud kuritegeillikku skeemi, olid selle teo toimepanijad. 14. Süüdistusversioon toimunust on kokkuvõtvalt järgmine. Jevgeni Medvedev, kes oli OÜ Saltreks juhatuse liige leppis kokku OÜ Alikaselles juhatuse liikme Vadim Reutoviga, keda tema äraolekul asendas sama OÜ manadžer Igor Galkin, selles, et hakkavad erimärgistatud diislikütust erimärgistuse lisaainetest puhastama ja seda siis edasi müüma. Erimärgistatud diislikütuse puhastamine toimus Altmetsa tee 10 Maardus. Jevgeni Medvedevi osaks teoplaanis oli erimärgistatud diislikütuse ostmine AS-st Oiliken, kelle juhatuse esimees oli S.Jurkin. S.Jurkin müüs J.Medvedevile e. OÜ-le Saltreks erimärgistatud kütust ja tegi seda teadmisega, et seda ei kasuta OÜ Saltreks mitte sihipäraselt vaid koos OÜ Alikaselles pestakase kütus n.ö. puhtaks ning S.Jurkin, teades, et tegemist ei ole kvaliteetse kütusega, ostis sellise pestud kütuse n.ö. valge kütuse pähe tagasi. Vahetult ja V.Reutovi ning I.Galkini juhtimisel tegelesid erimärgistuse eesmaldamisega kütuselt J.Ovtšarov ja A.Tsapakov. E. Baškini, kes oli OÜ Alikaselles töötav tsisternauto juht, tegeles erimärgistatud kütuse veoga n.ö. pesemiskohta ja vedas sealt siis juba pestud kütuse AS Oliliken. Süüdistuse järgi toimus tegevus ajavahemikul 1.jaanuar 2006.a. kuni 11.aprill 2006.a. ning pestud kütuse koguseks oli süüdistuse järgi 836000 liitrit. Maakohus vähendas nimetatud kogust 475000 liitrini. 15. Esmalt käsitleb kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni ja selles tõstatatud vaidlust, kas Sergei Jurkin ja AS Oilikeni süüstamine neile süüdistuses inkrimineeritud tegevuses on tõendatud e. kas nimetatud isikud kuulusid arutatava kuriteo toimepanijate ringi. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistus on S.Jurkini ja AS Oiliken osas tõendamata ja ka prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust sellise järelduse muutmiseks. Sergei Jurkin´it süüdistatakse selles, et tema on osutanud füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi Vadim Reutov´i, Jevgeni Medvedev´i, Igor Galkin´i, Juri Ovtšarov´i ja Andrei Tsapakov´i poolt ajavahemikul 01.01.06.a. kuni 11.04.06.a. toime pandud

41

erimärgistatud diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamisele, samuti on S. Jurkin AS Oiliken juhatuse liikmena hoidnud erimärgistusest puhastatud diislikütust. Seejuures seisneb süüdistuse kohaselt ainelise kaasabi osutamine erimärgistatud kütusest erimärgistuse eemaldamiseks selles, et S.Jurkin ja AS Oiliken müüsid J.Medvedevile e. OÜ-le Saltreks erimärgistatud kütust ja erimärgistusest puhastatud kütuse hoidmine seisneb selles, et nad ostsid teadvalt sellist kütust OÜ-lt Alikaselles ning hoidsid seda. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et objektiivselt heidetakse süüdistatavatele ette tegevust, mis oli nende põhikirjajärgne majandustegevus n.ö. igapäevane töö. Inkrimineeritav tegevus e. OÜ-le Saltreks erimärgistatud kütuse müük ja OÜ.lt Alikaselles valge kütuse ost, ei väljunud mingilgi määral firma tegevusvaldkonna piiridest ning see toimus range tollijärelevalve ja kontrolli all. Andmaks hinnangut S.Jurkini ja AS Oilikenile inkrimineeritud täideviimisteole e. erimärgistusest puhastatud kütuse hoidmisele, märgib kohtukolleegium, et tegelikult ei eita ka prokurör seda, et sellise kütuse olemasolu AS Oilikeni valdusest ei ole tuvastatud, ühtegi tõendit ühegi kütuse analüüsi näol kriminaalasjas ei ole. On kaks võimalust, esiteks et sellise kütuse olemasolu on võimalik vastavate analüüsidega kindlaks teha e. tuvastada seal kõrgendatud väävelhappe sisaldust või väidetava lisamarkeri – kollase värvi olemasolu või vähemalt tuvastada kütuse ebakvaliteetsust, mis peaks kaasnema seoses väävelhappe neutraliseerimisega, kui seda oleks tehtud, sest selline keemiline protsess tähendab sisuliselt seda, aluse ja happe vahelise reaktsiooni tulemusena tekivad sool ja vesi, millistest viimane ei peaks erinevalt soolast olema eemaldatav ka filtreerimise ja setitamise protsessiga – ja sellisel juhul kinnitaks seda ekspertiis. Või teiseks, et seda ei saagi kindlaks teha – sellisel juhul peaks olema kogutud usaldusväärseid tõendeid, mis kohtukolleegiumi arvates saavad olla vaid keemiateadmisi omavate isikute seisukohad, mis üheselt lükkaks ümber väited, et erimärgistusest puhastatud kütus ja valge tavakütus ikkagi erinevad teineteisest oma keemiliste omaduste poolest ja kvaliteedilt. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt teeb kohtukolleegium järelduse, et, kui AS Oiliken oleks hoidnud ebakvaliteetset kütust, oleks see olemasoleva järelevalveja kontrollmeetodite olemasolul ka kindlasti pidanud avalduma vastavates proovides ja analüüsides. Prokuröri seisukoht on üles ehitatud versioonile, et olemasolevad proovivõtuaktid on võltsitud e. et tegelikult neid ei võetudki. Kohtukolleegium peab sellist väidet paljasõnaliseks. Esiteks, AS Oiliken on kütusemüügiga tegelev firma, kellel on palju kliente ja mitte ühtegi tõendit selle kohta, et AS-lt Oiliken on keegi saanud ebakvaliteetset kütust, ei ole. Teiseks, kohtukolleegiumi arvates saab selline väide olla tõsiseltvõetav ja arvestatav süüdistatavaid süüstava asjaoluna vaid siis, kui tõendatakse, et vastavate proovide võtja(d) on ja seda nad sellisel juhul peaks olema, kuritegelikus kokkuleppes süüdistatavatega ning on üheks tuvastatud kütusepesu keti lüliks ja on seega ka vastutusele võetud. Prokurör tugineb sellise väite esitamisel jälitustegevuse protokollile, väites, et paakauto reg nr 269 ATB varjatud jälgimise käigus ei nähtud 11.04.06.a., et Analiit AA inspektor oleks paakautost proove ka võtnud (jälitusprotokoll 05.01.10.a. nr 11.1-3/04/14-3, tõend nr 88). Kohtukolleegiumi arvates ei kinnita prokuröri poolt väidetav proovi võtmise protseduuri mittenägemise fakt veel seda, et proove ka ei võetud. Jälgimine ja

42

filmimine toimub tavaliselt ühest kohast mitte n.ö. erinevatest ilmakaartest ja seetõttu on selge, et kaadrisse ei pruugi jääda kogu toimunud tegevus. Ka viitas prokurör kellaaegade erinevusele tunnistaja Tsituk ütluste ja jälitustegevuse protokollis. Erinevus seisneb selles, et tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta proove kell 8.30, kuid jägimisega tuvastati paakauto saabumine terminali territooriumie alles kell 8.38. Kohtukolleegium ei pea sellist ajalist erinevust sedavõrd erinevaks et see kaaluks üles eelöeldud seisukoha. Tegemist on väikese ajalise erinevusega, mis võib tavaelus tekkida sellest, et üks ümardab pisut aega lähima pooltunnini, teisel võib samal ajal esineda teatud ebatäpsus kellaja kaamerale seadmisel. Puutuvalt S.Jurkinile ja AS-le Oiliken süüdistuses omistatud kaasaaitamistegevuse hinnangu andmisesse e. väitesse, et nimetatud süüdistatavad, müües OÜ-le Saltreks erimärgistatud kütust, aitasid kaasa erimärgistatud kütuselt erimärgistuse eemaldamisele, siis selles osas märgib kohtukolleegium järgmist. AS Oiliken müüs OÜ -le Saltreks erimärgistatud kütust range kontrolli ja järelevalve all. Selliseid asjaolusid, mis viitaksid selle tegevuse juures mingitegi normide ja seaduste rikkumisele, ei ole tuvastatud. Etteheidetav tegevus oli AS Oiliken põhikirjakohane majandustegevus e. võib öelda igapäevane töö. Seejuures AS-l Oiliken ja firma töötajatel kuni juhtideni ei olnud vähimatki alust ja nad ei saanud keelduda OÜ-le Saltreks erimärgistatud kütuse müügist. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse prg. 1-2 lg 2 kohaselt on sellise keeldumine võimalik vaid juhul, kui juriidiline isik ei esita seaduses märgitud andmeid ja dokumente millised on sama prg. 1 lõike kohaselt juriidilise isiku esindaja volikiri, millele on märgitud juriidilise isiku esindaja nimi ja isikukood ning esindatava juriidilise isiku nimi, registreeringu number või selle puudumisel registrikood. Tegemist oli pikaajalise lepingulise kliendiga, kes oli ostnud AS-lt Oiliken erimärgisttaud kütust ka enne süüdistuses märgitud ajavahemikku ja kellel oli olemas selleks ka õigus, mida igakordselt aktsepteeris toll. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 6.mai 2008.a. kohtuotsuses kriminaalasjas 1-02-41 mõistnud õigeks maksukuriteos (ümbrikupalkade seotult) raamatupidaja keda süüdistati maksukuriteole kaasaaitamises ja põhjendanud õigeksmõistmist kokkuvõtvalt samuti sellega, et E.P.-le kaasaaitamisteona etteheidetav kutsetegevus ei toetanud põhitegu e. kaassüüdistatavatele etteheidetavat kuritegelikku käitumist. E.P. tegi oma tööd ja ainuüksi oma töö tegemine ei saa teha inimest vastutavaks selle eest, et tema töö tagajärjed on hinnatavad kellegi teise isiku , antud juhul kaassüüdistatavate käitumisele juriidilise hinnangu andmisel kuriteo objektiivsesse külge kuuluva käitumisena .Ehk siis ka antud juhul S.Jurkin ja AS Oiliken müüsid kütust nagu olid seda ennegi teinud ja asjaolu, et J.Medvedevile ja OÜ –le Saltreks heidetakse ette sellesama võõrandamist, kui kuritegu, ei saa automaatselt muuta S.Jurkini ja AS Oiliken tegevust kuritegelikuks. Mõlemil juhul puudusid isikutel e. nii raamatupidajal, kui ka antud juhul kütuse müüjal – valikud. Sellistel juhtudel tuleb kohtukolleegiumi arvates tõsikindlalt tõendada, et selline isik on teadlik ja aktsepteerib teiste kuriteo toimepanijate kuritegelikku käitumist. Nii nagu relvakaupluse müüja ei saa tulirelva müües ja seda täiesti seaduslikel alustel müües, välistada, et selle relvaga tapma ei minda, nii ka erimärgistatud kütuse müügi puhul ei ole välistatud, et ükskõik kellele seaduslikel alustel müüdav erimärgistatud kütus ei satu süüteo objektiks. Kohtukolleegium on seisukohal, et

43

sellisel juhul, kui oleks kordki tuvastatud fakt, et AS Oliliken oli ostnud OÜ-lt Alikaselles ebakvaliteetset küstust, oleks kindlasti ka võimalus rääkida sellest, et AS Oilikenil oli põhjendatud alus kahtlusteks, et OÜ Saltreks ja OÜ Alikaselles on omavahel mingites kokkulepetes, mis viitavad ebaseaduslikule kütuseärile jms. Sellisel juhul võiks kõne alla tulla nende prokuröri poolt esitatud asjaolude hindamine S.Jurkini ja AS Oiliken süüstamise e. neile kahjulikus suunas. Olukorras, kus tõendeid selle kohta, et AS Oiliken on ostnud ebakvaliteetset kütust, jäävad kõik need telefonivestlustest jms. kontekstist väljarebitud laused siiski paljasõnalisteks ja ainult oletusteks, millistele ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Sisuliselt on tegemist vestlustega, millest võib teha järeldusi nii nii süüdistatvaid süüstavas suunas, kui ka süüdistavate poolt antud selgitustega süüdistatavaid õigustavas suunas e. tegemist on selliste katketega, mis eraldivõetud tõendina ei loo süüdistust toetavat e. süütavat tõendit. Siinjuures peab kohtukolleegium asjakohaseks viidata ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-10-11 p.des 22- 26 esitatud seisukohtadele, mis kinnitavad kohtukolleegiumi seisukohta selles, et prokuröri poolt üldisest kontekstist väljarebitud laused ja ka käitumisaktid ei ole piisavad antud juhul S.Jurkini ja AS Oiliken tegevusest kuritegeliku tahtluse tõendamiseks. Eeltoodu alusel jätab kohtukolleegium prokuröri apellatsiooni süüdistatavate S.Jurkini ja AS Oiliken osas muutmata. Eeltoodut arvestades tõdeb kohtukolleegium, et kuna kedagi ei ole süüdi mõistetud ei „pestud“ vedelkütuse ega ebakvaliteetse kütuse ostus, siis on tõendamata ka see, et sellist kütust oleks võõrandatud. Kuigi, arvestades sellise „pestud“ kütuse kogus iseenesest annab aluse kahtlusteks, et inkrimineeritud tegevuse eesmärk oli „pestud“ kütuse müük, ei saa kellelegi inkrimineerida ka selle võõrandamist, mida maakohus tegelikult ei olegi teinud e. ei ole ühegi süüdistatava puhul lugenud tõendatuks „pestud“ kütuse võõrandamist. Ka ei ole sellist kütust tuvastatud kuskil ladustatuna, mistõttu ei saa kohtukolleegium vastata adv. O.Nišajevi poolt apellatsioonis tõstatud küsimusele „kus on see müstiline pestud kütus“. Seda ei ole tuvastatud, kuid see asjaolu ei välista mingilgi määral otsustada süüdistatavate süüküsimust teistes seaduses ettenähtud ebaseaduslikes käitlemisviisides selle kütusega. 16. Maakohtu arvates on tõendamist leidnud, et Juri Ovtšarov tegeles erimärgistatud diislikütusest lisaainete eemaldamisega ning erimärgistusest puhastatud vedelkütuse üle arvepidamise tagamisega ning Andrei Tsapakov Ovtšarovi abilisena eemaldas erimärgistatud kütusest lisaaineid, soetas erimärgistuse eemaldamiseks vajalikke happeid, klaasvilla, väljastas Reutovi või Galkini korraldusel vedelkütust autojuht Baškinile. J.Ovtšarovit ja A.Tsapakovi süüdistati nii erimärgistatud kütuselt erimärgistuseks kasutatud lisaainete eemaldamises, kui ka juba lisaainetest puhastatud vedelkütuse hoidmises ja ladustamises. Maakohus luges tõendatuks nende tegevuse vaid erimürgistatud kütuselt lisaainete eemaldamises. Prokurör ja kannatanu ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Seega käsitleb kohtukolleegium vaid J.Ovtšarovi ja A.Tsapakovi tegevust, millise maakohus on vaidlustatud otsuses tõendatuks lugenud e. n.ö. vedelkütuse vahetut pesemist. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on oma otsuses põhjalikult analüüsinud kõiki nimetatud süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid ning nende tõendite pinnalt tehtud maakohtu järeldustega on ümber lükatud apellatsioonis esitatud peamine väide, mis tugineb kaitseversioonile,

44

et süüdistatavad J.Ovtšarov ja A.Tsapakov ei saanud aru, et nad tegelevad erimärgistatud kütuselt lisaainete eemaldamisega, vaid siiralt arvasid, et tegelevad katla kütmisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning maakohtu poolt sedastatuga, et tegemist on enam, kui absurdse väitega, millise ümberlükkamiseks piisab vaid sellest, kui tutvuda J.Ovtšarovi telefonivestluste sisuga. Ka A.Tsapakovi samasisulised väited muutuvad automaatselt paljasõnalisteks, kui arvestada seda, et ta käis ostmas ja tõi kohale erimärgistatud kütuse puhastamiseks lisaainetest vajalikke vahendeid – hapet, klaasvilla jm. Kuna ta oli värvatud “tööle” J.Ovtšarovi poolt, siis on põhjendatud ka seisukoht, et ta teadis täpselt, mida ja kuidas tuleb teha ning, mis on tehtava töö sisu ja tulemus. Selge on see, et katelt selliselt ei köeta. Milleks on vaja kütuse põletamiseks soojasaamise eesmärgil seda puhastada, filtreerida, setitada ? See oleks iga katlakütjana tööle võetud inimese esmane küsimus ja vastus sellele oleks ka kohe selge. Ka on kohtukolleegiumi arvates usutav, et süüdistatavad vähemalt visuaalselt tutvusid oma töö tulemusega. See nähtub ka telefonivestlustest, kus räägitakse, et tulemus ei olnud sobiv, et nähtav tahm jne. Väidet, et süüdistuses inkrimineeritud tegevust ei saanud süüdistatavad teostada seetõttu, et oli olemas ka n.ö. igapäevane ametlik töökoht, ei ole samuti tõsiseltvõetav. Esiteks said süüdistatavad n.ö. objektil viibida ühekaupa ning eeldatavasti just selleks, et kütusepesu kindlustada pideva mehitatud tööjõuga, värbaski J.Ovšarov endale lisatööjõudu. Teiseks, kui jälgida maakohtu otsuses tõendite hindamisel analüüsitud telefonivestlusi, milliste üheks pooleks oli vahetu kütusepesija J.Ovtšarov, siis enamus kellaaegu langevad õhtusele või varahommikusele ajale. Teiseks, kui väidetakse, et nad olid küll tegevad süüdistuses märgitud kohas, kuid seda katlakütjana, siis oli neil ju võimalus leida ametliku töö kõrvalt ööpäevas aega katla kütmiseks ja järelikult oli ka võimalus sama aeg leida selleks, et tegeleda ebaseadusliku kütusepesuga. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavad J.Ovtšarov ja A.Tsapakov tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ja võrdse teopanusega ning mõlemad realiseerisid ka KarS 376-1 ettenähtud teokoosseisu e. eemaldasid erimärgistatud kütuselt lisaaineid. Seega tegutsesid nad vähemalt täideviijatena ja kuigi kohtukolleegiumi arvates oleks neile omistatav ka kaastäideviimine, ei pea kohtukolleegium seda vajalikuks käsitleda, sest neile ei ole karistuse mõistmisel inkrimineeritud raskendava mittekoosseisulise asjaoluna kuriteo toimepanemist grupis. 17. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et erimärgistuse eemaldamist, selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmist ja ladustamist organiseeris Vadim Reutov, viimase äraolekul täitis Reutovi tegevusi Igor Galkin. Kui V.Reutovile ja J.Galkinile on süüdistuses omistatud ka pestud kütuse võõrandamine, siis maakohus ei ole seda tõendatuks lugenud. See on ka loogiline, sest maakohus mõistis väidetava ostja õigeks. Prokurör vaidlustades n.ö. ostja õigeksmõistmise, ei ole vaidlustanud maakohtu poolt erimärgistusest puhastatud kütuse võõrandamise väljajätmist V.Reutovi ja J.Galkini süüdistusest, sattudes selliselt kohtukolleegiumi arvates teatud vastuollu oma arutlustes. Seega ei ole apellatsioonimenetluse esemeks ka küsimus sellest, kas V.Reutov ja J.Galkin võõrandasid erimärgistatusest puhastatud kütust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldusega, et V.Reutovi ja J.Galkini süü on maakohtu otsusega tuvastatud tegevuses leidnud

45

tõendamist ja põhjalik tõendite analüüs on maakohtu otsuses esitatud. Tõendid, millistele maakohus oma järelduse rajas on lubatavad ning nende lubatavust on kohtukolleegium juba oma otsuses põhjendanud. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Muuhulgas nõustub kohtukolleegium ka maakohtu järeldusega, et V.Reutov ja J.Galkin, kes küll ise vedelkütuse puhastamisega lisaainetest ei tegelenud vahetult, tegutsesid grupis ja seda ka kütuse vahetute puhastajatega ning on ka kuriteo kaastäideviijateks. Ka on põhjendatud nende süüdimõistmine juba erimärgistuseks kasutatud lisainetest puhastatud kütuse ladustamine ja hoidmine. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud kõigist asjaoludest, mis puudutasid vajaliku erimärgistatud kütuse soetamist e. nemad tegelesid erimärgistatud kütuse hankimisega, pidasid vastavat arvestust, tasusid nii selle kütuse eest, kui ka kütuse pesijatele tehtud töö eest, neil oli pidev kontroll käimasoleva puhastusprotsessi üle, nad olid võib öelda pidevas ühenduses vahetute kütusepesijatega, teadsid kõigist tekkinud probleemidest kuna neile kanti pidevalt ette olukorrast – kui palju ja kui hästi vajalik tulemus realiseerus, lahendasid tekkinud probleeme. Eesmärk oli kõigil ühine – eemaldada erimärgistatud kütuselt lisaained ja realiseerida see kasu saamise eesmärgil n.ö. puhta kütusena. OÜ Alikaselles poolt olid renditud nii ruum, kuhu oli üles pandud vajalik atribuutika, kui ka mahuti, kus ladustati ja hoiti seaduses käitlemiseks keelatud kütust. Samuti toimus selle kütuse vedu OÜ Alikaselles paakautoga, milles hoiti kütust selle veo ajal. Kas ja kellele see realiseeriti ei ole enam käesolevaks ajaks kriminaalmenetluse esemeks. V.Reutovi ja J.Galkini teopanus oli seega oluline ja ilma nende vastava tegevuseta ei oleks ka võimalik olnud teokoosseisu realiseerida e. kütust puhastada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestvas praktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn teovalitsemise teooria, mille alusel kujutab KarS § 21 lg 2 ls 1 endast nn omistamisnormi, mille alusel vastutab kaastäideviija ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii, nagu oleks ta selle ise toime pannud (käesoleval juhul – vedelkütusest lisaainete ebaseaduslik eemaldamine ja kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik tootmine, sh selle tulemusel saadu hoidmine ja ladustamine) – kuid tuleb rangelt silmas pidada, et see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Kaastäideviimine teovalitsemise teooria tähenduses nõuab isikute gruppi kui tervikut iseloomustavate objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamist. Väga selgesõnaliselt on sellisele seisukohale asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium, märkides otsuses nr 3-1-1-97-04 järgmist. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel (p 21.1). Samuti peab täideviijaid iseloomustama ühine teootsus ehk teisisõnu - kooskõlastatud käitumine teatud eesmärgi saavutamiseks. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest - st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda

46

teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena (p 21.2). Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist teovalitsemise tahtlus V.Reutovi ja J.Galkini poolt, mis annab põhjendatud aluse lugeda V.Reutov ja J.Galkin kuriteo kaastäideviijateks ning inkrimineerida ka neile karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemine grupis. 18. E.Baškinit süüdistati erimärgistuseks kasutatud lisainetest puhastatud vedelkütuse hoidmises ja selles on ta ka süüdi mõistetud. E.Baškinile inkrimineeritud tegevus, milles ta ka süüdi mõisteti seisnes selles, et ta olles paakauto juht, kes töötas OÜ-s Alikaselles teostas n.ö. veoteenust ja vedas sündmuskohalt e. Allikmetsa tee 10, kus puhastati erimärgistatud kütust lisaainetest ärapestud kütuse. Seejuures oli E.Baškin teadlik sellest, et kohas, kust ta sellist kütust ära vedas, puhastati erimärgistatud kütust erimärgistuseks kasutatud lisaainetest ja et ta vedas sealt ära kütust, millise käitlemine on seaduses keelatud e. keelatud tegevuse tagajärjel saadud valget kütust. Kohtukolleegium peab kohe vajalikuks märkida, et tõsi on, et sarnaselt S.Jurkiniga tegeles ka E.Baškin sisuliselt oma igapäevase tööga e. juhtis tsisternautot, mis oli mõeldud kütuse transportimiseks ja selles ei olegi vaidlust. Erinevalt S.Jurkinist, kelle käitumises kohtukolleegium kuriteokoosseisu ei näinud, oli aga E.Baškin tõsikindlalt teadlik, et ta käitleb e. veab ja veo ajal ka valdab e. hoiab kütust, mis esialgselt oli sinine kütus ja mida on pestud ja et see on keelatud tegevus. Seega on E.Baškini puhul tuvastatud ka kuriteokoosseisuks vajalik subjektiivne teokoosseis. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses tuvastanud, et E.Baškin teadis, et tema poolt veetav kütus on kuritegelikul teel puhastatud erimärgistuseks kasutatud lisaainetest. Tõendid, milliste pinnalt maakohus sellisele järeldusele tuli, on maakohtu poolt kohtuotsuses loetletud ning nende analüüsi tulemil teistsugusele järeldusele jõudmine on välistatud. E.Baškin kontrollis muuhulgas ka pestud kütuse n.ö. välismust ja raporteeris selle sobimatusest telefoni teel V.Reutovile, ostis vähemalt ühel korral ka väävelhapet. Süüdistatava teadmine sellest, et ta veab just sellist kütust on kogu tema edasisele tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohast määrava tähtsusega. Maakohtu järeldus rajaneb tõendite aga ka tuvastatud tehiolude igakülgsel hindamisel ning on kooskõlas süüdistatava objektiivse käitumisega aga ka tema käitumise hindamisega elulise usutavuse seisukohast. Kohtukolleegium märgib, et ei kahtle selles, et süüdistatava E.Baškini näol on tegemist süüdiva arusaamisvõimelise isikuga, kes omas ettekujutust n.ö. vedelkütuse valdkonnast. Kuna maakohtu otsuse põhjal E.Baškini puhul ei ole arvestatud grupis tegutsemist tema karistust raskendava asjaoluna, siis ei pea kohtukolleegium seda vajalikuks käsitleda kuna seda ei apelleerita ka prokuröri poolt. 19. J.Medvedevi osas on maakohus lugenud tõendatuks süüdistusest vaid tegevuse, mis puudutab tema tegevust KarS prg. 376-1 n.ö. esimese teokoosseisu osas, s.o. erimärgistatud kütuselt erimärgistuse eemaldamisega seonduvalt. Maakohtu seisukohast oli J.Medvedevi rolliks erimärgistatud kütusega varustamine OÜ Saltreks nimele ostetud erimärgistatud kütuse arvelt ning selle tegevuse varjamine oma firma raamatupidamises (kohtuotsuse lk. 86 ja lk. 87) J.Medvedevi süüd tõendatus osas, mis puudutab juba erimärgistatud kütuse käitlemist, mis süüdistuse resolutiivosas on temale omistatud sellise kütuse hoidmise, ladustamise

47

ja müügina, ei ole maakohtu otsusest tema süü tõendatus välja loetav. Ka süüdistusest ei ole üheselt ja selgelt välja loetav, millal ja kuidas J.Medvedev hoidis ja ladustas juba puhastatud kütust. Süüdistuse kohaselt toimus sellise kütuse müük peale seda, kui kütus oli puhastatud. Maakohtu otsuse kohaselt nagu juba märgitud pestud küstuse müüki J.Medvedvi poolt tõendatud ei ole ning otsuses toodud seisukohad selles osas annavad siiski teha järelduse, et maakohus on tulnud järeldusele, et kütuse võõrandamine OÜ Saltreks poolt OÜ-le Alikaselles toimus enne kütuse puhastamist, mis ei ole KarS prg. 376-1 koosseisuline tegu. Nii on maakohus oma otsuses lk.. 88 leidnud, et pumbates kütuse OÜ Saltreks mahutist nr. 1 mahutisse nr. 2, mida kasutas OÜ Alikaselles, andis OÜ Saltreks formaalselt üle ka erimärgistatud kütuse otsese valduse OÜ-le Alikaselles. Erimärgistatud kütuse käitlemine – edasiandmine väljaspool tollijärelevalve poolt ettenähtud kohta on keelatud. Prokurör ja kannatanu ei ole seda maakohtu seisukohta ja järeldust vaidlustanud, mis seab apellatsioonimenetluses ka piirid ja annab apellatsioonikohtule volitused käsitleda J.Medvedevi osas vaid tegevust, milles maakohus tõendatuks luges, s.o. seonduvalt erimärgistatud kütuselt erimärgistuse eemaldamisega, mitte juba pestud kütuse käitlemist. Süüdistatava kaitsja märgib apellatsioonis, et tõendamata on J.Medvedevi ühine ja kooskõlastatud tegevus V.Reutovi ja J.Galkiniga erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamiseks ning ta ei saa ka aru otsusest, kas sellise tegevuse e. lisaainete eemaldamise erimärgistatud kütuselt pani J.Medvedev toime vahetult või vahendlikult. Seoses viimase küsimusega märgib kohtukolleegium seda, et ei süüdistusest ega kohtuotsusest ega ka tuvastatud tehioludest tulenevalt ei ole mingit alust isegi mitte kahtlustada seda, et J.Medvedevile inkrimineeritakse vahendlikku täideviimist. Vahendlikust täideviimisest saaks rääkida juhul, kui J.Medvedev oleks kasutanud V.Reutovit ja J.Galikinit n.ö. vahendina e. et V.Reutov ja J.Galkin oleksid J.Medvedevi poolt viidud eksitusse ja nad oleksid isikud, kes ei saanud aru, et nad panevad toime kuriteo. V.Reutovi ja J.Galkini süüküsimust on kohtukolleegium käesolevas otsuses juba käsitlenud ning põhjendanud oma seisukohta nende süü tõendatuse osas. Tegemist oli isikutega, kes ilmselgelt olid kogu kuritegeliku skeemi organisaatorid ja valitsesid tegu olulise teopanusega. Ka on kohtukolleegiumi arvates leidnud täielikku tõendamist asjaolu, et J.Medvedev võõrandas OÜ-le Alikaselles erimärgistatud kütust. Kellelt ta konkreetselt edasimüüdud kütuses ostnud oli ja kaitseväide et kütus ei ole liigitunnuste alusel määratav kaup, ei oma kohtukolleegiumi seisukohast ka määravat tähtsust olukorras, kus AS Oiliken ja S.Jurkin on süüdistatavate ringist e. kuritegelikust skeemist välja jäetud. Vaidlust ei saa ka kohtukolleegiumi arvates olla selles et J.Medvedevi ja V.Reutovi ning J.Galkini vahel oli olemas kokkulepe erimärgistatud kütuse erimärgistatud kütuselt erimärgistuseks kasutatud lisaainete eemaldamiseks. Seda, et J.Medvedev OÜ-le Alikaselles erimärgistatud kütust võõrandas, see on tõendatud nii OÜ Saltreks raamatupidamise dokumentidega, kui ka maakohtu otsuses tõenditena analüüsitud telefonivestlustega, millistest on väljaloetav J.Medvedevi osalus kuritegelikus skeemis ja just tema roll erimärgistatud kütusega varustamises. Kohtukolleegium leiab, et tõendatud on J.Medvedevi puhul ka ajsaolu, et ta teadis täpselt kuhu tema poolt OÜ-le Alikaselles üleantud erimärgistatud kütus läheb ja mis sellega edasi tehakse e.

48

teadis, et V.Reutov ja J.Galkin organiseerivad selle kütuse pesu. J.Medvedev tegutses omakasu ajendil e. eesmärgipäraselt ja seega kavatsetult. OÜ Saltreks rentis samal territooriumil, kus toimus kütusepesu kütusemahutit. OÜ-l Saltreks puudus õigus toimetada tolli loata sellele aadressile vedelkütust. Maakohus on tuvastanud ja ka oma seisukohta põhjendanud selles, et OÜ Saltreks ei kulutanud oma tarbeks ostetud erimärgistatud kütust süüdistuses näidatud koguses ja et vähemalt maakohtu otsuses tuvastatud koguses anti see üle – müüdi – raamatupidamise andmetel valge kütuse müüki kajastavate fiktiivsete arvete varjus OÜ-le Alikaselles. OÜ Saltreks raamatupidamises näidati kogu AS-lt Oiliken ostetud erimärgistatud kütus ärakasutatuna. Kui J.Medvedevi eesmärk olnuks lihtsalt n.ö. äritseda erimärgistatud kütusega, siis tõusetub paratamatult küsimus, miks ta pidi kasutama fiktiivseid arveid ja üldse tegema seda läbi OÜ Alikaselles. Sellisel juhul oleks ta peale erimärgistatud kütuse kuludesse kandmist ise sellega äritsenud. Tema aga täitis firma raamatupidamise fiktiivsete arvetega, mis näitasid olematuid tehinguid valge kütusega – kütuse ostu OÜ- lt Sherwyn ja müüki OÜ –le Alikaselles, kes mitte juhuslikult ei rentinud mahuteid aadressil, kus toimus kütusepesu ja seejuures oli üles pandud atribuutika, mis ei saa mitte märkamatuks jääda. Seega teadis J.Medvedev, et ta varustab OÜ-t Alikaselles erimärgistatud kütusega, milline puhtaks pestakse ja valge kütuse pähe maha müüakse ja kohtukolleegium on veendunud, et selliseid tegusid ei panda toime heategevuse korras, vaid need saavad olla ainult toimepandud omakasu ajendil – eesmärgiga teenida vaheltkasu. Kohtukolleegium märgib, et naiivne on loota, et isik, kes on valinud enda aktiivse kaitse eesmärgil võistleva menetluse kasuks, ise tunnistaks ja seega annaks ütlusi selle kohta, millised eesmärgid tal olid ja millised kokkulepped kaassüüdistavatega olid. Seetõttu saab ja tuleb subjektiivse kuriteokoosseisu obligatoorsete tunnuste tuvastamisel tugineda tehiolude pinnalt tuvastatud konkreetse süüdistatava objektiivsele tegevusele ning tõendite analüüsile baseeruvale kohtu siseveendumusele, mille kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Need seisukohad on omaks võetud ka valitsevas Riigikohtu praktikas. Andmaks omapoolset hinnangut süüdistatava J.Medvedevi tegevusele antud karistusõiguslikule hinnangule, märgib kohtukolleegium, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema käitumine on kvalifitseeritav kaastäideviimisena. Kohtukolleegium kordab et apellatsioonimenetluse esemeks on vaid J.Medvedevi käitumine mis hõlmab tema tegevust seoses KarS prg. 376-1 ühe teokoosseisuga e. seoses erimärgistatud vedelkütuselt erimärgistuseks kasutatud lisaainete eemaldamisega. Käesolevas kohtuotsuses on kohtukolleegium juba juhtinud tähelepanu tuvastatud tehiolude pinnalt tehtud järeldusele, et nimetatud teokoosseisu realiseerisid vahetult süüdistatavad J.Ovtšarov ja A.Tsapakov. Süüdistatavad V.Reutov ja J.Galkin on ka kohtukolleegiumi arvates põhjendatult loetud selle teokoosseisu kaastäideviijateks, kuid seda mitte seetõttu et nad ise teokoosseisu realiseerisid vaid teovalitsemisteooria ja olulise teopanuse kaudu. Süüvides tähelepanelikult J.Medvedevi ning kütusepesu teokoosseisu realiseerinud süüdistatavate J.Ovtšarovi ja A.Tsapakovi süüdistuste sisusse, on sealt üheselt väljaloetav et J.Medvedevit ei süüdistata selles, et ta ühiselt J.Ovtšaroviga ja A.Tsapakoviga kütust pesi ning vastupidi – J.Ovtšarovit ja A.Tsapakovi ei süüdistata samuti koostegutsemises J.Medvedeviga. Kõigile on

49

inkrimineeritud ühine ja kooskõlastatud tegevus J.Galkini ja V.Reutoviga. Kohtukolleegium on veendunud et omistamaks süüdistatatavale kaastäideviija rolli peab teda süüdistama grupilises tegevuses just nende süüdistatavatega, kes realiseerisid täideviimisteo oma tegevusega e. antud juhul tulnuks J.Medvedit süüdistada ka ühises ja kooskõlastatud tegevuses J.Ovtšarovi ja A.Tsapakoviga. Vaid sellisel juhul, kui süüdistus on selliselt süüdistatava käitumist hinnanud, saab üldse rääkida konkreetse süüdistatava teopanusest ja selle olulisusest just täideviimisteo suhtes ja üldse teovalitsemisest ning sealt edasi sellest, kas oli konkreetse süüdistatava määrata, kes, millal, kuidas ja kas üldse täideviimisteo realiseerib e. toime paneb. Kohtukolleegium märgib veelkord, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestvas praktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn teovalitsemise teooria, mille alusel kujutab KarS § 21 lg 2 ls 1 endast nn omistamisnormi, mille alusel vastutab kaastäideviija ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii, nagu oleks ta selle ise toime pannud (käesoleval juhul – vedelkütusest lisaainete ebaseaduslik eemaldamine) – kuid tuleb rangelt silmas pidada, et see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Kaastäideviimine teovalitsemise teooria tähenduses nõuab isikute gruppi kui tervikut iseloomustavate objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamist. Kuid see ei võimalda veel koheselt rääkida kaastäideviimisest; mitte igasugune teopanus ei ole enda olemuselt veel sedavõrd oluline, et saaks automaatselt rääkida isikust kui (kaas)täideviijast. Vastupidisel juhul kaotataks ära igasugune piir osavõtu (kaasaaitamise) ja täideviimise vahel. Tuvastamist on leidnud, et J.Medvedevi roll toimuvas oli erimärgistatud kütusega varustamine. Süüdistatav J.Medvedev ei kontrollinud aset leidnud kütusepesu. Tõendeid selle kohta, et temast olenes kuidas ja mil viisil see täpsemalt toimus, ei ole. Kriminaalkolleegiumile jääb arusaamatuks, kuidas saab selliste asjaolude taustal rääkida ühisest ja kooskõlastatud käitumisest kaastäideviimise tähenduses. Tõendamist leidnud asjaolu, et J. Medvedev oli toimunud kütusepesust teadlik, ei tee teda veel kaastäideviijaks õiguslikus tähenduses. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks osalenud kaaluka teopanusega või ühise teootsusega värvaine „eemaldamisel“. Enda käitumisega võimaldas ta aga seda tegevust (füüsilise kaasabi vormis), mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul selles osas maakohtu otsus tühistada ning J. Medvedevi käitumine kvalifitseerida ümber KarS § 22 lg 3 - § 3761 lg 1 järgi. Kaasaaitamistahtlus on J. Medvedevi käitumises tõendatud. Kaasaaitamine eeldab nn topelttahtlust. Esmalt peab isik ettevõetava teo osas ise käituma tahtlikult, teiseks on nõutav, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda (vt RKKKo 3-1-1-97-09). Teisisõnu peab kaasaaitaja teadma, et toetab teatud kindlat võõrast tegu ja see tegu viiakse lõpule tema teopanuse toel; sellest kaasaaitamise jaatamiseks piisab. Sisuliselt tähendab see seda, et kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui isik tagajärge saabumist isegi ei soovi, kuid vaatamata sellele lisab enda toetava osateo (vt RKKKo 3-1-1-150-03). Käesolevas otsuses analüüsis kohus juba küsimust, kas J. Medvedev oli teadlik Allikmetsa tee 10 toimunud ebaseaduslikust tegevusest ning andis sarnaselt maakohtule sellele küsimusele jaatava vastuse. Tähtis ei ole, kas J. Medvedev kiitis sisemiselt heaks seal toimunud ebaseadusliku tegevuse või mitte; tõendatud on, et ta oli sellest teadlik

50

ning vaatamata sellele varustas ettevõtmist erimärgistatud kütusega. Puuduvad andmed, et J. Medvedevit oleks valitsetud ülekaaluka sunni vms asjaolu kaudu, mistõttu oli tema käitumine ka õigusvastane ning süüline. 20. Vaidlusküsimuseks on ka erimärgitusest eemaldatud kütuse kogus. Süüdistuse järgi oli OÜ Saltreksi poolt AS-lt Oiliken ostetud erimärgistatud kütuse koguseks 836 000 liitrit. Süüdistuse järgi eemaldati ka kogu nimetatud vedelkütuselt erimärgistus ning seejärel käideldi ebaseaduslikult erimärgistusest eemaldatud kütust. Millise koguse OÜ Alikaselles AS-le Oiliken süüdistuses väidetud erimärgistusest eemaldatud kütust valge kütusena maha müüs, see ei oma enam käesoleval ajal tähtsust kuna kohtukolleegium on välistanud AS Olilikeni süü ja ka käesolevas otsuses juba põhjendanud, miks enam ei saa rääkida sellise kütuse võõrandamisest üldse. Maakohtu poolt kohtuotsusega tuvastatud koguseks on aga 475 000 liitrit. Kohtukolleegium juba esitas oma seisukoha selles, et põhimõtteliselt ei ole tegemist ebareaalsete numbritega. Süüdistuses märgitud kogust toetab oma apellatsioonis kannatanu ja taotleb selles osas maakohtu seisukoha ümberhindamist. Prokurör n.ö.süüdistuse mahtu ei vaidlusta. Kohtukolleegium märgib, et süüdistuses esitatud pestud kütuse maht tugineb seisukohale, et kogu erimärgistatud kütus, millise OÜ Saltreks ostis AS-st Oiliken ajavahemikul 1.01.2006.a. kuni 11.04.2006.a. võõrandati edasi OÜ-le Alikaselles ja kogu see kütus puhastati erimärgistuseks kasutatud lisaainetest. Selline oletuslik seisukoht omakorda aga põhineb OÜ Saltreks raamatupidamise dokumentidest tehtud järeldusel, et kõigi fiktiivsete arvete taga n.ö. liikunud kütus oli OÜ Saltreks poolt AS-st Oiliken süüdistuses näidatud ajavahemikul omandatud erimärgistatud vedelkütus. Tuvastatud on, et arved, mis näitavad kütuse ostu OÜ-lt Sherwyn on fiktiivsed e. võltsitud arved ja nende alusel kauba liikumist ei toimunud. Selge on ka see, et valge kütuse müük OÜ Saltreks poolt OÜ-le Alikaselles on fiktiivne. Kuna tegelikult OÜ Saltreks ei ostnud kütust OÜ-lt Sherwin ja kui seda ei oleks fiktiivsete arvete alusel firmast välja kantud e. näidatud sellesama kütuse müüki, oleks pidanud selles koguses kütuse raamatupidamises kuludena kandma, mis olnuks kütuse koguseid arvestades aga ebareaalne. Võimalus vormistada fiktiivne kütuse ost-müük OÜ-ga Alikaselles oli kasulik nii OÜ-le Saltreks, kui ka OÜ-le Alikaselles. OÜ Saltreks sai võimaluse suurendada selliste arvetega oma käivet koostades võltsitud arvete alusel valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid, näidates sisendkäibemaksu enam, kui seadusega oli lubatud maha arvata, mille tulemusel tekib OÜ-l ebaseaduslikult õigus jätta tasumata tegelikkuses tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuna arved olid võltsitud ja arvetel näidatud kaupa (kütust) OÜ Sherwin OÜ-le Saltreks ei müünud, siis käivet ei toimunud ning seaduslik alus arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks puudub ja selliselt jääb riigile laekumata käibemaks. OÜ Alikaselles sai aga n.ö. legaalse võimaluse ebaseaduslikult toodetud vedelkütuse edasimüümiseks näiliselt soetatud valge kütuse varjus. Kui kannatanu on seisukohal, et J.Medvedev müüs OÜ-le Alikaselles juba pestud kütuse nagu seda väidetakse tsiviilhagis, siis tekib paratamatult küsimus, miks pidi ta juba valget kütust üldse „laskma“ läbi OÜ Alikaselles, miks ta otse seda ei realiseerinud. Kohtukolleegium märgib, et käesolevas menetluses on nimetatud asjaolu e. arvete fiktiivsuse küsimust kasutatud süüküsimuse otsustamisel niivõrd, kuivõrd see omas tähtsust tuvastamaks fakti, et J.Medvedev

51

varjas OÜ Saltreks raamatupidamise dokumentidega ebaseadusliku kütuse tootmiseks vajaliku lähteaine saamise allikat e. enda kuritegelikku kaasaaitamistegevust. Nende arvete alusel ei saa kohtukolleegiumi arvates teha järeldusi, mis omavad määravat tähtsust käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaolude tõendamisel. Need võivad olla maksotsuses kogu maksunõude tuvastamisel tähtsust omavad, kajastamaks tasumata käibemaksu jms. 21. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistuses süüdistatavatele inkrimineeritud kogus 836 000 liitrit on oletuslik ja sellise koguse kütuse “pesemise” ja “pestud” kütuse käitlemise kohta usaldusväärseid ning oletusi kinnitavaid tõendeid ei ole ja neid ei ole kohtukolleegiumi arvates esitanud ka apellatsioonis kannatanu. Kannatanu heidab kohtule ette, et kohus ei ole analüüsinud tõendeid kogu süüdistuses näidatud ajavahemiku osas, kuid millised on need tõendid, mis kannatanu väidet kinnitavad nendele ei viidata. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, milliste tõendite alusel on teinud omapoolsed järeldused e. miks peab tõendatuks 475000 liitri erimärgistatud kütusepesu. Ka on maakohus põhjendanud, miks ei tugine maksuotsuse nr.12-5/786 tehtud järeldusele. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-83-10 märgitule, kus kohus asub seisukohale, et kohus võib isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel piirduda n.ö minimaalse kahju kindlakstegemisega, tuvastades, et kahju tekitamise vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri. Samuti märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium osundatud lahendis, et selline põhimõte kehtib mitte üksnes kuriteo koosseisulise kahju, vaid ka teiste n.ö kvantitatiivselt mõõdetavate süüteokoosseisu tunnuste (sh maksukuriteo tagajärjel maksudena laekumata jäänud summa) kindlakstegemisel. 22. Süüdistatavatele mõistetud karistusi on maakohus põhjendanud. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel muuhulgas ka kriminaalmenetluse kestust ning arvestades seda, et arutatav kuritegu on toime pandud kuus aastat tagasi on maakohus pidanud võimalikuks süüdistatavatele karistuse mõistmisel kohaldada KarS prg. 73 ja 74 sätteid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega karistuse mõistmise osas ja märgib, et olenemata asjaolust et muudab süüdistatava J.Medvedevi käitumisele antud juriidilist hinnangut ja loeb tema tegevuse kaasaaitamistegevuseks, ei pea võimalikuks vähendada J.Medvedevile mõistetud karistust. Sellise võimaluse annab apellatsioonikohtule KrMS prg. 340 lg 1 p.3. Kohtukolleegium arvestab asjaolu, et käesoleva otsusega nõustus kohtukolleegium nende faktiliste asjaoludega, millised olid tuvastatud maakohtu poolt ja J.Medvedevile omistatud tegevus sisuliselt ei muutnud, muutus vaid teole antud karistusõiguslik hinnnag. 23. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kannatanu tsiviilhagi. Apellatsioonikohtu istungil ei toetanud kannatanu kahjunõuet ka prokurör. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega nii selles, et hagi ei ole aegunud ja ka selles, et OÜ Saltreks ei olnud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel võimeline maksukohustust kandma ka maksukohustuse tekkimise perioodil. Kohtukolleegium peab asjakohasteks ka süüdistatava J.Medvedevi kaitsja poolt esitatud vastuväiteid kannatanu apellatsioonile selles osas ja nimelt, et OÜ Saltreks maksevõime hindamisel maksukohustuse tekkimise ajal ei arvestata

52

ainult aktsiisinõuet, vaid hinnata tuleb võlgniku olukorda tervikuna sel ajahetkel. Ainuüksi maksunõue oli 139 140 434 krooni. Kannatanu apellatsioonis ei ole esitatud ka argumente, miks peaks arvestatama ainult aktsiisinõuet ning mitte lähtuma vara hindamisel juriidilisele isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumist nagu sätestab TsÜS prg. 66. Kohtukolleegium on seega juba põhjendanud kannatanu apellatsiooni rahuldamata jätmise aluseid, kuid peab vajalikuks siiski esitada omapoolsed seisukohad kuna leiab, et aktsiisi tasumata jätmisest tekkinud maksukohustus lasus mitte OÜ-l Saltreks, vaid OÜ-l Alikaselles. Esiteks, kohtukolleegiumi arvates on oluline märkida, et kriminaalmenetluses, mis päädis süüdimõistva kohtuotsusega on tuvastatud järgmised KarS prg. 376-1 tõendamiseseme seisukohalt olulised asjaolud. Nimelt, maakohus tuvastas vaidlustatud otsusega kuriteo tehiolud, milliseid ei vaidlustanud muuhulgas ka kannatanu ja millega soostus ka kohtukolleegium ning millised omavad olulist tähendust ka kahjunõude esitamisel. Need tuvastatud asjaolud on sõnasõnalt esitatud käesoleva kohtuotsuse p.-des 16-20. Seejuures rõhutab kohtukolleegium, et kohtute poolt tuvastatud tehiolud erinevad oluliselt nendest kahjunõude aluseks olevatest tehioludest, mis on esitatud tsiviilhagis. Nii on kriminaalmenetluses leidnud tõendamist, et J.Medvedev oli arutatava kuriteo kaasaaitajaks ja tema kaasaaitamistegevus seisnes selles, et ta võõrandas erimärgistatud kütuse OÜ-le Allikaselles teades seejuures, et nimetatud kütusest toodetakse lisaainete eemaldamise teel n.ö. valge, kuid seejuures ebakvaliteetne kütus, mille käitlemine on keelatud. Kannatanu aga märgib tsiviilhagis (tsiviilhagi lk. 3 p.1,2 esimene lõik), et Jevgeni Medvedev müüs kütust, millelt oli juba erimärgistus eemaldatud, ehk faktiliste asjaolude tuvastamisel on aluseks võetud fiktiivsed arved, mis näitavad valge kütuse müüki. Arutatava kuriteo tõendamise seisukohast ei oma tähtsust, millises vormis J.Medvedev selle kütuse võõrandas, fakt on see, et kütuse üleandmine toimus OÜ Saltreks poolt renditud mahutist ümberpumpamise teel OÜ Allikaselles poolt renditud mahutisse. J.Medvedevi poolt juba pestud kütuse käitlemist ei ole tuvastatud ning selles ei ole teda süüdi mõistetud. Keelatud kütuse käitlemises mõisteti süüdi V.Reutov, J.Galkin, kes olid kuriteo kaastäideviijateks, kuid samas ilmselgelt olid ka kogu skeemi väljamõtlejad, organisaatorid ja hoidsid ka kogu tegevust oma kontrolli all. Nende ideede teostamises mõisteti süüdi J.Ovtšarov ja A.Tsapakov, kes vahetult tegelesid kütuse pesuga ja E.Baškin, kes oli paakauto juht ja muuhulgas vedas keelatud kütust enda poolt juhitavas sõidukis, olles teadlik, et tegemist on käitlemiseks keelatud kütusega. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu poolt tsiviilhagis esitatud asjaolu selle kohta, et J.Medvedev müüs juba erimärgistuseks kasutatud lisaainetest puhastatud kütust on vastuolus teiste kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Nimelt on maakohtu poolt tuvastatud ja eelnevalt on kohtukolleegium juba avaldanud oma nõusolekut maakohtu järeldustega, järgmist. Kogu kütusepesu korraldasid V.Reutov ja J.Galkin (OÜ Aliaselles). Nende kontrolli all toimus kütuse pesemine, nemad palkasid selleks tööjõu, andsid transpordi, OÜ Alikaselles rahaliste vahenditega soetati vajalikke aineid ja vahendeid, nemad rentsid ruumi jne. ja nende valdusesse jäi ka juba pestud kütus. Neil puudus vaid erimärgistatud kütus, millega varustas neid J.Medvedev. Põhjalikult käsitles kohtukolleegium juba J.Medvedevi tegevust ja tema teopanust käesoleva otsuse p.-s 19. Seega ei saa

53

kuidagi väita, et J.Medvedev müüs OÜ-le Alikaselles juba puhastatud kütuse. Küll on kannatanu tsiviilhagi põhjendused ja nende aluseks olevad faktilised asjaolud asjakohased ja olulised maksukuriteo puhul, mille eesmärgiks on ebaseaduslikult vähendada OÜ maksukohustust, mille alusel jääb riigile laekumata käibemaks, kuid mis ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks. Erimärgistatud kütuse võõrandamine, ka müügi teel, ei too kaasa aktsiisi maksmise kohustust. Samamoodi ei teki sellist kohustust valge kütuse ostu-müügiga, mis kajastatud fiktiivsetes arvetes. Seda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. Sarnaselt käibemaksule on aktsiisid kaudsed maksud. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes maksab toote hinnas sisalduvat aktsiisi. Erinevalt käibemaksust on aga aktsiis ühetasandiline makse. Aktsiisikohustus tekib kas kauba Eestisse toomisel või aktsiisilaost väljastamisel. Hilisematel müügietappidel ei toimu täiendavat maksustamist ega varem makstud aktsiisi mahaarvamist. Hilisemate maksuetappide maksustamise järele puudub ka vajadus, sest aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest. Seega, isegi tunnistades, et OÜ Saltreks müüs ebaseaduslikult erimärgisttaud kütuse edasi, mitte ei kasutanud seda enda tarbeks sihipäraselt, siis riik oli sellelt juba aktsiisi ükskord saanud – kui OÜ Saltreks selle AS-st Oiliken ostis ja sama kütuse edasimüük ei too kaasa aktsiisikohustust. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25.03.2010.a. määrusele, millega lõpetati menetlus KaRS prg. 386 lg 1 ja 2 järgi J.Medvedevi ja OÜ Saltreks suhtes sellesama hagiavalduses näidatud aktsiisi deklareerimata jätmises ja seda põhjendusega, et OÜ Saltreksil ei olnud aktsiisideklaratsiooni esitamise kohustust. Mitte vähetähtis ei ole seejuures fakt, et määruse resolutiivosa kohaselt saadeti määrus viivitamata teadmiseks ka MTA peajuristile ja selgitati selle edasikaebeõigust. Maksu ja Tolliamet nimetatud määrust edasi ei kaevanud, mis annab kohtukolleegiumile justkui aluse loogiliselt järeldada, et järelikult MTA nõustus selle määrusega ja tegemist on jõustnud määrusega. Olenemata sellest, tuleb MTA kohtumenetluses välja tsiviilhagiga, mis on viidatud määruse sisuga vastupidine. Samamoodi, kui süüvida kannatanu apellatsiooni, siis ka selles eiratakse absoluutselt tsiviilhagi esitamise ja apellatsiooni esitamise vahele jäänud ja tähtsust omavat menetlusdokumenti – maakohtu otsust ja selles tehtud järeldusi, mis puudutavad just kuriteo toimepanemise tehiolusid ja igale süüdistatavale kohtuotsusega etteheidetavat konkreetset käitumist ( mis aga ei ei ole vähetähtis kahju hüvitamise küsimuse lahendamisel just solidaarvastutuse kohaldamise aspektist – põhjalikult käsitleb seda küsimust Riigikohtu otsus 3-2-1-72-09). Seda dokumenti justkui kannatanu jaoks ei eksisteeri. Olenemata olulistest erinevustest tsiviilhagis (mis tugineb maksuotsusele) ja maakohtu otsuses kuriteo tehioludes, rajab kannatanu oma tsiviilhagi nõude jätkuvalt oma seisukohale ning seejuures vaidlustama maakohtu järeldusi. 24. Kohtukolleegium nõustub selle seisukohaga, et juhul, kui riik on saanud aktsiisi selle madalamas määras seoses sellega, et kütus müüdi erimärgistatuna ja kui hiljem erimärgistatud kütusest toodetakse e. lubatakse tarbimisse(ATKAS prg. 4-1) valge kütus, mis on kõrgema aktsiisimäärag, siis on riigil õigus toodetud kaubalt see aktsiisivahe tagasi saada. Vastuse küsimusele, kes selle maksab, annab ATKAS prg. 22, kus on loetletud selleks kohustatud isikud. Muuhulgas sätestab

54

selle paragrahvi lõige 4, et aktsiisi maksab isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa. Mida seadus mõistab aktsiisikauba tootmise all kütuse puhul, see on sätestatud prg.21 lõikes 3 ja muuhulgas on ka kütuse valmistamine kütuse tootmine. Kohtukolleegium on seisukohal, et just OÜ Alikaselles V.Reutovi ja J.Galkini kaudu tootsid aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu ja vähemalt lähetasid aktsiisiga maksutamata kaupa. Maksukohustus tekkis OÜ-l Alikaselles ATKAS prg. 24 lg 1 kohaselt aktsiisikauba tarbimisse lubamisel. ATKAS prg. § 41 kohaselt on aktsiisikauba tarbimisse lubamine ka selle tootmine. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks (ATKAS prg. 14 lg 2). Seega, erinevalt kannatanust, on kohtukolleegium seisukohal, et aktsiisimaksjaks on arutataval juhul OÜ Alikaselles. Küsimusele, kas käesoleva kohtuotsusega on võimalik saamata jäänud aktsiisimaks kas OÜ –lt Alikaselles sisse nõuda, tuleb vastata eitavalt. Esiteks, käesolevas kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, kas maksukohustus oli mingil ajahetkel OÜ-lt Alikaselles sissenõutav e. ei ole hinnatud võlgniku varalist olukorda sellel ajahetkel tervikuna, võttes arvesse nii võlgniku varaliselt hinnatavaid õigusi kui ka kohustusi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66). Järelikult ei ole ka teada summa, mille ulatuses olnuks selline maksukohustus OÜ-lt Alikaselles sissenõutav ajal, mil maksuhalduril oli pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist mõistlikult tegutsedes võimalik OÜ-t Alikaselles siduvalt kohustada oma maksuvõlga tasuma. Seega ei ole teada ka nende summade vahe, mis on käsitatav V.Reutovi poolt deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile tekitatud kahjuna. Alles seejärel saaks hakata sissenõudma kahju solidaarvõlgnikelt e. kuriteo toimepanijatelt. Teiseks, süüdistatavatele peab olema tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue nende vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes seisukoha kujundamiseks ning oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks(3-1-1 79- 09). 25. Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium konfiskeerimisega seotud otsustusi. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et nii prokuröri poolt taotletavad konfiskeerimisotsustused, kui ka maakohtu poolt tehtud konfiskeerimisotsustused, mis puudutavad nii asitõenditena vormistatud varasid, kui ka arestitud varasid, ei ole mitte ainult jäänud paljasõnalisteks, vaid on lausa sõnatud. Neid ei ole peetud vajalikuks üldse põhjendada. Ilmselgelt on tähendatav absoluutne segadus, millise vara suhtes, millist konfiskeerimise alust kohaldatakse ja miks seda tehakse ning seda olukorras, kus eksisteerib hulgaliselt Riigikohtu põhjalikke ja arusaadavaid seisukohti ja juhiseid selles osas. Kohtukolleegiumile jääb tahtmatult mulje, et prokuröril kadus kohtuvaidluste ajaks juba ülevaade asitõenditena hoiule võetud varade, arestitud varade ja selle üle, kas tema enda poolt taotletud asitõendite võõrandamine on ka tegelikkuses realiseerunud ja kui on, siis millises rahasummas on võõrandamisest saadud raha kantud maksuameti erikontole. Seetõttu olid ka kohtule tehtud sellekohased taotlused ja ka maakohtu otsustused puudulikud, motiveerimata ja pinnapealsed. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures viidata Riigikohtu seisukohale prokuröri rolli kohta konfiskeerimismenetluses. Nii on

55

Riigikohus oma otsuses 3-1-1-73-10 selgitanud, et erinevalt KarS §-s 832 sätestatust, kus tõendamiskoormis on pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu, peab KarS § 831 rakendamisel konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga tõendama süüdistaja. Ka on Riigikohtu määrusest 3-1-1-1-12 väljaloetav arusaam, et kriminaaltulu suuruse, selle arvestuse ja jaotuse kuriteo toimepanijate vahel, esitab kohtule prokurör. 26. Maakohus on kohtuotsuses otsustanud, mis tuleb teha asitõenditega. Muuhulgas on osade asitõendite suhtes võetud vastu konfiskeerimisotsustus. Kõigil juhtudel on maakohus viidanud KarS prg. 83 lg 1, kusjuures otsusest ei selgus, kas kohaldatud on enne 1.veebruari 2007.a. kehtinud KarS prg.83 lg 1 redaktsiooni või käesoleval ajal kehtivat ja seetõttu ei ole arusaadav, kas kõik konfiskeeritud asitõendid on konfiskeeritud kui kuriteo toimepanemise vahendid, millised kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale või on mõnel juhul loetud vara süüteoga saaduks. Nimelt, enne 1.02.2007.a. reguleeris KarS prg. 83 ka süüteoga saadud vara konfiskeerimist, käesoleval ajal enam mitte. Kuna seaduse ajalise kehtivuse problem tõusetub ka allpool käsitletavates konfiskeerimisküsimustes, siis peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses 3-1-1-119-09 p.-s 30 selgitusele. Riigikohus on nimelt selgitanud, et KarS § 5 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb isiku teole materiaalõigusliku hinnangu andmisel lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest. Seejuures tuleb kontrollida, kas peale süüteo toimepanemist asetleidnud karistusseaduse muudatus leevendab isiku olukorda või mitte (KarS § 5 lg 2). KarS §-s 5 sisalduvad põhimõtted laienevad ühtlasi konfiskeerimisele kui materiaalõiguslikule sanktsioonile. Järelikult kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, tuginedes altkäemaksuna saadud raha konfiskeerimisel karistusseaduse sättele, mis jõustus peale A. Vakole ja H. Riisile süüksarvatavate kuritegude toimepanemist. Sarnaselt kehtiva karistusõigusnormiga võimaldas tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerida siiski ka süüdistatavatele omistatud kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 83 lg 1. 27. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et otsuse resolutiivosas asitõendite loetelus p.-des 1,2,3 nimetatud esemed olid arutatava kuriteo toimepanemise vahendid. Seejuures on kohtukolleegium nõus ka seisukohaga, et p.-des 2 ja 3 nimetatud esemed e. Altmetsa tee 10 Maardus leitud esemed – Isover klaasvill 6 lehte 100 mm paksune, 25-liitrine väävelhappe kanister, kasutatud hapete ja värvainetega segunenud vill, vahendid, tööriistakast, poolik kott soodat aga ka elektripump Pedrollo, 2 kasutatud elektripumpa ja elektrimootoriga pump kuulusid otsustuse tegemise ajal toimepanijale ja olid antud hoiule. Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et loetletud esemed kuuluksid vaidlustatud kohtuotsusega süüdimõistetud isikute suhtes kolmandatele isikutele. Need olid soetatud konkreetselt kuriteo toimepanemiseks süüdistatavate poolt. Samas ei nõustu kohtukolleegium seisukohaga, et ka p.-s 1 nimetatud paakauto VOLVO , reg. nr. 269ATB kuulus konfiskeerimise otsustuse ajal arutatava kuriteo toimepanijatele. See, et nimetatud paakauto kuulus OÜ Alikaselles, seda märgib maakohus ise oma otsuses konfiskeerimise otsustuse tegemise juures ning selle kohta, et paakauto omanikuks oli ja on ka konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal OÜ Alikaselles, selle kohta on kriminaalasjas olemas ka vastav dokumentatsioon,

56

mis on vaidlustaud kohtuotsuses esitatud nende tõendite loetelus, milliseid maakohus kohtuistungil uuris (kohtuotsuse lk. 75 p.42). OÜ Alikaselles ei ole vaidlustatud kohtuotsusega süüdimõistetud isikuks, tema suhtes oli kohtumenetluses kriminaalasi lõpetatud KrMS prg.199 lg 1 p.4 alusel. Seega ei saa OÜ-t Alikaselles käsitleda vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toimepanijana. Riigikohus on oma määruses 3-1-1-97-10 selgitanud, et süüteo toimepanemise vahendi võib süüteo toimepanijalt konfiskeerida üksnes juhul, kui on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Seega kehtivad süüteo toimepanijalt vahendi konfiskeerimisel samad eeldused nagu karistamise puhul (vt KarS § 2 lg 2). Süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb ühtlasi isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kohtukolleegium on seisukohal, et OÜ Alikaselles näol on tegemist isikuga, kes konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal on kuriteo toimepanijate suhtes kolmas isik. Seega saab kõne alla tulla paakauto konfiskeerimine KarS prg. 83 lg 3 alusel, kui esineb vähemalt üks nimetatud paragrahvi 3 lõike punktides 1-3 loetletud asjaolu. KarS prg. 83 lg 3 p.1 sätestab, et erandina võib kohus konfiskeerida sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Kohtukolleegium on seisukohal, et OÜ Alikaselles on kaasa aidanud vaidlusaluse paakauto kasutamisele arutatava kuriteo toimepanemisele ja seda enam, kui ainult kergemeelsuse vormis. Asjaolu, et OÜ Alikaselles ei kuulu enam süüdistatavate ringi, ei võta kohtult õigust sellise järelduse tegemiseks. KarS prg. 83 lõikes 3 nimetatud kolmas isik ei kujuta endast erilist menetlusosalist ning konfiskeerimise kohaldamine põhineb ainult asjas kogutud tõenditel. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav V.Reutov, kes oli OÜ Alikaselles juhatuse liige ja ka tuvastatud kütusepesu skeemi keskseks figuuriks, korraldas kütusevedu OÜ-le kuuluva paakautoga, mille juhiks oli samuti OÜ Alikaselles töötaja E.Baškin. Kuriteo toimepanemist varjati OÜ raamatupidamise kaudu näidates seal mitte erimärgistatud kütuse soetamist vaid valge kütuse soetamist OÜ-lt Saltreks. V.Reutovi märkmiku sissekannete kohaselt kanti ka kuriteo toimepanemisel saadud raha OÜ Alikaselles arvele. Seega on täiesti põhjendatud seisukoht, et paakautot Volvo kasutati kuriteo toimepanemise vahendina nii ettevalmistavas kuriteo staadiumis erimärgistatud kütuse veoks, kui ka juba pestud kütuse veoks. Viimatinimetatud kütuse veo e. hoidmise eest on süüdi mõistetud E.Baškin e. OÜ Alikaselles autojuht. Paakauto kuulub seega konfiskeerimisele KarS prg. 83 lg 3 p.1 alusel. 28. Harju Maakohtu otsuse resolutiivosas asitõendite loetelus p.-s 5 ja 6 on maakohus otsustanud KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Altmetsa tee 10 Maardus mahutist nr 1 välja pumbatud 14 000 liitri erimärgistatud kütuse, mis Harju Maakohtu 21.10.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele, võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tollimaeti uurimisosakonna erikontole nr 102 200 186 70 014 SEB Pangas kantud raha ja OÜ-le Alikaselles kuuluvast paakautost Volvo (reg. nr 269ATB) leitud 16 000 liitri diislikütuse, mis Harju Maakohtu 21.01.2010.a. kohtumäärusega kuulus võõrandamisele,

57

võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr 102 200 186 70 014 SEB Pangas kantud raha. Kohtule teadaolevatel andmetel ei ole kütust käesolevaks ajaks võõrandatud e. maakohtu määrust ei ole täidetud. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud kütus e. aine, oli kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks KarS prg. 83 lg 2 mõttes (mahutis nr. 1 olnud erimärgistatud kütus oli vahetuks objektiks erimärgistud kütuselt erimärgistuseks kasutatud lisaainete eemaldamise teokoosseisu puhul ja paakautos olnud pestud kütus oli sedasama sellise kütuse hoidmise ja ladustamise teokoosseisu puhul). Riigikohus on oma määruses 3-1-1-97-10 selgitanud et süüteo toimepanemise vahend on ese, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. Seevastu süüteo toimepanemise vahetu objekt on aine või ese, mis on isiku käitumise objekt, mille käitamisele või käitlemisele on koosseisus kirjeldatud tegu suunatud. Vahetu objekt on seega asi, mille passiivne olemasolu isiku valduses või mille käitlemine on seaduses sätestatud juhtudel iseenesest piisav, et see temalt konfiskeerida. Vahetu objekti ja vahendi eristamine taandub sellele, kas tegu on sellele esemele suunatud või saab mingit tegu selle eseme abil sooritada. Kohtukolleegiumi arvates ei oleks peale 1.02.2007.a. toimepandud KarS prg. 376-1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul ka vaidlust selles et just KarS prg. 83 lõikest 2 lähtudes tuleb otsustada vedelkütuse konfiskeerimise küsimus. Arutataval juhul seda aga teha ei saa kuna KarS prg. 376-1 lg 3 jõustus alles 15.03.2007.a. ning sellest momendist alates saab KarS prg. 376-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul rääkida vedelkütusest, kui süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ainest, mille konfiskeerimise kohustus on seaduses sätestatud. Nimelt lubab KarS prg. 83 lg 2 konfiskeerida sellist ainet vaid siis, kui see on ettenähtud eriosa vastavas paragrahvis. Arutatav kuritegu on aga toime pandud 2006.a. e. enne KarS prg. 376-1 lg 3 jõustumist ning nimetatud sättel, kui olukorda raskendavad, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu peab kohtukolleegium ebaseaduslikuks prokuröri apellatsioonis ja ka apellatsioonikohtu istungil prokuröri poolt teesides esitatud taotlust kohaldada konfiskeerimisel KarS prg. 83 lg 2 ja 376-1 lg 3 sätteid. Kohtukolleegium on seisukohal, et paakautost Volvo leitud kütus koguses 16000 liitrit, milles tuvastati kõrgenenud väävelhappe sisaldus võiks rääkida, kui süüteoga – erimärgistatud vedelkütuselt erimärgistuseks kasutatud lisaainete eemaldamise tulemusena - saadud varast. Selline järeldus vastab ka Riigikohtu määruses 3-1-1-1-12 p.-s 19 selgitatust : kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüteoga saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara. Süüteoga saadud vara konfiskeerimine oli ettenähtud kuni 1.02. 2007.a. kehtinud KarS prg.-s 83 ja see oli võimalik konfiskeerida ka kolmandalt isikult, kui esines KarS prg. 83 lg 3 p.1 alus, mille esinemist OÜ Alikaselles kohtukolleegium juba eelpool põhjendas seoses paakauto konfiskeerimise küsimuse lahdamisega. Käesoleval ajal reguleerib süüteoga saadud vara konfiskeerimist KarS prg.-s 83-1 ning kolmandalt isikult vara konfiskeerimist põhjusel, et ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või

58

ettevalmistamisel enam konfiskeerida ei saa. Seetõttu peab kohtukolleegium võimalikuks ja põhjendatuks konfiskeerida vaidlusalune vedelkütus OÜ-lt Alikaselles, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, kuid seda KarS prg. 83 lg 4 alusel. Nimetatud lõike alusel oli nii kuriteo arutatava kuriteo toimepanemise ajal, kui ka käesoleval ajal võimalik konfiskeerida süüteo vahetuks objektiks olnud ainet, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ja kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo (lg.5). Sellise vedelkütuse käitlemine, s.h. omamine, millelt on eemaldatud erimärgistuseks kasutatud lisaained on juba seadusega keelatud ning seega puudub ka sellise kütuse omamiseks mitte ainult vajalik vaid igasugune luba e. seaduslik alus. OÜ Alikaselles, kui kolmanda isiku poolt vähemalt õigusvastase teo toimepanemist on kohtukolleegium juba põhjendanud temalt paakauto konfiskeerimise otsustuse tegemisel käesolevas otsuse motiveerivas osas p.-s 23 ja need kehtivad ka KarS prg. 83 lg 5 sätestatud aluste olemasolu tuvastamisel. Seega kütus koguses 16000 liitrit kuulub konfiskeerimisele KarS prg. KarS prg. 83 lg 4 ja 5 alusel ja kui kütus on kohtumenetluse ajal kohtumäärusega antud loa alusel krMS prg. 126 lg 2-1 kohaselt kuni kohtuotsuse jõustumiseks või täitmiseks võõrandatud ja sellest saadud raha paigutatud konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr 102 200 186 70 014 SEB Pangas, siis tuleb see jätta aresti alla konfiskeerimise tagamiseks. 29. Teistsugune on aga olukord kohtukolleegimi arvates OÜ-le Saltreks kuulunud Allikmetsa tee 10 asunud mahutist nr. 1 väljapumbatud 14000 liitri erimärgistatud vedelkütusega. OÜ Saltreks osas on prokurör loobunud süüdistusest ja maakohtu otsusega on OÜ Saltreks mõistetud õigeks seoses süüdistusest loobumisega prokuröri poolt. Samas on kohtukolleegium seisukohal, et prokuröri poolt süüdistusest loobumisega muutus OÜ Saltreks süüdistatavast teiste süüdimõistetud isikute e. kuriteo toimepanijate suhtes kolmandaks isikuks ja OÜ-le Saltreks kuuluvate varade konfiskeerimise küsimuse lahendamisel tuleb ka sellest asjaolust lähtuda. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune 14000 kütust e. aine, oli kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks erimärgistud kütuselt erimärgistuseks kasutatud lisaainete eemaldamise teokoosseisu puhul, samuti on tuvastatud et OÜ Saltreks on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud erimärgistatud kütuse kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel - OÜ Saltreks juhatuse liige J.Medvedev on mõistetud süüdi kaasaaitamises erimärgistatud kütuselt erimärgistusesks kasutatud lisaainete eemaldamises ja tema kaasaaitamistetegevus seisnes just kuriteo täideviijate varustamises erimärgistatud kütusega. Selleks, et varjata erimärgistatud kütuse ebaseaduslikku käitlemist e. selle kasutamist mitte selleks ettenähtud eesmärkidel, kasutas J.Medvedev OÜ Saltreks raamatupidamises fiktiivseid arveid, varjates sisult ebaseaduslikke tehinguid OÜ majandustegevusega. Samas ei saa aga vaidlusalust 14000 liitrit erimärgistatud kütust konfiskeerida kuna nagu öeldud arutatava kuriteo toimepanemise ajal puudus seaduslik alus selle konfiskeerimiseks tahtliku kuriteo toimepanemisel vahetuks objektiks olnud ainena, milleks see J.Medvedevi kaasaaitamistegevuse alusel küll oli. Samuti ei olnud selle kütuse näol tegemist süüteoga saadud varaga kuna tegemist oli vastupidi lõpptulemusena saadava pestud kütuse lähteainega. Ka oli OÜ Saltreks omandanud erimärgistatud kütuse

59

seaduslikult e. ei saa ka rääkida KarS prg. 83 lg 4 mõttes ilma loata omandatud ainest. Seega tuleb 14000 liitri erimärgistatud kütuse, mis on asitõendiks käesolevas kriminaalasjas või selle võõrandamisest saadud ja konfiskeerimise tagamiseks Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole

nr 102 200 186 70 014 SEB Pangas kantud raha, tagastada OÜ-le Saltreks seaduslikule esindajale pankrotihaldur Aivar Leismannile KrMS prg. 126 lg 3 p.2 alusel. 30. Veel oli kohtueelses menetluses ära võetud ja asitõendina vastutavale hoiule AS NCC&Po terminalile antud OÜ-le Oiliken kuuluv vedelkütus koguses 565 mm (+5C), mis on pumbatuna raudteetsisterni nr 6. Maakohus andis oma määrusega 21.10.2010.a. (p.19.3) loa nimetatud kütuse KrMS § 126 lg 21 alusel võõrandamiseks ja vedelkütuse võõrandamisest saadud raha arestida konfiskeerimise tagamiseks ja kanda Maksuja Tolliameti uurimisosakonna erikontole nr 102 200 186 70 014 SEB Pangas. Olenemata, et maakohus otsustas vaidlustatud kohtuotsusega ka AS Oiliken süüküsimuse mõistes nimetatud juriidilise isiku õigeks, ei ole maakohtu otsuses võetud seisukohta nimetatud kütuse või selle võõrandamisest saadud ja arestitud raha osas. Selline kohustus tuleneb KrMS prg. 306 lg 1 p.-st 13 ja prg. 314 p.5. Kuna AS Oiliken on mõistetud õigeks seoses kuriteokooosseisu puudumisega, siis tuleb see kütus või selle võõrandamisest saadud raha tagastada AS-le Oiliken (KrMS prg. 126 lg 3 ja 422 lg 1). 31. Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium maakohtu otsustusi ja tegematajätmisi (KrMS prg. 306 lg 1 p.13 mõttes) arestitud varadega. Süüdistusakti kohaselt olid kriminaalasja kohtusse saatmise ajal aresti all järgmised varad - 13.aprill 2006.a Harju Maakohtu määrusega arestitud - OÜ Saltreks Ühispanga arvelduskontol nr 10220053431014 asuvad rahalised vahendid ( 15.09.2008.a. seisuga 538,71 krooni ja 4,61 USD) - OÜ Saltreks Hansapanga arvelduskontol nr 221020094590 asuvad rahalised vahendid (arestitud 861,06 EEK, 1,52 EUR, 4,80 PLN ja 47,03 USD). - Jevgeni Medvedevi Hansapanga arvelduskontol nr 221017969502 asuvad rahalised vahendid (miinus 1460 EEK). - Jevgeni Medvedevi Ühispanga arvelduskontol nr 10010143143011 asuvad rahalised vahendid (15.09.2008.a. seisuga – 0) - OÜ Alikaselles Ühispanga arvelduskontodel nr 10220016277011, nr 10220018540021, 1022033883226 asuvad rahalised vahendid ( 108 557,70 krooni, 1,10 USD ja 0,83 eurot) - Vadim Reutovi Hansapanga arvelduskontol nr 221010522030 asuvad rahalised vahendid ( arestitud 8,51 EEK). - Vadim Reutovi Ühispanga arvelduskontol nr 10010364625017 asuvad rahalised vahendid (15.09.2008.a. seisuga 39,44 krooni) - Sergei Jurkini Hansapanga arvelduskontodel nr 1105017939, 221011624885 (arestitud 75398,93 EEK ja 30971 EEK). - Igor Galkini Ühispanga arvelduskontol nr 10010427781018 asuvad rahalised vahendid (seisuga 15.09.2008.a. 8 698,12 krooni). - Igor Galkini Hansapanga arvelduskontol nr 221018128669 (arestitud 2070,70 EEK).

60

- Harju Maakohtu määrusega 17.oktoobrist 2006.a. oli arestitud konfiskeerimise tagamiseks ka Andrei Tsapakovilt 17 500 krooni sularaha. - Harju Maakohtu 25.juuli 2007.a. määrusega arestiti Sergei Jurkini Hansapanga väärtpaberikontonr 99010610190, millel olid seisuga 24.07.2007 kell 17:38 väärtpaberid kokku nimiväärtuses 121320 krooni ja turuväärtuses (Tallina börsi sulgemishinnad 24.07.2007.a.) 618745,04 EEK. - 21.oktoobril 2010.a. otsustades süüdistatavate kohtu alla andmise küsimust ja lahendades esitatud taotlusi tegi Harju Maakohus määruse millega muuhulga rahuldas süüdistatava Sergei Jurkini kaitsja advokaat Olovjanišnikovi taotluse Sergei Jurkini vara – väärtpaberikontol asuvad väärtpaberid – aresti alt vabastamiseks (p.15). KrMS § 126 lg 21 alusel võõrandada konfiskeerimise tagamiseks 25.07.2007.a. kohtumäärusega arestitud Sergei Jurkini Hansapanga (Swedbank) väärtpaberikontol nr 99010610190 asuvad väärtpaberid (p.16). Arestida väärtpaberite võõrandamisest saadud summa ja kanda nimetatud summa Sergei Jurkini arvelduskontole nr 1105017939 või 221011624885 Hansapangas (Swedbank), mis on Harju Maakohtu 13.04.2006 kohtumäärusega arestitud ( p.17). Vaidlustatud maakohtu otsuses on eelloetletud arvelduskontodest võetud seisukoht ainult S.Jurkini Swedbank arvelduskontode 1105017939 ja 221011624885 osas, millistel on arestitud Sergei Jurkinile kuulunud aktsiate nimiväärtusega 121 320 krooni (7753,76 eurot) võõrandamisest saadud rahasumma 11 601,97 eurot ja arvelduskontodel nr 1105017939 ja nr 221011624885 (Swedbank) raha summas 6798,31 eurot – osas. Need otsustati aresti alt vabastada ja kuna kohtukolleegium nõustus maakohtu poolt S.Jurkini õigeksmõistmisega, siis jätab kohtukolleegium selles osas ka maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsioonis esitatud sellekohase taotluse rahuldamata. Eelpool esitatud loetlust arestitud pangakontodest nähtub, et arestitud oli kaks OÜ Saltreks arvelduskontot ja kolm OÜ Alikaselles kontot. OÜ Saltreks on vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud õigeks, OÜ Alikaselles süüküsimust ei ole vaidlustatud kohtuotsusega üldse lahendatud, arestitud kontode saatust ei ole lahendatud ka maakohtu määrusega, millega lõpetati menetlus OÜ Alikaselles osas KrMS prg. 199 lg 1 p.4 alusel. Apellatsioonikohtu istungil taotles prokurör Alikaselles SEB pank kontol nr 10220016277011 raha summas 6938.10 euro konfiskeerimist, kui kuritegelikul teel saadud vara. Nimetatud taotlusega on prokurör väljunud apellatsiooni piiridest kuna apellatsioonis seda ei ole taotletud. Teistelt eelloetletud süüdistatavatelt, kes on vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud süüdi ja kelle pangakontod olid arestitud (J.Medvedev, J.Galkin, V.Reutov), ei ole taotletud ei vara konfiskeerimist ega ka konfiskeerimise asendamist, samas ei ole maakohus kontosid ka aresti alt vabastanud, mistõttu tuleb ka need aresti alt vabastada käesoleva otsusega. 32. A.Tsapakovilt on maakohus konfiskeerinud KarS prg. 83-1 lg 1 alusel 17 500 krooni lugedes nimetatud rahasumma süüteoga saadud varaks. Kuriteo toimepanemise ajal oli süüteoga saadud vara konfiskeerimine toimepanijalt juhul, kui see konfiskeerimise ajal temale kuulus samuti võimalik ja oli ettenähtud KarS prg. 83 lõikes 1. Käesolevas kohtuotsuses kohtukolleegium juba viitas Riigikohtu otsusele 3-1-1-119-09 p.30-le, et õige on kohaldada süüdistatavatele omistatud

61

kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 83 lg 1. A.Tsapakov väitis, et raha on saadud legaalsel teel ja osa rahast kinkis ema temale sünnipäevaks. Maakohtule esitas ta ema pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ema on 31.03.2006.a. kontolt välja võtnud sularaha summas 4500 krooni. A.Tsapakovi sünnipäev on 9.aprillil, raha võeti temalt ära mõned päevad hiljem. Seejuures A.Tsapakov selgitas, et tal on ka kaksikvend ja ema kinkis mõlemale pojale sünnipäevaks raha. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei pea usutavaks A.Tsapakovi väiteid raha päritolu kohta. Kohtukolleegium leiab, et A.Tsapakov on piisavalt tõendanud vähemalt 2250 krooni legaalset päritolu. Tõsi on see, et tal oli paar päeva enne tema kinnipidamist ja raha äravõtmist sünnipäev, midagi ebausutavat ei ole ka selles, et ema pojale sünnipäevaks raha kingib ja selleks sularaha välja võtab nagu ka selles, et ta teeb seda 9 päeva enne sünnipäeva, näiteks põhjusel, et kuu lõpus sai palka vms. Ka süvendab kohtukolleegiumi arvates esitatud väite põhjendatust fakt, et A.Tsapakov, esitades kohtule konto väljavõtte selle kohta, et ema võttis välja sularaha 4500 krooni, ei väitnud, et temale kogu see raha kingiti, vaid rääkis, et tal on ka kaksikvend ja ema kinkis raha kahele pojale. Otsustamaks A.Tsapakovilt ülejäänud rahasumma – 15 250 krooni – konfiskeerimist märgib kohtukolleegium järgmist. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest on mõistetud süüdi 6 isikut. Ilmselge on kohtukolleegiumi arvates ka see, et kuritegu oli toime pandud omakasu ajendil. Muid ajendeid kohtukolleegiumi arvates olla ei saa. Seda, et kuuel inimesel üheaegselt kirglik keemiahuvi vallandus ja selle rahuldamiseks üle nelja kuu suurtes kogustes erimärgistatud vedelkütust pesti, seda ka olla ei saa. Kasu, mida sellise kuriteo toimepanijad saada võivad, võib olla erinev – see võib väljenduda saadud puhtas kütuses, kütusemüügist teenitud vaheltkasust, tasust tehtud „töö“ eest, mis on arvutatud läbipestud kütuse koguse pealt või näiteks ümbrikupalgana makstavas töötasus. Seejuures on loogiline, et skeemi väljamõtlejad ja kesksed figuurid teenivad kriminaaltulu pestud kütuse koguselt, vahetud pesijad aga tunni – või päevatasuna. Usutav on seegi, et osa kriminaaltulust kulutati n.ö. ühise eesmärgi nimel – osteti vajalikke happeid, klaasvilla, maksti vahetutele kütusepesijatele autojuhile n.ö. ümbrikupalka jne. Tõendeid, mis kinnitaks, et konfiskeeritav raha oli A.Tsapakovil saadud sellest kuriteost, mille eest ta süüdi mõistetakse e. kütuse pesu eest, kogutud ei ole. Prokuröri poolt apellatsioonikohtu istungil esitatud väide, et V.Reutovi märkmikus olid märkmed kahel korral Andreile raha andmise kohta ja kui ka A.Tsapakov selle ära kasutas, siis tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist, ei kinnita A.Tsapakovilt äravõetud raha saamist kriminaaltuluna. Märkmiku kirjed näitavad, et A.Tsapakov on tõesti saanud kahel korral V.Reutovilt 10000 krooni, kuid see on märkmiku lehe n.ö. pealkirjast nähtuvalt, esiteks toimunud jaanuari kuus ja ei ole usutav, et A.Tsapakov seda kolm kuud kulutamata lihtsalt kaasas kandis. Märkmiku sissekanded võivad olla kinnituseks sellele, et kriminaaltulu jaotus kuritegeliku skeemi lülide vahel toimis ja seda korraldas V.Reutov. Käesolevas kriminaalasjas ei ole välja arvestatud mitte ühegi eelnimetatud põhimõtte kohalselt võimalikku kriminaaltulu, pole esitatud ei arvestust ega jaotust, prokuratuur ei ole üldse kriminaaltulu hinnanud. Maksmata aktsiis selleks olla ei saa, see tuleneb kohtukolleegiumi arvates Riigikohtu otsuses 3-1-1-90-11 p.-s 22.2 öeldust. Kohtukolleegium kordab siinjuures veelkord

62

varemviidatud Riigikohtu seisukohta, et KarS § 831 rakendamisel konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga tõendama süüdistaja. Sellist seotust ei ole võimalik tõendada üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse sissetuleku puudumine. Veel on Riigikohus samas lahendis öelnud, et kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks. Kui süüdistus leidis, et A.Tsapakovilt äravõetud raha suhtes tuleb kohaldada konfiskeerimise asendamist põhjendusega, et tulu ta sai ja selleks on V.Reutovi märkmikus tehtud märge 20000 krooni saamise kohta, kuid ta oli selle ära kulutanud, siis esiteks, V. Reutovi märkmikus on muudki informatsiooni selle kohta, kuidas ja kelle vahel tulusid jagati. Väljavalituks, kes peab kriminaaltulu temalt leitud raha arvelt kompenseerima, osutus aga ainult A.Tsapakov ja seda põhjusel, et tal oli rahasumma sularahana ära võetud. Kui analüüsida prokuröri poolt apellatsioonis taotletavat konfiskeerimist, mis puudutab ainult S.Jurkinit e. siis tema arvelduskontodel olevat raha (kokku 18 400,28 eurot) ja arvestada, et maakohus konfiskeeris vaid A.Tsapakovilt kuriteoga saadud vara, mida prokurör taotles (1118.45 eurot), siis võib teha vaid ühe loogilise järelduse, mis oma sisult on aga ebaloogiline - et kokku oli kriminaaltulu, mis kogu kütusepesuga kõik süüdistatavad teenisid 19519 eurot e. kuriteo toimepanemise ajal 305402 krooni. Võimalik, et tulu tõesti oli selline, kuid miks peaksid prokuröri arvates selle tulu arvelt tagasi raha maksma vaid A.Tsapakov ja S.Jurkin. Vastus saab sellele küsimusele olla vaid üks – küll oma sisult ebaõige aga ainuke loogiliselt järeldatav – A.Tsapakovil oli sularaha alles ja S.Jurkinil seda pangaarvel kõige suuremas koguses. Teiste füüsilisest isikust süüdistatavate pangaarvel olevad väiksemad rahasummad ei ole aga raha nime väärt. Seejuures, leides, et S.Jurkini pangaarvel olevad rahad ja väärtpaberid on kõik, kas kuriteoga saadud varad või selle arvel omandatud, ei ole isegi peetud vajalikuks lisada pangakontost väljavõtted, et kontrollida, mis ajal rahad saadud ja väärtpaberid soetatud ning mis päritolu raha pangaarvel on. KarS prg. 83-2 , mis võimaldab laiendatud konfiskeerimist, kuriteo toimepanemise ajal ei kehtinud. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu määruses 3-1-1-1-12 p.-s 12 väljendatud seisukohale, et 3 Karistusseadustiku § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel on kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamine ei too isikule kaasa mahukamat omandiõiguse riivet kui KarS §-de 831 vastavalt süüteoga saadud vara konfiskeerimisel, sest ka konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Andmaks lõplikku hinnangut A.Tsapakovilt äravõetud

63

rahasumma konfiskeerimisele peab kohtukolleegium lisaks eeltoodule lõpetuseks viidata käesoleval juhul asjakohasele Riigikohtu seisukohale, mis on välja õeldud Riigikohtu otsuses 3-1-1-119-09 p.-des 31 ja 32 ja see oleks, esiteks: olles käsitatav mittekaristusliku mõjutusvahendina, omab konfiskeerimine toime poolest siiski karistuse tunnuseid, tuginedes muu hulgas isiku süüle ja rajanedes sarnaselt karistuse mõistmisega individuaalse vastutuse põhimõttele (vt ka Riigikohtu üldkogu 12. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p-d 21.1-21.3). Individuaalse vastutuse põhimõttele rajanemine aga eeldab konkreetsete faktiliste asjaolude kindlakstegemist, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse ja sellega kaasnevate õigusjärelmite aluseks. Seega ongi toimepanijalt KarS § 83 lg 1 kui ka alates 1. veebruarist 2007 kehtiva KarS § 831 lg 1 alusel võimalik konfiskeerida vaid see vara, mille ta kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt kuriteo toimepanemise tulemusena sai. Ja, teiseks: Käesoleva kriminaalasja lahendamisel ei teinud kohtud kindlaks, millises konkreetses ulatuses kumbki süüdistatav kuritegude toimepanemise tulemusena vara sai. Süüteoga saadud vara konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel oli nende asjaolude selgitamine obligatoorselt nõutav. See rikkumine on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena, mis on vastavalt KrMS § 362 p-le 1 kohtuotsuste tühistamise aluseks. Eeltoodu alusel tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse KrMS prg. 338 p.2 alusel A.Tsapakovilt KarS prg. 83-1 lg 1 alusel tema kinnipidamisel leitud sularaha summas 17 500 krooni ( 1118.45 eurot) konfiskeerimise osas, vabastab raha aresti alt ja tagastab A.Tsapakovile. 33. Maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid on vaidlustanud süüdistavate J.Galkini J.Ovtšarovi ja E.Baškini kaitsja adv. O.Nišajev oma apellatsioonis ja teinud seda vaid väitega, et süüdistatavad ei ole nõus maakohtu otsussega selles osas. Miks süüdistatavad selles osas maakohtu otsusega ei nõustu ning kas nendega mittenõustumine tuleneb apellatsiooni põhitaotlusest nende õigeksmõistmiseks e. kas süüdistatavad vaidlustavad menetluskulude väljamõistmist ka sellisel juhul kui neid õigeks ei mõisteta, seda apellatsioonist välja ei loe. Olenemata eelöeldust, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohus on põhjendanud süüdistavatelt menetluskulude väljamõistmist ning ka osalist riigi kanda jätmist (asitõendite hoiukulude osas). Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks põhjendatud alusel maakohtu seisukoha ümberhindamiseks ja süüdistavatelt väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks. Küll aga peab kohtukolleegium vajalikuks revideerida maakohtu otsustust ekspertiisitasude ja hoiukulude väljamõistmisel solidaarvastutuse kohaldamise osas. Maakohus on otsustanud välja mõista solidaarselt Vadim Reutovilt, Jevgeni Medvedevilt, Igor Galkinilt, Juri Ovtšarovilt, Andrei Tsapakovilt ja Eduard Baškinilt : KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega seotud kulu 5003.12 eurot riigituludesse; KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendite hoiutasu kokku 18 327.54 eurot, millest KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb süüdimõistetutel solidaarselt tasuda 13745.66 eurot riigituludesse. Seega on kokku solidaarselt süüdistavatelt välja mõistetud 5003,12 eurot ekspertiisitasu ja ¾ asitõendite hoiutasust e. 13 745, 66 eurot (1/4 18327,54 eurost jättis maakohus riigi kanda) e. kokku 18 748, 76 eurot. KarS prg. 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga

64

süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. KrMS prg. 190 p. 1 kohaselt tuleb menetluskulude hüvitamisel otsustuses ära näidata, kes menetluskud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Seega ei saa menetluskulude väljamõistmisel kohaldada solidaarvastutust. Kohtukolleegium leiab, et väljamõistetav menetluskulu summas 18,748,76 eurot tuleb tasuda kõigi kuue süüdistatava poolt võrdsetes osades. Kõik süüdistatavad on tööealised ja töövõimelised ning asjaolusid, mis annaks aluse nende suhtes menetluskuludena väljamõistetavate summade vähendamiseks apellatsioonides ei ole esitatud. Ka ei näe kohtukolleegium põhjust teha vahet süüdistatvate vastutuse ulatuses. Seega tuleb igalt eelnimetatud süüdistatavalt välja mõista ekspertiisi tegemisega seotud kulu - igalt süüdistatavalt 833,85 eurot ja asitõendite hoiutasust tuleb igal süüdistataval tasuda 2290,94 eurot. Seega kuulub maakohtu otsus tühistamisele menetluskulude väljamõistmisel solidaarvastutuse kohaldamise osas. 34. Apellatsioonikohtu istungil esitasid taotluse õigusabikulude hüvitamiseks süüdistavate S.Jurkini lepinguline kaitsja advokaat Toivo Viilup , AS Oiliken lepinguline kaitsja kaitsja adv. Leonid Olovjanišnikov ning süüdistavate A.Tsapakovi ja V.Reutovi määratud korras kaitsjad adv. Talvi Vaske ja Rein Kiviloo. Esmalt märgib kohtukolleegium et kõikide nimetatud süüdistatavate apellatsioonimenetluse kulud jäävad riigi kanda, sest: a) süüdistatavate S.Jurkini ja AS Olikeni puhul on selleks aluseks KrMS prg. 185 lg 2 teine lause, mis sätestab, kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskuld riik. b) Teiste süüdistatavate suhtes on aluseks KrMS prg. 185 lg 1, mis sätestab, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS prg. 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend kannab menetluskuld riik. Käesoleva otsusega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse KrMS prg. 337 lg 1 p.4 alusel ja nimelt osade menetluskulude solidaarselt väljamõistmise osas ja ka konfiskeerimise osas ning täpsustab maakohtu otsust p.2 alusel nimetatud süüdistatavate suhtes. Seega tuleb kohtukolleegiumi otsustada, a) kas S.Jurkini ja AS Oiliken lepinguliste kaitsjate poolt esitatud õigusabi kulude hüvitamise taotlused on põhjendatud ja seda just taotletavate summade mõistliku suuruse osas ning milline summa kuulub neile riigi poolt hüvitamisele ja b) kas riigi õigusabi korras süüdistatavaid kaitsnud kaitsjate poolt esitatud taotlused on põhjendatud ning kas neile on taotluses märgitud summa väljamõistmine riigieelarvelistest vahenditest põhjendatud. Adv. T.Vaske ja adv. R.Kiviloo taotlevad mõlemad riigi õigusabi kulude hüvitamist summas 268 eurot. Mõlemad kaitsjad on kulutanud apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise peale, s.h apellatsiooni koostamine, 1,5 tundi ja apellatsioonikohtu istungil osalesid 2 tundi, kokku 7 ajapunkti e. 112 eurot. Põhjendatud on koefitsendi 2 kohaldamine ja käibemaks on 20%. Kohtukolleegium peab esitatud taotlusi põhjendatuks. Süüdistatatava S.Jurkini lepinguline kaitsja adv. L.Olovjanišnikov taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 800 eurot. Kuigi sellele taotlusele ei ole lisatud nn spetsifikatsiooni, ei näe ringkonnakohus põhjust selle taotluse tõelevastavuses kahelda. Kriminaalasja mahtu ja keerukust ning tehtud tööd silmas pidades peab ringkonnakohus nimetatud summat ka põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses. Seega tuleb S.Jurkini kasuks Eesti Vabariigilt mõista välja 800 eurot. Süüdistatava AS Oiliken kaitsja adv. T.Viilup

65

taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 4386 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on kaitsja kulutanud aega apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks 33 tundi. Tunni hind koos käibemaksuga on taotlusele lisataud spetsifikatsiooni kohaselt 132 eurot (koos käibemaksuga). Kantseleikulude peale on kulunud 30 eurot (koos käibemaksuga). Otsustamaks hüvitamisele kuuluva kaitsjatasu mõistliku suuruse üle, märgib kohtukolleegium, et ei pea taotletavat summat mõistlikuks ja seda eelkõige taotluses näidatud ajakulu osas. Eitada ei saa seda, et kaitsja on esitanud prokuröri apellatsioonile pika (14 lk) ja põhjaliku kirjaliku vastuväiteid sisaldava dokumendi ning selle koostamiseks oli vajalik analüüsida maakohtu otsust ja esitatud apellatsiooni. Samuti peab põhjendatuks kohtukolleegium ka ajakulu, mis kulus apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamiseks seoses esitatud apellatsioonidega ja apellatsioonikohtu istungil osalemist (2 tundi). Kohtukolleegium ei saa eitada seda, et kaitsja osales ka maakohtu otsuse kuulutamisel, tutvus ja analüüsis menetluskulude hüvitamise määrust, pidi veelkord analüüsima maakohtu otsust ja pea ööpäeva ulatuses tunde veetis kliendiga suheldes, kuid taotluses näidatud ajakulu ei väljendu kohtu ees reaalses töös. Tagajärjetuks jäänud kokkusaamiste eest maksab klient ise ning riigi kanda need kohtukolleegiumi arvates jääma ei pea. Maakohtu otsuse kuulutamise juures viibimine kuulub ilmselgelt kaitseülesannete hulka, mis on hõlmatud maakohtus kaitseülesannete täitmisega. Üldmenetluse korras arutatud kriminaalasjades on see kohustuslik ja on ilmselge, et kohtuotsuse kuulutamise juures oleks kaitsja pidanud viibima ka sel juhul, kui maakohtu otsusele ei oleks esitatud apellatsioone prokuröri ja kannatanu poolt ning AS Oiliken ning tema kaitsja ei oleks olnud apellatsioonimenetluse poolteks. Kohtukolleegium märgib, et KrMS prg. 45 lg 7 kohaselt kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsiooni väi määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale rääkimata siis kohtuotsuse kuulutamisel osalemist. Kohtukolleegium peab põhjendatuks ajakuluks, millise eest tasu hüvitatakse riigi poolt 16 tundi e. 2112 eurot (koos käibemaksuga) ning 30 eurot kantseleitarvete kulu. Seega tuleb AS Oliliken kasuks Eesti Vabariigilt mõista välja 2142 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes 337 lg 1 p.2,4; 338 p.2,4; 340 lg 1, 2 p.3,6; 342; 343; 344 lg.1; 345 lg 1,2 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse ning täpsustab ka maakohtu otsust.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava

66