4-12-2626/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-2626 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi

T.M-i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne -

prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi poolt

25.05.2012.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,12,001946 liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

T.M (ik xxx, elukoht xxx)

Kaire Aus [OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus]

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Anna Kristiina Lätt

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 242 lg 1 Väärteomenetluse ; seadustiku

-135; Kriminaalmenetluse § 38, § 132 p 1, § 133 seadustiku § 180 lg 1 kohus otsustas

Jätta T.M-i kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu Politseijaoskonna Politsei- patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi` poolt 25.05.2012.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,12,001946 muutmata.

Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Rahatrahv 44.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank -le või a/a

221023778606 Swedbank (viitenumber 10220125138931. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui

isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel

rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 10.10.2012.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 10.10.2012.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu

4-12-2626

2 (8) kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 30.10.2012.a.

Asjaolud ja menetluskäik

29.02.2012.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1200993, mida on täiendatud 16.03.2012.a,

25.04.2012.a 27.04.2012.a ning 27.04.2012 29.02.2012. a kella 12:50 ajal, selle kohta, et T.M Pärnu maakonnas Pärnu linnas Oja tn 96 juures juhtis mootorsõidukit

(Seat Inca reg nr 049MDM) ning

sõiduki liikumise ajal kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva abivahendita, rikkudes sellega Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 11 p 1 nõudeid.

Menetlusalune isik on esitanud 14.04.2012. a, 29.03.2012. a ning 11.05.2012. a väärteoasjas nr

2670,12,001946 vastulaused. Kohtuväline menetleja käsitleb vastulausetes esitatut kronoloogilises järjekorras.

14.03.2012. a esitas menetlusalune isik lisaks vastulausele ka kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteoasjas nr 2670,12,001946, milles esitatu kattub 14.03.2012. a esitatud vastulause sisuga ning

neid asjaolusid on käsitletud Politsei a Piirivalveameti Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Pärnu - j kriminaaltalituse Märge Kera poolt 19.03.2012. a koostatud määruses ning Pärnu Maakohtu 04.04.2012. a kohtumääruses nr 4 1290 ning nende seisukohtade eraldi kordamine väärteootsuses ei ole vajalik -12- . 29.03.2012. a esitatud vastulauses toob menetlusalune isik välja asjaolud, et 29.02.2012. a märkas ta Oja tänaval sõites, et tema taga sõitev politseivärvides sõiduauto andis talle Oja tänaval peatumismärguande

ning peatus Oja tn 45a katastriüksuse nurgas tänava ääres. Temast eespool peatus politseisõiduk. Mis

põhjusel politseiauto talle järgnedes peatumismärguande andis, ta ei teagi. Politseiautost väljus

politseiametnik, T.M keris auto akna alla, auto juurde jõudnud politseiametnik esitles end Kristiina

Hallimäena ning lausus: „Teate, mille pärast Teid peatati, jah? Esitage juhiluba! Kas on kaasas mõni autodokument?! Samal ajal helises T.M-i mobiiltelefon, T.M eeldab, et ka K. Hallimäe kuulis seda, mida ta aga enam vastu võtta ei saanud, ütles ka seda K. Hallimäele.

Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu menetlusaluse isiku poolt 27.04.2012. a antud ütlustele, mis

erinevad 29.03.2012. a vastulauses kirjeldatust: „Siis nägin kui Kuu ja Oja tänava ristmikul seisis politseisõiduk. Möödusin sellest ja umbes kümmekond sekundit hiljem politseisõiduk järgnes mulle. Siis lülitas sisse vilkurid ja ma peatusin Elleni pagari kohvikust natuke haigla poole tänava ääres. Vahetult

enne peatumist, kui mul oli suunatuli juba sisselülitatud ja pidurdasin, et tänava ääres peatuda ja kui politseisõidukil juba vilkurid põlesid, siis mul helises telefon. Helistas mulle E tagasi, aga sellele kõnele S ma ei vastanud. Kui olin oma sõidukiga peatunud, siis politseisõiduk sõitis minu auto ette ja peatus, juht

väljus ja tuli minu kasutuses oleva auto juurde, kerisin akna alla." Menetlusaluse isiku enda ütlused lähevad sündmuse kirjeldamisel vastuollu ning seega ei ole need usaldusväärsed ja neid ei saa selles osas tõendikogumis arvestada.

Menetlusalune isik seab tunnistaja Kristiina Hallimäe ütlused kahtluse alla, kuna tal ei olnud võimalik

näha selgelt juhi tegevust. Kristiina Hallimäe 01.03.2012. a ütlustest nähtub: „011es 29.02.2012. a teenistusülesannete täitmisel Pärnu linnas, koos piirkonnavanema Eili Mesipuuga teostasime Oja ja Kuu tn ristmikul liiklusjärelevalvet. Kella 12.50 ajal sõitis meie eest läbi punast värvi Seat Inca, mille juhil oli

näha musta värvi mobiiltelefoni, mida ta hoidis kõrva ääres. Lülitasin sisse sinise ja punase vilkuri ja

järgnesin sõidukile, mille r/n oli 049MDM ning roolis oli naisterahvas. Taga sõites oli selgesti näha,

kuidas juht hoidis mobiili kõrva ääres ja nähes vilkureid võttis käe koos telefoniga kõrva äärest ära."

Puudub igasugune alus Kristiina Hallimäe tunnistajana antud ütluste õigsuses kahtlemiseks ning nende

ebausaldusväärseks pidamiseks. Kristiina Hallimäe on töötanud politseiametnikuna üle 15 aasta, mille

jooksul on tema tööülesanneteks olnud tagada avalik kord ning teha järelevalvet liiklusnõuete täitmise üle. Oma töös on ta kohustatud panema erilist tähelepanu teiste isikute käitumisele, sh liikluskäitumisele, mistõttu on tal võrreldes tavakodanikuga oluliselt suurem tähelepanu võime, avastamaks liiklusrikkumisi, sh sõidukite juhte, kes kasutavad juhtimise ajal telefoni.

29.03.2012. a esitatud vastulauses kordab osalt menetlusalune isik 14.03.2012. a vastulausega esitatut

ning neid asjaolusid on käsitletud Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Pärnu - kriminaaltalituse Märge Kera poolt 19.03.2012. a koostatud määruses ning Pärnu Maakohtu 04.04.2012.a kohtumääruses nr 4 1290 ning nende seisukohtade eraldi kordamine väärteootsuses ei ole vajalik. -12-

11.05.2012. a esitatud vastulauses leiab menetlusalune isik, et lahendis on kindlasti huvitav lugeda, kuidas kohtuväline menetleja põhjendab E. S tunnistajana ülekuulamist, seda eeskätt seetõttu, et E. S

ei saa kuidagi teada tõendamiseseme asjaolusid osas, mis annaksid teavet selle kohta, kas ta 29.02.2012. a sõidukit juhtides hoidis mobiiltelefoni käes või mitte.

4-12-2626

3 (8)

Kohtuväline menetleja leiab, et peab koguma kõik tõendid, millel on tema arvates tõendamiseseme

seisukohast oluline tähtsus. Tõendamiseseme seisukohast on käesoleval juhul süüteokoosseisu

objektiivseks tunnuseks juhtimise ajal telefoni kasutamine ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki

liikumise ajal telefoni käes hoidmine juhi poolt. E. S tõesti ei saa tunnistajaks olla fakti osas, kas

menetlusaluse isik kasutas telefoni juhtimise ajal ilma käsi vabaks jätva abivahendita või mitte, kuid tema

ütlusi pidas kohtuväline menetleja vajaliku s, et tõendada menetlusaluse isiku ja E. S k vahel telefonikõnede olemasolu 29.02.2012. a kella 12.50 ajal. Menetlusalune isik on vastulauses pannud ajateljele kõnede toimumise ajad ning seadnud need sõltuvusse

tema enda mobiiltelefoni kellaajast ning lähtuvalt sellest leiab, et ta ei saanud kuidagi kell 12.50 politseisõiduki eest Oja ja Kuu tn ristmikul mööda sõita.

Menetleja leiab, et v protokollis rikkumise kellaaeg on aga fi äärteo kseeritud politseisõidukis oleva

kellaja järgi, mitte mobiiltelefonis oleva kellaaja järgi. Asjaolu, et politseisõidukis menetlusaluse isiku

oleva kella aeg ei ühti minuti täpsusega menetlusaluse isiku mobiiltelefoni kellaajaga, ei ole aluseks väitmaks, et kell 12.50 ei saanud menetlusalune isik politseisõiduki eest Kuu ja Oja tn ristmikul Oja tn 96 juures mööduda, sest see kellaaeg on fikseeritud politseisõidukis oleva kella aja järgi.

Kohtuvälise menetluse käigus on 29.02.2012. aja 25.05.2012. a tunnistajana üle kuulatud T.M-i

poolt juhitud mootorsõidukis kaasreisijana viibinud T.M-i ema V P. 19.03.2012. a on alustatud kriminaalmenetlus 29.02.2012. a Vaike T.M-i tunnistaja ülekuulamise protokolli võltsimise kohta, selles

et hiljem on V. T.M-i ütluste juurde kirjutatud üks lause: „Telefoni hoidis ta käes, kuigi käed vabad süsteem olemas." Tuleb aga märkida seda, et ainuüksi asjaolu, et sinna on üks lause lõppu oletatavasti juurde kirjutatud, ei muuda protokolli ülejäänud osa mitteadekvaatseks ja mitteautentseks. Nii kohtuvälise menetleja 13.03.2012. a määruses kui ka Pärnu Maakohtu 29.03.2012. a kohtumääruses nr 4-12-1192 on

leitud, et 29.02.2012. a V P tunnistajana ülekuulamisel ei ole rikutud menetleja poolt väärteomenetlusõigust ning samuti pole rikutud tunnistaja õigusi. 29.02.2012. a V poolt antud ütlused P kattuvad Kristiina Hallimäe ütlustega osas, et sõiduautot juhtinud T.M võttis mobiiltelefoni vastu ehk siis kasutas seda juhtimise ajal.

Tunnistaja P 29. V 02.2012. a antud ütlused on aga oluliselt vastuolus tema poolt 25.04.2012. a antud

ütlustega. 29.02.2012. a ütluste kohaselt: „kui olime Tallinna mnt jõudnud Oja tänavale helistati mobiilile, mille võttis sõiduautot juhtinud minu tütar T.M vastu. Samas oli politsei, kes sõiduki

peatas. Eelnevalt ütles tütar, et politsei! Kuulsin, et telefon helises, Katrin võttis vastu, ütles midagi telefoni, kuid ei mäleta mida." 25.04.2012. a antud ütlustes aga V ütleb, et mingil hetkel Katrinil telefon P

helises, aga siis nad praktiliselt juba seisid. Siis Katrin kõnet vastu ei võtnud. V poolt kohtuvälise P

menetluse käigus ütlused on vastuolulised ja seega ka ebausaldusväärsed ning need tuleb kõrvale jätta tõendikogumist. Esitatud vastulausetes läbivalt leiab menetlusalune isik, et telefoni kasutamise fakt ilma käsi vabaks jätva abivahendita ei ole väärteomenetluse protokolli koostamise ja sellest koopia menetlusalusele isikule

kätteandmise ajaks tõendamist leidnud ning väärteo toimikus olevad tõendid on kogutud olulisi menetlusnorme rikkudes. Siinkohal on oluline märkida, et väärteomenetluse seadustiku § 68 lg 2 ja § 69

lg 3 annavad kohtuvälisele menetlejale õiguse väärteoprotokolli täiendamiseks tõendusteabega ning

seetõttu ka tõendeid juurde koguda. Kõikides väärteoprotokolli täiendamistest on menetlusalune isik

teadlik olnud ning ta on saanud ka tutvuda kogutud tõenditega ning esitada vastulauseid ja kaebusi. Lõplik täiendatud väärteoprotokolli koopia anti menetlusalusele isikule kätte 27.04.2012. a. Peale seda ei ole käesolevas väärteoasjas kogutud ühtegi tõendit. Lähtuvalt sellest, ei ole käesolevas väärteoasjas rikutud väärteomenetlusõigust ning samuti pole rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Lähtudes eelpooltoodud asjaoludest, kohtuväline menetleja vastulausetes esitatut ei arvesta ning leiab, et

menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tõendatud tunnistaja Kristiina Hallimäe ütlustega

selles osas, et ta nägi, kuidas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning juhil oli näha musta värvi mobiiltelefon, mida ta hoidis kõrva ääres ja E. S tunnistajana antud ütlustega ning ka menetlusaluse isiku

poolt esitatud kõnede väljavõttega selles osas, et leidis aset sellisel ajal helistamine.

Võttes arvesse eeltoodut, a üldmene 25.05.2012. tluse otsusega väärteoasjas nr 2670,12,001946 on menetlusalust isikut karistatud 242 lg 1 alusel rahatrahviga 11 LS § trahviühikut so 44.00 EUR.

Kaebuse sisu 11.06.2012.a laekus ehtud T.M-i kaitsja Kaire Aus poolt Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjas t

otsusele taotlusega lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2670,12,001946 ja tühistada 25.05.2012.a otsus väärteoasjas nr 2670,12,001946. Kaebuse esitaja vaidlustab kõnealuse otsuse järgmistel asjaoludel:

4-12-2626

4 (8)

14.03.2012.a, 29.03.2012.a ja 11.05.2012.a esitas menetlusalune isik vastulause väärteoprotokollile nr

AB1200993, milles palus asjas menetlus lõpetada seoses menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste

puudumisega.

25.05.2012.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu

Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja otsuse väärteoasjas nr 2670,12,001946, millega määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 11 trahviühiku ulatuses, s.o. 44,00 eurot.

Menetlusalune isik otsusega väärteoasjas ei nõustu ja leiab, et väärte asjas ei ole selgitanud välja o

väärteoasja aluseks olevaid kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid ning sellest tulenevalt kohtuvälise

menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus ei ole seaduslik ja väärieoasjas määratud karistus on alusetu, kuna netlusalune isik ei ole temale me süüks pandavat tegu toime pannud.

LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. LS § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki või trammijuhi poolt - liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201-203, § 207, § -des 205- -des 209, 011

ja 212, § 219, § 4 või § 241 sätestatud väärteokoosseis, -des 214- -des 221-22 -des 226- - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesolevas asjas kogutud materjalidest nähtub, et asjas on kuulatud üle tunnistaja V. P, tunnistaja K. H ja tunnistaja E. S.

Tunnistaja V. P poolt 25.04.2012.a antud ütluste kohaselt viibis 29.02.2012.a ta kella 13:00 ajal

menetlusaluse isiku autos. Tunnistaja ütlustest nähtub, et menetlusaluse isiku telefon helises, kuid

menetlusalune netlusalust isik kõnet vastu ei võtnud. Tunnistaja kinnitab, et me isikut ta mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamas ei näinud.

Tunnistaja K. Hallimäe 29.02.2012.a, 01.03.2012.a ja 09.03.2012.a ütlustest nähtub, et ta viibis 29.02.2012.a kella 12:50 ajal teenistusülesannete täitmisel ja nägi kuidas menetlusalune isik kasutas sõidu ajal mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva . Äärmiselt kummaline on tunnistaja ütlustes abivahendita

asjaolu, et tunnistaja suutis temast möödunud (linnakiirusel eeldatavalt 50 km/h, kuivõrd kiiruse

ületamise etteheidet asjas ei nähtu) sõiduauto roolis olnud naisterahva käes (väidetavalt kõrva ääres)

olnud mobiiltelefoni värvi tuvastada, arvestades siinkohal ka asjaolu, et menetlusalusel isikul on pikad juuksed ning 29.02.2012.a kandis ta kapuutsiga kasukat.

Tunnistaja E. S menetlusalust isikut ütlustest ei selgu, et tunnistaja oleks vahetult ja isiklikult näinud

29.02.2012.a kella 13:00 ajal mootorsõidukit juhtides telefoni kasutamas ilma käsi vabaks jätva süsteemita. Tunnistaja ütluste kohaselt on telefoni nr- ilt +3725124698 tehtud tema telefonile kella 12:49 ajal vastamata kõne, millele ta helistas tagasi 12:50 ajal 5 sekundi jooksul ning alles 13:33 ajal helistas vastamata kõne teinud isik tunnistajale tagasi.

Käesolevas asjas ei nähtu, et menetleja oleks menetlusalusele isikule etteheidetava teo tõendamiseks kogunud dokumentaalseid tõendeid. Otsus käesoleva kaebuse aluseks olevas väärteoasjas tugineb üksnes

3 tunnistaja ütlustel, kusjuures ainult üks tunnistaja (politseiametnik) tunnistab, et nägi menetlusalust

isikut väärtegu toime panemas. Teiste tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku poolt vastulausetes

avaldatud seisukohtadega tunnistaja K. H ütlused kokku ei lange, olenemata tunnistaja kolmel korral

ülekuulamisest. Siinkohal juhib menetlusalune isik tähelepanu asjaolule, et vastavalt kohtupraktikas

omaksvõetud seisukohtadele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine esmajoones võimalik

mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta mitte olla tõendi loojaks menetluses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud korduvalt seisukohale, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija,

uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab

kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendina. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata

ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (RKKo 3-1-1-7-09 ja RKKo

3-1-1-73-08). Käesolevas asjas antud tunnistaja K. H ütlustest ei nähtu asjasse

puutuvate menetlustoimingute täpse käigu kirjeldust või usaldusväärset teavet tõendite kogumise

asjaolude kohta.

25.05.2012.a väärteoasjas tehtud otsuses millistele tõenditele on kohtuväline e selgu i menetleja otsuse

tegemisel tuginenud. Väärteoasja otsus on ebaselge ja vastuoluline. Nii seisneb vastuolu nt selles, et menetleja on seisukohal tunnistajate V. P ja K. H evuses ning seega just poolt antud ütluste kokkulang nagu on tõendatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, samas järgmises otsuse lõigus asub

menetleja seisukohale, et V. P ütlused on vastuolulised ja need tuleb tõenditest kõrvale jätta.

4-12-2626

5 (8)

Analoogiliselt eeltooduga ei selgu otsusest millise asjaoluga tunnistaja E. S ütlustest on tõendatud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendite hulgast on otsuse tegemisel tugi iku neiud ainult ühele tõendile (politseiametn K. Hallimäe ütlused) ning asjas mittesobilikud menetleja ei oie tõendid on kogumata või kõrvalejäetud, tuleb asuda seisukohale, et toiminud objektiivselt. Samas on jäetud välja selgitamata menetlusaluse isiku poolt esitatud väited nt selle kohta, et tal ripub telefon kaelas ja ta kasutab telefonile vastamiseks autoroolis telefoni valjuhääldit jne. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et tunnistaja K. Hallimäe poolt antud ütlused ei ole tõenäoliselt objektiivsed, arvestades asjaolu, et käesoleva asja raamest on tänaseks päevaks kasvanud välja käesolevat

väärteoasja menetlenud kohtuvälise menetleja E. Mesipuu tegevuse suhtes kriminaalasi, milles juba tehtud ka kohtuotsus.

Menetlusalune isik leiab ka, et 29.02.2012.a koostat a VT ud väärteoprotokoll ei vast MS § 69 nõuetele eeltoodud asjaoludele tuginedes ning eelkõige seetõttu, et protokollist ei nähtu menetlusaluse isiku vastu

esitatud süüdistuse faktiline sisu. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust

isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel

juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, väärteoasja - 1 s millist tema suhtes menetletakse. Arvestades eeltoodut esinevad käesolevas selgelt kõrvaldamata kahtlused, mida KrMS § 7 l asjas g-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks

in dubio pro reo põhimõtet järgides.

Menetlusalune isik leiab, et väärteoasjas määratud karistuse aluseks olevat väärtegu ei ole ta toime pannud seega , kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendamatu ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel palub lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas ja tühistada 25.05.2012.a otsus väärteoasjas nr 2670,12,001946.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu Politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi .a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, ` oma 28.06.2012 et menetleja ei nõustu kaebusega a palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: j

Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasjas selgitanud välja kõiki asjakohaseid

faktilisi asjaolusid, mistõttu ei tugine karistusotsus seadusel. Menetleja leiab, et enamusele kaebuses toodule vastatud üldmenetluse otsuse põhistuse osas.

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaolu, et

menetlusalusel isikul on pikad juuksed ning ta kandis kapuutsiga kasukat. Samas on tegemist paljasõnaliste väidetega. Kapuutsi olemasolu iseenesest ei takista politseiametnikul järelevalve teostamist.

Tõendite osas on kohtuväline menetleja oma otsuses hinnangu andnud. Kohtuväline menetleja, saanud teada dokumendi võltsimise kahtlusest, kuulas tajana uuesti üle, kuid tõendeid kogumis V. P tunnis

hinnates ei pidanud menetleja võimalikuks neid menetlusaluse isiku süüstava või süüst vabastava tõendina, kuivõrd esmaselt antud ütlused erinesid oluliselt teisena antud ütlustest. V. P on menetlusaluse

isiku lähedane, sellegi poolest on ta andnud ütlusi. Eeltoodust tulenevalt pidas kohtuväline menetleja ütluseid ebausaldusväärseks. Ebausaldusväärsuse hindamisel on menetleja oma lahendis kõrvutanud

V. P ütluseid K. Hallimäe tunnistajana antud ütlustega. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta

menetlusaluse isiku T.M-i kaebus rahuldamata ja väärteoasjas 25.05.2012. a tehtud üldmenetluse otsus muutmata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

T.M et 29.02 2012 enne kella 13 päeval sõitis autoga mööda Oja tn suunaga Raba seletas,

ristmiku poolt haigla poole. Nägi järgnes lle ja andis märguande Kuu tn otsas politseiautot, mis ta

peatumiseks. Auto parkis tema ette, kust väljus juht, kes tutvustas end Kristiina Hallimäena. Küsiti

dokumente, mille uurimise andis korralduse tulla politseiautosse. Seal k , kas teha kiir- järel üsiti või üldmenetlus. Küsimuse peale öeldi et üks ja teine sinine. Ühega saab mis vahet neil on, blankett on roosa otsuse kuu jooksul. Öeldi et telefoniga rääkimise eest on rahatrahv. Kuna asjaolud ei olnud selged siis soovisin üldmenetlust. lle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi. Kü a on läbi lugenud, siis võet Ta siti kas t i see blankett ära. Hiljem nägi, et see oli hoopis kiirmenetluse otsus. T protokoll eldi, et vahet ehti väärteo ja ö

pole kumb, otsuse teeb sama isik. Telefoniga rääkimist ei olnud. Telefonil on valjuhääldi süsteem ja hands free`d ei ole. T.M-i sõnul oli valinud väljuva kõne, kuid a ei rääkinud. Sisse helistati hetkel t kui ta oli autot peatamas. Telefoni t , kuna auto tumedad

a käes ei hoidnud ja väljast autosse sisse ei näe ka klaasid. tal seljas nahast kapuutsiga kasukas ja kraega kampsun indad Sel päeval oli , mütsi ei olnud ning k olid käes. Telefon asus rinna kõrgusel. välja

T.M selgitas, et helistas , kuid talle ei vastatud. Hiljem

4-12-2626

6 (8) helistati talle sisse, kui ta oli autot juba peatamas ning t

elefon helises kui politsei oli kõrval. Kõne oleks vastu võtnud telefoni vasakpoolsele klahvile vajutades, olles kontaktis telefonig a. T.M-i sõnul võis tunnistaja K. Hallimäe olla erapoolik, kuna T.M-i Keskkonnainspektsioonis töötamise ajal oli tal kokkupuude tunnistaja tütrega. Kaitsja esitas istungil fotod selle kohta, et tegemist olevat toonitud klaasidega autoga ja seetõttu autosse sisse ei olevat midagi näha.

Tunnistaja Kristiina Hallimäe andis ütlusi selles, et on talle võõras

kaebuse esitaja . 29.02.2012 enne

lõunat teostas ta seisvas politseisõidukis liiklusjärelevalvet Oja tn

-l koos Eili Mesipuuga. Nende eest sõitis läbi punast värvi sõiduk. Selgesti oli näha käes telefon. Nemad sõitsid järele ja , et juhil oli paremas

l d ülitasi sisse peatumismärguande. Läbi klaasi oli näha võttis kõrva juurest telefoni ära. , kuidas isik Sõiduk õit . Lä autost välja ja tutvusta küsis miks peatus ning tema s is selle ette inud nud end, juht kasutas

telefoni sõidu ajal. Isik tunnistas rikkumist ja ütles, et korraks vastas ainult kõnele. Peale dokumentide kontrolli palus juhil Politseiametnik Eili , millist menetlusvormi ta tulla politseisõidukisse. Mesipuu küsis isik soovib ja viimane , ütles et üldmenetlust. Siis anti talle tutvumiseks -kohustused ja paariline õigused koostas väärteoprotokolli.

Tunnistaja V P andis i selles, et k t 29.02 ütlus aebuse esitaja T.M on ema tütar. .2012 sõitsid tütre juhitava autoga neile ette. Katrin peatas auto kinni ja samal haigla poole ja mingil ajal sõitis politseiauto ajal helises ka telefon. Auto juba seisis praktiliselt. Tütrel rippus telefon kaelas, on . See sel hands free toimus enne kella 13. Katrin kutsuti politsei tagasi tuli, kutsuti ka teda autosse. Temalt autosse. Kui tütar võeti seletus, kas tütar rääkis telefoniga või ei rääkinud ei rääkinud mitte

. Tunnistaja kinnitas, et T.M üks sõna,

rääkides ei kasuta telefoni roolis olles. ta T.M kasutab telefoni roolis nii, et telefon ripub tal kaelas ja see on valjuhääldi peal.

Kaebuse esitaja esindaja Kaire Aus leiab, et tegemist on olu Isik kindlalt

korraga kus on sõna sõna vastu. väidab, et tema kasutab t saab vajutades vastu võ hands free ja ta kasutab nii, e tta. Isikul o d kohmakad li

riided, millistega ei oleks näha, et räägib telefoniga. Tal olid ka kindad käes. ei saanud isik T.M

kasutada paraema käega , kuna tal oli vaja käiku vahetada, kuid ka manöövrit teha. telefoni On

kõrvaldamata vastuolusid ja need tuleks otsustada isiku kasuks. Esindaja palub kaebus rahuldada ja menetlus lõpetada.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja esitas oma seisukohad kirjalikult, mille kandis ette suuliselt ning mis lisati asja materjalide juurde (tlk 35-37). Kohtuväline menetleja palub pöörata tähelepanu kaebuse esitaja

tunnistustele, mille kohaselt T.M

ütles, et tegi väljuva kõne ja siis katkestas selle. Antud tegevus

eeldab telefoni kätte võtmist. Seadus keelab toimingute tegemise telefoniga. Mis puudutab õigusi ja kohustusi, siis kaebajale on neid tutvustatud ja ta on nendest aru saanud ja allkirja ka andnud. Juhindudes eeltoodus ja kirj

alikult esitatud teesidest palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldata ja ostus muutmata.

Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei T.M-i kuulu. Liiklusseaduse (edaspidi ) , mille lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud LS § 33 sätestab juhi üldkohustused

tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

Seega seaduse kohaselt mobiiltelefoni

ei või käes hoida. Ka mõne funktsiooni nupu vajutamine eeldab telefoni kättevõtmist ning telefoni displei vaatamist, mis kohtu hinnangul t

ähendab juhi tähelepanuvõime hajumist.

4-12-2626

7 (8)

Liiklusseadus

kindlasti aga ei ole lubab telefoni kasutada vaid käsi vabaks jätvat vahendit kasutades, valjuhääldisüsteem seaduse mõttes selline Seadusandja mõte on olnu vahend. d just eraldiseisva tehnilise vahendi kasutusele . võtmine

Kohus tuginedes tunnistaja Kristiina Hallimäe ütlustele tegi kindlaks, et T.M tegeles sõidu ajal toimingutega, mis on LS § 33 lõike 11 punkti 1 tähenduses mõttes lubamatud, s.o ta kasutas telefoni. Kohus möönab muuhulgas, et liiklusjärelevalvet teostavad nagu ka Kristiina Hallimäe politseiametnikud , on saanud liiklusjärelevalve teostamiseks ning liikluse jälgimiseks vastava väljaõppe. Liiklusjärelevalve teostaja eesmärk on jälgida liiklust ning tuvastada rikkumisi, see tähendab, et erinevalt tavaliiklejast on gi politseiametniku tähelepanu kontsentreeritum ja suuna d konkreetsete asjaolude märkamisele. tu

Tunnistaja seletus selles, et du ajal ta valis Hallimäe ütlustega haakub ka kaebuse esitaja T.M-i sõi

telefonis kõne ja sisse tulnud kõne vastuvõtmiseks pidi ta vajutama vastavat klahvi, seega kohtu hinnangul rikkus

seaduse sätteid.

Tunnistaja V P ütlused on vastuolulised selles, et vahetult peale liiklusrikkumise fikseerimist andis ta

seletuse, mille väitis, et T.M kõneles sõidu ajal telefoniga, hilisemalt aga kinnitas vastupidist.

Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja oma ütlustes siiras, mis on tingitud sellest, et õiguserikkujaks osutus tema tütar ja keda ootab ees vastutus eest. Antud asjaoludel välistab kohus tunnistaja V selle teo P Kohus leiab, et ei vasta tõele kaebuse esitaja seisukoht selles, et talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi väärteo protokolli koostamise eel. Kohtutoimikus sisalduv väärteoprotokoll ja sellel asetsev isiku allkiri vastavas lahtris kinnitavad vastupidist. Tõendite hulka kaebuse esitaja taotlusel lisatud fotod autost, ei tõenda mis kohtu hinnangul midagi peale auto registrinumbri ja auto värvuse, veel vähem aga annab teavet klaaside läbipaistvuse kohta. Üldteada on aga fakt, et mobiiltelefoni kasutavad juhid sõidu ajal nii parema kui vasaku käega, seega on

asjakohatu esindaja väide, et T.M ei saanud hoida telefoni paremas käes, kuna oli vaja käike vahetada. Tõenduslikult ei oma kohtule tähendust, millised üleriideid juht sõidu ajal kasutas, oluline on,

et T.M tunnistas telefoni kasutamist auto juhina sõidu ajal ilma käsi vabaks jätva seadmeta ja rikkumine fikseeriti politseiametniku poolt.

Eelnevast lähtudes ei tuvastanud kohus kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi

VTMS § 150 järgi. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Väärteo

menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü järgi LS 33 lg 11 p 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo

toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tegu ise on koosseisupärane.

Arvestades eeltooduga kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud

nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on

väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik.

Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et T.M on toime pannud koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise teo.

Kohus ei - tuvastanud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid

asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude -

ilmnemist. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt LS § 242 lg 1 karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, s.o. kuni 200 €.

4-12-2626

8 (8)

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid, mis

võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Isik ei ole varem õigusrikkumisi toime pannud. Karistust kergendava raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. id ja

Kohtu hinnangul vastab kohaldatud T.M-ile sanktsiooni alammäära lähedane rahatrahv 11 trahviühikut, e. 44 € nii teo raskusele kui süü suurusele.

Kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks Väärteomenetlusega on . kindlaks tehtud, et isik on süüdi väärteo toimepanemises. Seega on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Pärnu politseijaoskonna väärteomenetleja patrullteenistuse vanem Keity Liivakivi poolt 25.05.2012. a. tehtud üldmen ei kuulu tühistamisele ning T.M-i etluse otsus kaebus ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitaja esinduskulu jätta tema enda kanda.

Rubo Kikerpill Kohtunik