4-12-4231/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2012, Tartu Väärteoasja number 4-12-4231 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Liina Tulit Tõlk Regina Laiapea Väärteoasi J.T väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. septembri 2012 otsus Apellatsiooni esitaja

Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija

Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse ülemkonstaabel Asja Malahhova Menetlusalune isik J.T isikukood: XXX, XXXX, elukoht: XXX, töökoht: XXXX Kohtuistungi toimumise aeg

23. oktoober 2012 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Andres Visnapuu, menetlusalune isik J.T RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 3. septembri 2012 kohtuotsus tühistada osaliselt, s.o J.T-le mõistetud karistuse osas.

2. Teha selles osas uus otsus, millega määrata J.T-le karistuseks 9 päeva aresti.

3. Karistusaja hulka arvata väärteomenetluses kinnipidamise aeg 02.09.2012-03.09.2012, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 8 päeva aresti.

4. Mõistetud karistus määrata kandmisele ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti.

5. Lisakaristusena kohaldada J.T suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

6. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

7. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt.

2 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 30. oktoobrist 2012.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

1. süüdi liiklusseaduse (LS) Viru Maakohtu 03.09.2012 otsusega tunnistati J.T

§ 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 02.09.2012

kella 17.50 paiku juhtis Ida-Virumaal Kohtla vallas Järveküla-Valaste tee 2-l km-l

mootorsõidukit VW reg nr XXXXXX lubatud alkoholi piirmäära ületades, s.o alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,67 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõuet. Maakohus mõistis J.T-le LS § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise

4 kuuks.

1.1 LS § 224 lg-s 2 sätestatud süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mille toimepanemisel ei ole menetlusalune isik tekitanud füüsilist ega materiaalset kahju. Samas LS

§ 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu on üks raskeimatest liiklusalastest süütegudest. J.T toimepandud väärteo puhul on teo raskus ja süü tunduvalt üle keskmise määra,

nimelt 0,67 mg/l kohta alkoholi väljahingatavas õhus, kusjuures LS § 224 lg 2 järgi

karistatakse tegu alkoholisisalduse vahemikus 0,25-0,74 mg/l kohta. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsusega. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1.2 on varem kriminaalkorras karistatud isik Viru Maakohtu 20.11.2009 J.T

kohtuotsusega KarS § 424 järgi ehk samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

J.T on kehtiv 3-aastane katseaeg kuni 19.11.2012. Sama kohtuotsusega kohaldati

isikule lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Nii enne kohtuotsust kui ka pärast seda ei ole J.T muid süütegusid toime pannud. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et

J.T-le süüksarvatud väärteo toimepanemine on pigem juhusliku iseloomuga.

J.T isikust tulenevat riski kõrgendab aga asjaolu, et sisuliselt samalaadne tegu on toime pandud kehtiva katseaja jooksul.

1.3 Maakohus leidis, et rahalise karistuse asemel on mõjuvamaks ja efektiivsemaks karistuse liigiks juhtimisõiguse äravõtmine, seda enam, et J.T on varem ühel korral karistatud

1-kuulise vangistusega, mida jäeti kohaldamata 3-aastase katseajaga. Juhtimisõiguse äravõtmise puhul tekitatakse isikule proportsionaaalselt toimepandule elulisi ebamugavusi ja kitsendusi, mis panevad isikut tunnetama oma teo õigusvastasust ning hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. J.T puhul on kohtu arvates proportsionaalne tema teole ja süüle juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt 4 kuuks, arvestades seda, et 2009. a kohaldati kriminaalasjas lisakaristusena 1-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist.

1.4 Maakohus leidis, et rangemat karistust ehk korrigeerimist vabadusekaotusliku karistuse kaudu J.T isik käesoleval ajal ei vaja. Oma käitumisega enne 2009. a ja pärast seda (kuni käesoleva faktini) näitas ta, et tema puhul on seadusekuulekas käitumine võimalik, seda enam, et J.T on XXX-aastane. Tema tõekspidamised on juba moodustatud ja küpsed. J.T puhul ei ole tegu süsteemse ega kuritahtliku rikkujaga.

3 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub

maakohtu otsuse tühistada mõistetud karistuse osas ja mõista J.T-le karistuseks LS

§ 224 lg 2 alusel 15 päeva aresti ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks.

2.1 Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et arvestades toimepandud väärteo tõsidust ja ohtlikkust, ei ole rahatrahvi määramine otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistus. Lisaks leiab apellant, et J.T alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli väga suur – lähedane kuriteole – ning seega mõjutab edaspidi isikut kuritegude toimepanemist hoiduma vaid arest.

2.2 Kohtuvälise menetleja esindaja sedastab apellatsioonis, et oma vastutustundetu teoga seadis J.T reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Riik peab

näitama välja ranget suhtumist sellistesse õigusrikkumistesse ning andma selge signaali, et

sellised õigusrikkumised saavad karmilt karistatud. Peamisteks rasketeks liiklusõnnetuste põhjusteks on just sõidukijuhtide poolt alkoholi mõju all sõiduki juhtimine, mis on aastatega sagenenud ning toonud kaasa fataalsete tagajärgedega liiklusõnnetusi. 2.3 on ka varasemalt karistatud samalaadse õigusrikkumise eest kriminaalkorras, J.T isikul on katseaeg kuni 19.11.2012. Ta on süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ning kohus on võtnud J.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks kuuks. Määratud karistus ei

ole suutnud täita oma eesmärki mõjutamaks isikut seadusekuulekalt käituma. Kohus on eelnevalt juba andnud J.T-le võimaluse vangistuse vältimiseks, kuid isik on suhtunud sellisesse otsusesse kergekäeliselt ja ükskõikselt.

3. Tartu Ringkonnakohtu istungil jäi kohtuväline menetleja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palus see rahuldada. Menetlusalune isik vaidles apellatsioonile vastu ning palus talle vabadusekaotuslikku karistust mitte kohaldada. Tema naine ning poeg on invaliidid ja ta on perekonnas ainus, kes käib tööl. J.T väitis, et kahetseb toime pandud süütegu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ja menetlusaluse isiku ning

tutvunud väärteoasja materjalidega nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus kuulub

tühistamisele J.T suhtes kohaldatud karistuse osas karistuse mittevastavuse tõttu

väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

5. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on oma praktikas sedastanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7).

6. LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku

poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

4

LS § 224 lg 2 sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 7.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga J.T-le mõistetud karistuse liigi ja määra osas. Nagu eelnevalt märgitud, on karistamise aluseks isiku süü. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb

arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas teo raskust,

korduvust, tagajärge, isiku motiivi ja eesmärki ning teos avalduvat suhtumist. J.T

poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mille

toimepanemisel ei ole tekitatud füüsilist ega ka materiaalset kahju. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt asus J.T enda kinnitusel mootorsõidukit juhtima pärast seda, kui oli joonud pudeli õlut ehk ta oli mootorsõidukit juhtima asudes teadlik, et on

alkoholijoobes. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus on õigesti leidnud, et J.T teosüü raskus on tunduvalt üle keskmise määra,

s.o tema joove oli 0,67 mg/l kohta väljahingatavas õhus, kusjuures LS § 224 lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus vahemikus 0,25-

0,74 mg/l kohta. Seega oli J.T joove lähedane LS § 224 lg-s 2 sätestatud

ülemmäärale. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J.T süü on nimetatud väärteo toimepanemisel suur.

Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et J.T on Viru Maakohtu 20.11.2009 otsusega karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti talle 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga. Katseaja alguseks loeti

20.11.2009. KarS § 50 lg 1 alusel võeti J.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1 kuuks. Seega on J.T 02.09.2012 väärteo toime pannud katseajal, mida kohaldati tema suhtes

samuti mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Seega ei nõustu ringkonnakohus

maakohtu järeldusega, et J.T-le süüksarvatava väärteo puhul on tegemist juhusliku rikkumisega. J.T on suhtunud äärmiselt hoolimatult temale kohaldatud katseaega, kui hakkas katseajal olles pärast alkoholi tarbimist juhtima mootorsõidukit.

8.

Arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke ehk võimalusi mõjutada J.T

edaspidistest süütegudest hoiduma, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt J.T-le mõistetud karistus – põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – ei ole piisav meede tema mõjutamiseks. J.T on varasemalt karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest

kriminaalkorras, kusjuures tema suhtes kohaldati katseaega, s.o välditi reaalset vabadusekaotust. Käesolev süütegu on toime pandud katseajal, mis näitab, et J.T-le

20.11.2009 mõistetud karistus ei ole oma eesmärki täitnud ning motiveerinud J.T edaspidistest süütegudest hoiduma. Ringkonnakohus peab eriti märkimisväärseks asjaolu, et

J.T suhtes on varasemalt rakendatud ka juhtimisõiguse äravõtmist, kuid ka see ei

avaldanud talle soovitud mõju. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et

juhtimisõiguse äravõtmine tekitab J.T-le elulisi ebamugavusi, mis panevad teda

tunnetama oma teo õigusvastasust ning hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Asjaolu, et J.T ei ole isegi katseajal suutnud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest hoiduda, näitab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei avaldanud talle eripreventiivses tähenduses soovitud mõju.

5

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu mõistetud karistus – põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – ei ole kooskõlas ka karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega. Õiguskorra huvide kaitsmiseks on vajalik

avaldada süütegu toime pannud isikule õiglase karistusega mõju, mis kinnitab ühiskonna

liikmete usku õiguskorda. Kohtukolleegium nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et sõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholi piirmäär on olulisel määral ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka

teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Riigikohus on sedastanud, et positiivse üldpreventsiooni

põhimõtted nõuavad mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul riigipoolset reaktsiooni,

mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh

eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt

karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5). Seega on kohtukolleegium

seisukohal, et olukorras, kus J.T on juhtinud mootorsõidukit olekus, kus teema

joobeseisund on ligilähedane LS § 224 lg-s 2 sätestatud ülemmäärale, ei ole karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt piisav mõista talle põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

10. süü suurust, Kohtukolleegium on eelneva alusel seisukohal, et arvestades J.T

samuti karistuselt oodatavaid erija üldpreventiivseid eesmärke, on põhjendatud talle

karistuseks aresti mõistmine. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtuga, et juhtimisõiguse

äravõtmine avaldab J.T-le soovitud mõju. Samuti ei ole juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena kooskõlas J.T süü suurusega ning üldpreventiivsete eesmärkidega.

Karistusena rahatrahvi mõistmist ei pea ringkonnakohus piisavaks, kuna J.T-le on

varasemalt joobes juhtimise eest mõistetud vanglakaristus, mida ei pööratud tingimisi

täitmisele. See aga ei avaldanud J.T-le soovitud mõju. Kohtukolleegium leiab, et

seekord tuleks J.T-le mõju avaldamiseks kohaldada reaalset vabadusekaotuslikku

karistust – aresti –, et anda talle märku tema süüteo tõsidusest ning vajadusest edaspidi

samalaadsetest süütegudest hoiduda. Aresti kohaldamine on kooskõlas ka karistuse

üldpreventiivsete eesmärkidega, kuna J.T poolt toime pandud väärteo puhul on tegemist ohtliku väärteoga.

11. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse

mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo

nr 3-1-1-77-11, p 11). Kuivõrd tegemist on J.T esimese vabadusekaotusliku karistusega ja arvestades karistust kergendavat asjaolu, leiab ringkonnakohus, et J.T

tuleb karistada sanktsioonimäära alumisse kolmandikku jääva karistusega. Seega on

kohtukolleegium seisukohal, et J.T-le on põhjendatud mõista karistuseks 9 päeva aresti. Kuna arest on LS § 224 lg-s 2 sätestatud karistusest kõige raskemaliigilisem karistus, on õiguskorra kaitsmise huvid tagatud ka 9 päeva aresti mõistmisega.

12. KarS § 68 lg 2 kohaselt kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahv kuni kümme trahviühikut. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti J.T V™S § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 02.09.2012 kell 18.24. J.T vabastati järgmisel päeval, s.o 03.09.2012 kell

14.00. Seega oli J.T väärteomenetluses kinni peetud 19 tundi ja 36 minutit. Sellest tulenevalt tuleb KarS § 68 lg 2 alusel J.T karistusaja hulka arvata väärteomenetluses kinnipidamise aeg, mis vastab aresti ühele päevale. Seega kuulub J.T ärakandmisele

8 päeva aresti.

13. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse,

võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata

6

karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Maakohtu 03.09.2012 istungi protokollist nähtub, et J.T on taotlenud aresti kandmist ositi ning apellatsioonist nähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja esindajal sellele vastuväiteid.

Kuna J.T omab töökohta, peab kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud aresti kandmist ositi, et mitte takistada J.T tema töökohustuste täitmist tööpäevadel. Seega

on ringkonnakohus seisukohal, et J.T tuleb võimaldada kanda karistust nädalavahetustel, s.o laupäeviti ja pühapäeviti.

14. lisakaristusena ka Kohtukolleegium peab vajalikuks kohaldada J.T-le

juhtimisõiguse äravõtmist. J.T on varasemalt Viru Maakohtu 20.11.2009 otsusega

karistatud KarS § 424 järgi, s.o samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega

tuleb lisakaristuse mõistmisel kohaldada LS § 224 lg 3 p 2, mille kohaselt võib kohus või

kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Tulenevalt J.T poolt toime pandud väärteo ohtlikkusest on ringkonnakohus seisukohal, et ta tuleb eemaldada ajutiselt liiklusest ja kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Ringkonnakohus peab kohtuvälise menetleja esindaja taotlust kohaldada

J.T suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks ülemääraseks. Kohtukolleegium mõistab J.T-le põhikaristusena raskeima karistusliigina aresti ning loodab, et see

mõjutab J.T edaspidi õigusrikkumistest hoiduma, mistõttu ei ole põhjendatud J.T juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks. 15.

Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4, § 151 lg 3 p-st 3

tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o J.T-le mõistetud

karistuse osas, ning määrab LS § 224 lg 2 alusel J.T-le karistuseks 9 päeva aresti.

KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg

02.09.2012-03.09.2012, s.o 1 päev. Seega kuulub ärakandmisele 8 päeva aresti. KarS § 66

lg 1 alusel määrab ringkonnakohus mõistetud karistuse täitmise ositi, s.o laupäeviti ja

pühapäeviti. Samuti kohaldab ringkonnakohus J.T-le LS § 224 lg 3 p 2 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Mati Kartau